pühapäev, 18. detsember 2016

Riigihalduse minister külastab Peipsi pealinna

21.detsembril 2016. aastal külastab Eesti Vabariigi riigihalduse minister Mihhail Korb Mustvee linna, kus võtab osa viie ühineva omavalitsuse pidulikust volikogude ühisistungist Peipsi pealinna Mustvee Kultuurikeskuses.
21.detsembril on sündimas suurvald, kuhu kuuluvad Mustvee linn, Saare, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ning osa Torma valla küladest ning mille tulemusel moodustub ligi 6000 elanikuga vald, mille keskuseks saab olema Mustvee linn. Mustvee Kultuurikeskuseses  võetakse vastu lõplikud otsused omavalitsuste ühinemise kohta ning kirjutatakse pidulikult alla ühinemilepingule. Ühinemisleping antakse, vastavalt haldusreformi seadusele, üle Jõgevamaa maavanemale.
"Suur tunnustus on,  et Eesti Vabariigi valitsuse liige, minister Korb visiteerib meie piirkonda nii ajaloolisel hetkel. Siiralt usun, et rahva poolt valitud suurvalla võim suudab viia uue tekkinud omavalitsuse edukalt vastu tulevikule, kus suudetakse ühiskoos lahendada kõik küsimused," arvas Mustvee linnapea Max Kaur. 
Riiklik haldusreform on Peipsi kandis lõppusirgel ning suur töö läbirääkimistel, mis toimusid omavalitsuste vahel 2016 aasta jooksul. on nüüd tehtud. Kõik tulevase suure omavalitsuse elanikud said tutvuda ühinemislepinguga nii linna internetileheküljel kui ka paberikandjal omavalitsuste kantseleides. Lisaks postkasti kaudu saabus  informatiivne ühinemisleht, kus samuti oli võimalus tutvuda ühinemislepinguga. 20. ja 21. novembril 2016. aastal, toimus kõikides omavalitsuste rahvaküsitlus, kus rahvas sai vastata kahele küsimusele: kas olete nõus ühinemisega ning küsimusele uue suurvalla nimest. 
Järgmisel aastal, 15. oktoobril 2017. aastal on ajalooline hetk,  kus Mustvee, Saare, Avinurme, Lohusuu, Kasepää rahvas saavad valimistel valida suurvalla vallavolikogu, kuhu kuuluvad 21 volinikku.

neljapäev, 17. november 2016

Mustvee linna juhtkond kohtus Eesti Vabariigi presidendiga


17. novembril 2016. aastal kohtusid Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Riina Pajula  Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga. Kohtumine toimus presidendi Jõgevamaa visiidi raames ning leidis aset Jõgeva maavalitsuses, kuhu oli kutsutud maakonna omavalitsuste juhid. Kohtumisel osales ka maavanem Viktor Svjatõšev.

"Kohtumine oli huvitav ja konstruktiivne. Presidendile räägiti kuidas elab täna maarahvas ning kui edukalt edeneb haldusreform. Hea meel on tõdeda, et uus president on nii aktiivne ja otsib kontakti lihtsa eesti inimesega," rääkis Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee juhtkond kinkis presidendile Peipsi pealinna meened, raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu", legendaarsest Mustvee sillast ning suveniirtaldriku, kus on kujutatud kõik viis linna kirikut ja linna vapp. Mustvee juhtkond edastas presidendile kutse külastada Peipsimaad ning Peipsi pealinna Mustveed. (foto: Delfi)

laupäev, 12. november 2016

Peipsimaale tuleb suurvald

Riiklik haldusreform on lõppusirgel ning suur töö läbirääkimistel teiste omavalitsustega on Peipsimaal tehtud. Küsime ka elanike arvamust kodulinna Mustvee ja Peipsimaa tuleviku kohta. Kõik tulevase Peipsimaal asuva suure omavalitsuse elanikud saavad tutvuda ühinemislepinguga nii linna internetileheküljel või paberikandjal, külastades Mustvee Linnavalitsuse kantseleid. Postkasti kaudu saabub lisaks informatiivne ühinemisleht, kus samuti saab tutvuda ühinemislepinguga.
20. ja 21. novembril 2016. aastal, Mustvee Kultuurikeskuses, kella 10.00 kuni kella 18.00, toimub suur rahvaküsitlus, kus saab vastata kahele küsimusele: kas olete nõus omavalitsuste ühinemisega ning valida saab ka uue suurvalla nime.
2016. aasta lõpuks on sündimas suurvald, kuhu kuuluvad Mustvee linn, Saare, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ning osa Torma valla küladest ning mille tulemusel moodustub ligi 6000 elanikuga vald, mille keskuseks saab olema Mustvee linn.
15. oktoober 2017. aastal on ajalooline hetk, kus Mustvee, Saare, Avinurme, Lohusuu, Kasepää rahvas saavad valimistel valida suurvalla vallavolikogu, kuhu kuuluvad 21 volinikku.
Võib kindel olla, et rahva poolt valitud suurvalla võim suudab viia uue tekkinud omavalitsuse edukalt vastu tulevikule, kus valitseb rahu ja armastus ning suudetakse ühiskoos lahendada kõik küsimused.

reede, 28. oktoober 2016

Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 75

31.oktoobril 2016 a.  saab 75. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  
Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur.  
Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (20), on uskumatu sarnane  oma vanaemaga, ka Viktoria tegeleb tantsuga.
Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur aeg ajalt koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat. Palju õnne, ema!

laupäev, 22. oktoober 2016

Viis Peipsi piirkonna omavalitsust jõudsid ühinemislepingu osas üksmeelele

Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Saare valla ning Mustvee linna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon kiitis 29. septembri koosolekul heaks ühinemislepingu projekti ning suunas selle volikogudesse esimesele lugemisele.
Suve algusest on Peipsi piirkonna omavalitsused pidanud aktiivselt läbirääkimisi – toimunud on mitmeid juhtkomisjoni ning valdkondlike töörühmade koosolekuid. Läbi on arutatud kõik olulisemad ...küsimused ning saavutatud kokkulepped, kuidas ühinenud omavalitsuses koos toimima hakata. Neljapäeval toimunud juhtkomisjoni koosolekul kinnitati ühinemislepingu tekst, investeeringute kava ja üleminekuperioodi ajakava. Nüüd oodatakse oktoobrikuu volikogude esmast heakskiitu lepingule. Pärast seda suunatakse ühinemisleping avalikule väljapanekule kolmeks nädalaks, kus kõigil on võimalik teha ettepanekud lepingu sisu osas. Koosolekul lepiti kokku, et novembri alguses antakse välja viie omavalitsuse ühine ajaleht, kus avaldatakse ka ühinemislepingu tekst. Eriväljaanne läheb kõikidesse aktiivsetesse postkastidesse.
29. septembri koosolekul osalesid ka Torma vallavanem ja Torma valla külade esindajad, arutati külade üleandmisega seotud juriidilisi küsimusi. Juhtkomisjoni liikmed leppisid kokku, et kui Torma valla külade poolt tuleb ametlik algatus külade üleandmiseks, siis on Peipsi piirkonna omavalitsused valmis külasid vastu võtma.
Lõpliku otsuse ühinemise kohta teevad volikogud detsembrikuus. Selleks on plaanis korraldada ühine volikogude istung, kus otsus tehakse samaaegselt kõikide omavalitsuste poolt.
 

teisipäev, 30. august 2016

Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

Ma alati toon ära oma biograafiates, et mul on tütar Viktoria, kes on sündinud 1996 aastal. Viktoria ema Annaga olime vabaabielus 90 - aastatel. Olen oma tütre üle uhke, kuna ta on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur (74). Tütar on praegu 20 - aastane ja tõesti on äravahetamiseni sarnane oma priimabaleriinist vanaemaga. Viktoria lõpetas gümnaasiumi ja tuntud tantsukooli (fotol).   
Iga kohtumine tütrega on olnud minu jaoks õnnelik aeg. Olin Viktoriaga pidevalt koos kuni ta sai 4 aastaseks. Meenub 2005. aasta, kui olin juba transiidipealinna Maardu abilinnapea ning linnas oli suur sügislaat. Laadakeskuses jalutades tulid vastu tütar Viktoria oma emaga. Tütar oli siis 9 aastane, minu jaoks oli see imeline moment. 
Mulle on väga olulised ka minu õepojad Daniel (31) ja Roland (29). Minu õde Katrin Kaur hukkus kahjuks Estonia parvlaeval 1994 aastal.
Nüüd on aeg minna edasi ning mul on nüüd jälle võimalus suhelda oma tütrega. Nagu iga isa teeks seda kooli lõpetamise puhul - kingisin tütrele kooli lõpetamise puhul briljantsõrmuse, pidasin isegi Eve Kiviga nõu selles asjas. Vaatasin just hiljuti kultusfilmi "Mamma Mia", Pierce Brosnani ja Meryl Streepiga peaosades, kus on süžee, et isa läheb oma lahkukasvanud tütre pulmadesse. Arvan, et see on natuke ka minu looga sarnane. Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

teisipäev, 16. august 2016

Eestlane juhib Kremlit

Aastaid tagasi viitasin Anton Vaino sädelevale karjäärile Putini juures. Karl Vaino pojapoeg oli juba viis aastat tagasi Venemaa valitsuse aparaadi juht, minister. Nüüd siis kõrgeim saada olev koht Venemaal - presidendi administratsiooni juht. Mees on tuntud kui osav ametnik ja diplomaat, samas aga kui heatahtlik, abivalmis, organiseerimisvõimeline tegelane. Tal pole vaenlasi. Venemaal on see imede ime. Ta saab läbi nii peaminister Medvedeviga, kes teda isiklikult õnnitles, patriarh Kirilliga, kes teda isiklikult õnnitles, Venemaa sisepoliitikat juhtiva Volodiniga, kelle ülesandeid ta puhkuse ajal täitis. Isegi lahtilastud Ivanoviga. Haruldane juhus. Ilmselt siin mängivad rolli geenid. Karl Vaino, erinevalt väärarusaamadest, oli puhas eestlane. Isa Heinrich Vaino oli Järvamaalt, ema oli Liidia Savi.
Karl Vaino elukaaslane ei olnud küll eestlane, aga pärit oli Eestist. Ka Karl Vaino poja Eduardi naine oli pärit Eestist. Nii et Anton Vaino on tavaline Eesti inimene. Anton oli kogu oma noorusaja Eestiga seotud, valitsussuvilate rajoon Keila-Joas ning ladviku suvilaterajoon Lohusuust Laulasmaani oli tema pärusmaa kümneid aastaid. Eesti keel oli tal kehvake, aga ikkagi ta rääkis natuke. Fakt on, et ta käis läbi omaealiste eesti noorukitega. Arvan, et eesti keele tundmine tegi võimalikus, et omandas hea tasemel jaapani keele, mis pani aluse tema diplomaadikarjäärile Vene välisministeeriumis.
Presidendi administratsiooni protokolli juhtima pääses ta loomulikult protektsiooni abil ning fakt on, et FSB kiitis tema kandidatuuri heaks. Tema karjäär Putini juures on olnud erakordselt pikk. Ja isiklikult pööraselt edukas. Nüüd on Anton võimupüramiidi tipus. Nagu omaajal vanaisa Karl Vaino Eestis. Kes muide oli eraelus sõbralik papi, nagu Heinrich Vainogi, partei Tomski oblastikomitee töötaja, kes sai Stalini ajal  kuulsaks suu-ja sõrataudiga võideldes Turuhanski krais. Aga need sõbralikud papid jõudsid ometi, kuidagi moodi, raskel poliitikarajal võimupüramiidi tipu. Siin juhuse järele ei lõhna. Võimed. Jääb nüüd oodata ainult, kes vene rahval nendest Anton Eduardovitši võimetest ka midagi kasu on.

laupäev, 30. juuli 2016

Sebastian Coe kihutab Moskva kulla järele

Draama Rio olümpiamängude ümber on toonud jälle olümpia maailmapoliitika keskmesse. See on kui tasuta PR-kampaania mängudele, mis justkui on allakäimas, meenutades Londoni mänge. Maailmapress kirjendab olümpiauudistest, justkui oleksime tagasi Moskva olümpiamängude boikotti ajas. Ja isegi tegelased on samad! Lord Sebastian Coe, Moskva olümpiamängude tšempion, on ka tänase draama põhikangelane, Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu presidendina. Paljud ei mäleta, et Margaret Thatcher nõudis Inglismaa sportlastelt Moskva olümpia boikotti. Enesekeskne Coe saatis aga poliitika pikalt, Afganistani rahva kannatused talle korda ei läinud. Ta lausa lendas Moskvasse oma kulla järele, kuna konkurendid olid ju jäänud koju! Vastuhakk Margaret Thatcherile, saavutatud Moskva kulla näol, tasus end ära. Küünilised konservatiivid tegid olümpiavõitjast parlamendiliikme, hiljem suisa lordi. Nüüd oli siis tasumise tund. Ja küüniline parun Coe ei kõhelenud, kui Obamalt tuli käsk dopingust puhtad Vene sportlased, nagu Issinbajeva, olümpiale mitte lubada. Loomulikult on kahetsusväärne, et käis dopinguproovide organiseeritud võltsimine. Aga kas Pekingis ei käinud? Käis. Kas Norra ei ole organiseerinud terve süsteemi, et nende suusatajad saaks dopingut tarvitada? Miks kõike seda ei uurita? Ning miks lubatakse olümpiale USA sprinter Gatlin, kes on neli korda dopingu tarvitamisega vahele jäänud! Kõige selle taga on loomulikult odav poliitika. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustas siiski Obamale vastu hakata ning kõigi Vene sportlaste kollektiivne karistamine lükati tagasi, sest see tõesti meenutas juba Hitlerit ja Stalinit. Tervete rahvaste deporteerimine õigustusega, et mingid isikud selle rahva hulgast olid sooritanud kuriteo, on ammu hukkamõistu leidnud. Paistab aga, et poliitikahullus pimestab. Panna ühte patta süüdlased ja süütud, see maailma paremaks küll ei tee. Rio mängud on aga algamas, loodame et näeme ka sporti.

pühapäev, 17. juuli 2016

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

teisipäev, 28. juuni 2016

Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb

Brexit on maailma poliitikas kindlasti fenomenaalne sündmus. Riigi olulisem ja komplekseim küsimus anti otsustada peast põrunud pensionäridele. Nüüd ei teata, mida tulemusega peale hakata.  Šotimaa ja Põhja-Iirimaa ei taha Euroopa Liidust lahkuda ning nende elanikkond tegi just sellise otsuse referendumil. Pole olemas sellist asja nagu Suurbritannia, on Ühendatud Kuningriik, kus  Šotimaal, Põhja-Iirimaal ja Walesil on ebanormaalselt suur autonoomia ning kuna seal ei ela mitte inglased, vaid teised rahvad, siis oleme olukorra ees, kus lagunemas on Ühendatud Kuningriik ise! Kuningaperekond võib olla endas kindel, selge see, et kui Wales, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa eralduvad, siis ikkagi jääb nende maade kroon praeguse kuningaperekonna Oldenburg-Windsor-Mountbattenite kätte. Iseasi, et endine Londoni maaillma võimukeskus muutuks Moskoovia vürstiriigi sarnaseks tatari hegemoonia ajal, kus võim Londoni piiridest kaugemale ulatuma ei saa. Kreml on teinud tõhusat tööd, et seda eesmärki saavutada ning nüüd on jõutud selle väga lähedale, Ühendatud  Kuningriik on ise end hävitamas. Putini üks olulisemaid geopoliitilisi vastaseid on sammumas vastu oma loojangule. Keerulisem lugu on Euroopa Liiduga, nimelt ei ähvarda Euroopa Liitu miski, erinevalt ajakirjanduse fantaasiatest. Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb. Samas võib ennustada, et Euroopa Liidu kui liitriigi projekt peatub, Euroopa Liit jääb riikide liiduks. Föderatsiooni ei tule, kinnistub konföderatsioon.
Samas on olukorra absurdsus selles, et kui  Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja Wales eralduvad, siis astuvad nad kohe Euroopa Liitu. Ning pane tähele, kuna Inglismaa elanike enamus on Euroopa Liidu poolt ning väljaastumine saavutati vaid pensionäride mobiliseerimisega valimisjaoskondadesse, samas kui noored olid väljaastumise vastu, siis võib ennustada, et niipea kui võimule saab leiboristide valitsus, tuleb uus referendum.  Ning noored hääletavad Inglismaa Euroopa Liitu tagasi. Londoni linn oma juhi Khani näol juba teatas, et on valmis  lausa Inglismaa koosseisust lahkuma, et Euroopa Liitu jääda. Nalja nabani! Kõige rohkem on kahju eestlastest, kes täna udusel Albionil. Kohe, kohe on nad muutumas õigusteta välismaalasteks, kes riigist välja kihutatakse. Talendid peavad saabuma tagasi kodumaale.

kolmapäev, 15. juuni 2016

Mustvee linnapea kohtus siseministriga

16. juunil 2016 kohtus Mustvee linnapea Max Kaur, piirivalve Mustvee kordonis, Eesti Vabariigi siseministri Hanno Pevkuriga arutelul, kus kõne all olid Peipsi järve kalurite probleemid, kes olid teinud kirjaliku pöördumise siseministrile. Peipsi kalurite soov  on saada jäälemineku keeluajal erisusi kutselistele kaluritele.

"Elu suuremates omavalitsustes eeldab, et majanduskasv jõuaks ka ääremaadele. Regionaalsed erisused on olemas ning vastama peab neile jõulise regionaalpoliitikaga. Kalandusprobleemid Peipsil on üks olulisemaid väljakutseid. Kalandusega tegelemiseks on kohapeal arendatud välja nii võimsused kui ka infrastruktuur. Oleks loogiline, et riik paneb jätkuvalt kohalikele firmadele õla alla," leiab Peipsi pealinna Mustvee linnapea Max Kaur.

Mustvee linn on läbi aegade olnud Peipsi piirkonna tõmbekeskuseks. Täna areneb intensiivselt moodne sadam. Mustvee on muutumas Eesti idamere oluliseks tugipunktiks, kus on eeldusi nii laevaliikluse kui ka kalanduse arendamiseks. Perspektiivis oleks vaja Mustveesse tuua nii piirikontrolli  kui ka tollipunkt, seda tegutseva piirivalvekordoni baasil. Kõik see elavdaks piirkonna majanduselu. Linn on eelseisva haldusreformi eel valmis olema uue regiooni keskuseks. 

teisipäev, 24. mai 2016

Riigihalduse minister arutas Mustvee linnapeaga haldusreformi

24. mail 2016.a., Jõgeva Maavalitsuses Riigihalduse minister Arto Aas arutas Mustvee linnapea Max Kauri ning Jõgevamaa omavalitsusjuhtitega haldusreformi plaane. 
Mustvee linn on läbi aegade olnud piirkonna tõmbekeskuseks. Ajalooliselt tegutses siin piirkonnas Mustvee rajoon. See on pea sama piirkond, millele on nüüd meie poolt tehtud ühinemisettepanek ehk Kasepää, Lohusuu, Avinurme, Saare ja Torma valdadele.
Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

reede, 13. mai 2016

Äripäev paneb Max Kauri tippjuhtide sekka

Äripäev pani järjekordselt kokku Eesti majanduse leksikoni "Eesti  Tippjuhid 2016". Panid sinna ka mind. Peipsi pealinna linnapeana tunnen loomulikult tunnustuse üle rõõmu. Mustvee pole suurlinn, aga ta on oma üle 500 aastase ajalooga, unikaalne oma kahekeelsuse, kolme kultuuri ja viie kirikuga, hea Eesti koht. Piirileping Venemaaga ning majandussuhete normaliseerumine idanaabriga toob Mustvee reisisadama terminaali varem või hiljem tolli - ja piirikontrolli punkti, ja annab uue tõuke  linna,  regiooni ja ka kogu Eesti ning Euroopa Liidu majandustulemuste parandamiseks. Seda kõike on keerulistel aegadel vaja. Haldusreformi läbiviimisel on Mustvee tippjuhid toimekad, igaljuhul on eesmärgiks elanike elutaseme tõstmine. Toimetame targalt ning teeme meie elu paremaks.

teisipäev, 10. mai 2016

Parim riigipea Eestile

Eesti presidendivalimiste üks kesksemaid küsimusi on Keskerakonna positsioon. Keskerakond on Eesti suurim erakond, võimsa fraktsiooniga Riigikogus, Tallinnas ja paljudes, paljudes kohalikes omavalitsutes. Seega peab kõik tegema , et Keskerakonna hääl poleks mitte ainult kuuldav, vaid otsustav presidendi valimisel.
Edgar Savisaar on küsinud, et miks ei võiks esitada presidendiks autoriteetset kultuuritegelast. Idee on hea. Tasakaalukas,  mittepoliitiline isiksus tseremoniaalsel ametikohal, mille kaudu ühendataks kogu rahvast. Keskerakond oleks ammu võinud Vabariigi presidendi ametikohale esitada Eesti Rahvuskultuurifondi esimehe Eri Klasi. Eesti juudi kogukonna tsentraalne figuur, ühe mõjukama Eesti perekonna Klas-Glass esindaja, esimese Eesti Wabariigi rikkaima inimese Isaac Citroeni sugulane, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, polüglott, mida veel tahta. Täna Klasi enam meiega ei ole, suur kaotus, mida pole võimalik millegagi asendada. Me olemegi olukorras, kus meie kultuuri suurtähed on vanuse tõttu lahkumas. Kohati on mulje, et olulisi figuure polegi enam alles jäänud. Vaid filosoof ja sotsioloog Edgar Savisaar jätkab, lastes välja ühe raamatu teise järel. Minu arust tänases situatsioonis Edgar Savisaar ongi see kultuuritegelane, keda otsime. Just tema on vääriline saama Keskerakonna fraktsiooni allkirjad Riigikogus, et olla esitatud presidendikandidaadiks. Riigikogu on täna väga fragmenteerunud, nõrk ja tahejõuetu. Seega on tõenäoline, et Riigikogus presidenti äravalida ei suudeta. Ja pole häda! Ka valijameeste kogusse esitab Keskerakond presidendi ametikohale laulva revolutsiooni liidri Edgar Savisaare.
Keskerakond on Eestis suurim erakond ning tal peab olema oma presidendikandidaat, kelleks on  loomulikult erakonna esimees. Mitte aga endine Tartu volikogu esimees. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Vallamajas volikogu asju sehkendades, see pole Kadriorus eesti rahvast esindada. Suurusjärgu vahe on neil kahel kandidaadil sees. Keskerakonnal pole vaja end häbistada mingi imeliku perekonnamänguga, kus tütar surub fraktsioonis lihast isa peale. Kuulda võiks võtta Kalle Klandorfi, kes on selgelt välja  öelnud, et näeb Keskerakonna presidendikandidaadina ainult ühte inimest ja selleks inimeseks on ekspeaminister Edgar Savisaar.  Loomulikult lõplik sõna on siis Savisaarel endal, ta on tegude inimene, kes parema meelega juhiks valitsust. Poliitilised kompromissid on alati võimalikud, nende eesmärk peab olema Keskerakonna positsiooni tugevdamine. Olen veendunud, et tuleb aeg, kus tseremoniaalse presidendi ametikoht kaotatakse ning riigipea funktsioonid antakse üle peaministrile. Sellisel riigipea ametikohal ongi sobilik just Edgar.

kolmapäev, 27. aprill 2016

Miks Marina? Aga Yana??

Presidendivalimiste kaardid on segi paisatud. Ja seda veel enne, kui esimene kandidaat päris ametlikult jõudis välja tulla. Siim Kallase show Estonias oli oodatav. Kallasel on palju toetajaid, ja kuigi Reformierakonna auesimehel on järsult teravnenud suhted Reformierakonna juhttuumikuga, on ta ikkagi selgelt muutumas presidendivõidusõidu liidriks. Ning tema finantseerijate sekka on asunud isegi Reformierakonnast kaugel endine siseminister Olari Taal. 
Hans H. Luik püüdis võidusõiduliidriks teha endist sulgpallurit ja Välisministeeriumi tehnilist töötajat Marina Rajevskaja-Kaljuranda. Küll avaldatakse küsitlusi, kus absoluutselt ebaselge biograafiaga ametnikku pakutakse tuntud avaliku elu tegelase pähe.
See number ei läinud läbi. Juba esimesed katsumused Riigikogu kõnepuldis opositsiooni küsimuste tulva all näitasid, et Kaljurand ei sobi presidendiks. Ta ei suuda seista isegi Eesti õiglusjärgluse eest, mis päevinäinud poliitikuid lausa jahmatas.

Kallas, Paet, Kaljurand
Nüüd ongi ootamatult Kaljurand Reformierakonna sees Kallasele alla jäänud, ning me näeme uudiseid, et Kaljurand on lõpetanud kampaania Reformierakonna sees, kus tal justkui oli šanss. Nimelt määras RE juhatus ta võimaliku kolme kandidaadi sekka, kes võiks saada RE toetuse Kallase ja Paedi kõrval.
Nüüd sai see täiesti ootamatult oma lõpu. Me näeme, et Kaljurand otsib toetust 2011. aasta Keskerakonna presidendikandidaadilt Indrek Tarandilt, oma endiselt ülemuselt Välisministeeriumis, kes selle veidra taustaga naisterahva kõrgetele kohtadele upitaski.
Mis võis olla Reformierakonna meelemuutuse taga? Kas ainult see, et Kaljurand osutus poliitiliselt küündimatuks ja hirmutas ära isegi kogenud riigiisad Toompealt? Või see, et üha suureneb kahtlus, et ta polegi Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik? Et Eesti Vabariigi presidendiks saab Läti õigusjärgne kodanik Marina?

Miks Marina? Aga Yana?
Aga kui Marina saab kandideerida presidendiks, miks siis Yana ei saa? Samas ka praegune esimene leedi ei ole veel Eesti Vabariigi kodanik, vaid Läti Vabariigi kodanik. 
Arvan siiski, et Kaljuranna languse põhjuseks oli eeskätt president Ilvese pettumus Kaljurannas. Siin oli üks veider otsus teise järel, mis tulid Marinalt Välisministeeriumist; lausa eksootilised seisukohavõtud, mis vaata et on vastuolus isegi põhiseadusega, ja millele kõigele lisandusid veel uskumatud lood Välisministeeriumi töötajatelt inimese pöörase käitumise kohta. See oli lõpp.
Kuna parlamendis esitamiseks on vaja Riigikogu 21 liikme allkirja, siis tundub, et Kaljurannal jäävad need saamata. Totaalne ebakompetentsus ei ole see, mida Riigikogu liikmed võivad tolereerida.
Tekib aga küsimus: kui kaks või kolm kandidaati Riigikogus esitatakse, kas on võimalus, et keegi neist (Kallas, Nestor või KE kandidaat) võiks parlamendis võita? Ossinovski, kes pole poliitiliselt mõjukas, ähvardab Reformierakonda, andes mõista, et toetada tuleb Nestorit; või vastasel juhul toetavad sotsid parteideülest kandidaati.
Kuid kas see aitab? Minul on tunne, et isegi kui Kallas võtaks end Riigikogus teises voorus maha, ei saaks Nestor ikkagi 68 häält täis. Seega läheks valimised niikuinii valijameeste kogusse.

Kompromissivõimetu parlament
Parlamendi võimetus kompromissiks pole hea märk, aga selline see tänane nõrk Riigikogu meil on; siinkohal tuleb nõustuda Edgar Savisaarega.
Seetõttu pole juhuslik, et kulisside taga on püütud hakata upitama ka võimalikke kandidaate valijameeste kogu tarvis – ning selleks ei ole Kaljurand. Naiskandidaadil on alati raske suure rahvahulga ees, kuna eeldatakse paljusid kvaliteete. Inimesed tahavad Margaret Thatcheri voi Hillary Clintoni (fotol) taolist leedit. Kaljurannal pole seega üldse mingit võimalust. Kes on aga need uued näod valijameestekogu-voorus?
Vana kolhoosinomenklatuur on juba välja hõiganud ekspeaminister Tiit Vähi nime, kellel võimsad sidemed Venemaaga. Isegi Siiri Oviiri presidendiks kandideerimise kogemused võivad tulla arvesse, sest just Naisliidu president Siiri Oviir oli kakskümmend aastat tagasi, 1996. aastal, esimene naispresidendikandidaat.


Ärge unustage – Hansson ja Laar! Neivelt ja Tamjärv!
IRL-is intrigeerib Mart Laar, kes püüab sokutada jällegi väliseestlast, Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit, ning siin ei lööda risti ette isegi selle ees, et ammu käivad kuuldused, et mees on toimetanud välisriikide heaks. Kuidas see inimene suutis läbida kapo julgeolekukontrolli, on täiesti arusaamatu. Ilmselt võib seda seletada nii, et otsustati: Eesti riik 1991 de facto ei toiminud, ning tegemist oli teise riigi kodakondsuses olnud isikuga, et siis kõik see ei loe.
Ja jutt ei ole sellest, et Hansson on halb inimene. Lihtsalt reeglid peavad olema kõigile ühesugused. Mis puutub Hanssoni võimalustesse, siis on need null. Hansson pole poliitik, ja valijameeste kogu ei hakka enam kunagi arutama väliseestlase valimist. See aeg on läbi.
Pigem võib proovida mingi Indrek Neivelti või Hannes Tamjärvega. Ometi ega neilegi sealt valijameeste kogust suurt midagi ei paista. Seal eelistatakse veteranpoliitikut, meeldivat inimest, kes on ettearvatava käitumisega. Seega pigem jällegi Nestor või Kallas.
Aega loomulikult on. Erakonnad püüavad kindlasti rakendada presidendivalimisi oma parteikampaania vankri ette. Kas see toodab rohkem väärikaid presidendikandidaate, seda me veel näeme.


teisipäev, 19. aprill 2016

Presidentivalimised: Zimarev taob Rajevskajat, kes võidab?

Presidendivalimiste kaardid on segi paisatud. Ja seda veel enne kui esimene kandidaat päris ametlikult on jõudis välja tulla. Siim Kallase show Estonias oli oodatav sündmus. Kallasel on palju toetajaid ja kuigi Reformierakonna auesimehel on järsult teravnenud suhted Reformierakonna juhttuumikuga, on ta ikkagi selgelt muutumas presidendivõidusõidu liidriks ning tema finantseerijate sekka on asunud isegi Reformierakonnast kaugel olnud endine siseminister Olari Taal. 
Hans H.Luik püüdis võidusõidu liidriks teha endist sulgpallurit ja välisministeeriumi tehnilist töötajat Marina Rajevskaja-Kaljurandi. Küll avaldatakse küsitlusi, kus absoluutselt ebaselge biograafiga ametniku pakutakse mingisuguse tuntud avaliku elu tegelase pähe. See number ei läinud läbi. Juba esimesed katsumused Riigikogu kõnepuldis, opositsiooni küsimuste tulva all näitasid, et Kaljurand ei sobi presidendiks. Ta ei suuda isegi seista Eesti õiglusjärgluse eest, mis lausa jahmatas päevinäinud poliitikuid. Nüüd ongi ootamatult Kaljurand Reformierakonna sees alla jäänud Kallasele ning me näeme uudiseid, et Kaljurand on lõpetanud kampaania pidamise Reformierakonna sees, kus tal justkui oli šanss. Nimelt määras RE juhatus ta võimaliku kolme kandidaadi sekka, kes võiks saada RE toetuse Kallase ja Paedi kõrval. Nüüd sai see  aga täiesti ootamatult oma lõpu ning me näeme, et Kaljurand otsib toetust 2011 aastal Keskerakonna presidendikandidaadiks olnud Indrek Tarandilt, oma endiselt ülemuselt Välisministeeriumist, kes selle veidra taustaga naisterahva kõrgetele kohtadele upitaski. Mis võis aga olla Reformierakonna meelemuutuse taga? Kas ainult see, et Kaljurand osutus poliitiliselt küündimatuks ja hirmutas ära isegi päevinäinud riigiisad - veteranid Toompealt? Või see, et üha suureneb kahtlus, et tulihingeliste kommunistide järeltulija polegi Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik?  Et Eesti Vabariigi presidendiks saab Läti õigusjärgne kodanik Marina? Aga kui Marina saab kandideerida presidendiks, miks siis Yana ei saa? Samas ka esimene leedi ei ole täna veel Eesti Vabariigi kodanik, vaid ikka veel Läti kodanik. Arvan siiski, et Kaljuranna languse põhjuseks oli eeskätt president Toomas Hendrik Ilvese pettumus Kaljurannas. Siin olid nii üks veider otsus teise järel, mis tulid Marina poolt Välisministeeriumist, lausa eksootilised seisukohavõtud, mis vaata on vastuolus isegi põhiseadusega, millele kõigele lisandusid veel uskumatud lood Välisministeeriumi töötajatelt inimese pöörase käitumise kohta. See oli lõpp. Kuna parlamendis esitamiseks on vaja 21 Riigikogu liikme allkirja, siis tundub, et Kaljurandil jäävad nad saamata. Totaalne ebakompetentsus ei ole see, mida Riigikogu liikmed võivad tolereerida. Samas aga tekib küsimus, et kui kaks või kolm kandidaati Riigikogus esitatakse, kas on siiski võimalust, et keegi neist, Kallas, Nestor või siis Keskerakonna poolt esitatud kandidaat võiks parlamendis võita? Ossinovski, kes pole poliitiliselt mõjukas, ähvardab Reformierakonda, andes mõista, et toetada tuleb Nestorit või vastsel juhul toetavad sotsid parteiülest kandidaati. Kuid kas see aitab? Minul on tunne, et isegi kui Kallas võtaks end Riigikogus, teises voorus, maha, siis ikkagi ei saaks Nestor 68 häält täis. Seega läheks valimised niikuinii valijameeste kogusse, Estoniasse. 
Parlamendi võimetus kompromissiks pole hea märk, aga selline see tänane, nõrk Riigikogu meil on, siin tuleb nõustuda Edgar Savisaarega. Seetõttu pole juhuslik, et kulisside taga on püütud hakata upitama ka võimalike kandidaate valijameeste kogu tarvis ning selleks ei ole Kaljurand. Naiskandidaadil on alati raske suure rahvahulga ees, kuna eeldatakse paljusid kvaliteete. Inimesed tahavad Margaret Thatcheri voi Hillary Clintoni taolist leedit. Kaljurandil pole seega üldse mingit võimalustki. Kes on aga need uued näod valjameestekogu voorus? 
Vana kolhoosinomenklatuur on juba väljahõiganud ekspeaminister Tiit Vähi nime, kellel võimsad sidemed Venemaaga. Isegi Siiri Oviiri presidendiks kandideerimise kogemused võivad tulla arvesse, sest just Naisliidu president Siiri Oviir oli kümme aastat tagasi, 1996 aastal, esimene naine presidendikandidaat. IRLis intrigeerib Mart Laar, kes püüab sokutada jällegi väliseestlast, Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit ning siin ei lüüa risti isegi selle ees, et ammu käivad kuuldused, et mees on toimetanud välisriikide heaks. Kuidas inimene suutis läbida KAPO julgeolekukontrolli on täiesti arusaamatu, ilmselt võib seda seletada sellega, et otsustati, Eesti riik 1991 de facto ei toiminud ning tegemist oli teise riigi kodakondsuses olnud isikuga, et siis kõik see ei loe. Ja jutt ei ole sellest, et Ardo on halb inimene. Lihtsalt reeglid peavad kõigile ühesugused olema. Mis puutub Hanssoni võimalustesse, siis on need ümmargune null. Hansson pole poliitik ja valijameeste kogu ei hakka kunagi enam arutama väliseestlase valimist. See aeg on läbi. Pigem võib proovida mingi Indrek Neivelti või Hannes Tamjärvega.   Ometi ega neilegi sealt valijameeste kogust suurt midagi ei paista. Seal eelistatakse veteranpoliitikut, meeldivat inimest, kes on ettearvatava käitumisega. Seega pigem jällegi Nestor või Kallas. Aega loomulikult on ning erakonnad püüavad kindlasti rakendada presidendivalimised on parteikampaania vankri ette. Kas see toodab rohkem väärikaid presidendikandidaate, seda me veel näeme.

neljapäev, 14. aprill 2016

Peaminister arutab Mustvee linna juhtkonnaga haldusreformi

Peaminister Taavi Rõivas kutsus Mustvee linnapea Max Kauri  ja Mustvee Linnavolikogu esinaise Riina Pajula reedeks, 22. aprilliks 2016.a., Jõgeva Maavalitsusse, et Jõgevamaa omavalitsusjuhtitega arutada kohaliku omavalitsuste reformi plaane. 
Mustvee linn on läbi aegade olnud piirkonna tõmbekeskuseks. Ajalooliselt tegutses meie piirkonnas Mustvee rajoon. See on pea sama piirkond, millele on nüüd meie poolt selle aasta jaanuaris tehtud ühinemisettepanek ehk Kasepää, Lohusuu, Avinurme, Saare ja Torma valdadele.
Tänaseks on oluliselt paranenud ka Mustvee infrastruktuur, teenused. Intensiivselt areneb moodne reisisadam. Perspektiivis, olen selles kindel,  tuleb siia nii  piirikontroll  kui ka tollipunkt, seda tegutseva piirivalvekordoni baasil. Seda kõike on vaja, kuna kavas on taastada ka reisilaevade liiklus Peipsil. Kõik see elavdab piirkonna majanduselu. Linn on seega valmis olema uue regiooni keskuseks. 
Mustvee linn loodab, et Riigikogu ja valitsus, menetledes haldusreformi, suudavad parandada omavalitsuste tulubaasi, mis oleks toeks tekivatele uutele  suurtele omavalitsustele,
Vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised käivad täna enam kui 20 Eesti piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse. Viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimiste alustamiseks on 2016. aasta 1. oktoober. Riik kavatseb teha ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Nii vabatahtlikud kui valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega. 
Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

kolmapäev, 23. märts 2016

Euroopa Liidu peakorter lõplikult Strasbourgi

Lõputu, mitu aastat kestev laskmine Brüsseli kesklinnas ning täiesti selge võimetus, mida Belgia politsei demonstreerib jagusaamaks arbaabia päritolu islamistidest, kes elavad suisa Brüsseli kesklinnas, viib mõttele, et aeg on otsustvaks tegevuseks. See tegevus puudutab otseselt Eestit. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige. Euroopa Liidu pealinn on Brüssel, NATO peakorter asub Brüsselis. On viimane aeg teha sellele lõpp. Teen ettepaneku, et Euroopa Liidu kõik institutsioonid tuleb Brüsselist ümber paigutada Strasbourgi. Samuti tuleb NATO peakorter viia Brüsselist Londonisse.
Belgia politsei ei saa araabia päritoluga islamistidest jagu muide seetõttu, et nende islamistide sugulased ja tuttavad töötavad politseis. Nad teatavad politsei kõikidest liigutustest omadele meestele. Brüsseli elanikele pole selles informatsiooni midagi uut. Nad ammu naeravad politsei jõuetuse üle. Mindi ju ka politseis multikulti teed ning tulistati sõna ostses mõttes endale jalga. Täna räägime juba selle poliitika sadadest ohvritest. Tunnen loomulikult kaasa Brüsseli ohvritele ja Brüsseli linnavalitsusele.
Aeg on aga võtta aru pähe ja võtta asju realistlikumalt. Usk, et inimesi on võimalik ümberkasvatada, see oli iseloomulik kommunistidele. Nemad uskusid, et on inimesi võimalik orjanduslikust ajastust otse sotsialismi viia. Kõik see kukkus haledalt läbi. Araabiamaad on oma kultuurilises-ühiskondlikus arengus Euroopast maha jäänud, siin valitseb kurjakuulutav pimedus ja vihkamine, inimelul puudub väärtus. Sealsed elanikud toovad oma eluolu, tapmismaania, kaasa ka Euroopasse. Vaadake, kuidas täna palestiinlased nugade ajavad Israelis taga juudi vanureid, naisi ja lapsi. Sellele saab vastu astuda ainult jõuga. Euroopa peab resoluutselt asuma oma kaitsele.

kolmapäev, 16. märts 2016

Turismi elavdamine läbi viisavabaduse on Eesti huvides

Mustvee linnapea Max Kaur, kommenteerides Eesti turismiettevõtjate ja piiriäärsete elanike ideed 72- tunnise viisavaba turismi lubamist Eesti ja Venemaa vahel, piiriäärsetel aladel,  on veendunud: 
"Kauaoodatud piirilepe Venemaaga on Eestile oluline, sest see on üks hoob majandussuhete elavdamiseks Venemaaga. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt, sest Euroopa Liidul on kogemused selles vallas Venemaaga olemas, näiteks Poolal ja Soomel, aga ka Euroopa Liitu mittekuuluval Norral. Piirilepe võimaldaks ka Eesti selle sammu kiiresti astuda. Esialgu võiks aga tõesti lubada 72 - tunnist viisavaba sisenemist Vene turistidele. See vorm on eestlastele hästi tuttav, sest veel enne Schengeni tsooni astumist said eestlased aastaid praamireisil Stockholmi siseneda linna ilma viisata 48 tunniks. Täna on loomulikult olulised julgeoleku küsimused. Usun, et suudame need lahendada. Viga oleks aga julgeolekuküsimusega liialdades suretada oma majandust. Eesti peab võitlema oma majandusliku huvi eest. Näiteks võime võtta Venemaa turismiettevõtted, nende hulgas ka Venemaal tegutseva maailmakuulsa briti turismigigandi Thomas Cooki, kes palusid äsja Venemaa Välisministeeriumil lihtsustada sissesõidutingimusi riiki välismaa reisihuvilistele, muuhulgas teevad nad ettepaneku kehtestada elektroonilised viisad ja võimaldada eurooplastele ka viisata transiit. 
Näeme tulevikus Mustvees ette, et Peipsi pealinnas avatakse piiriületamise punkt. Ärimeestel on juba huvi ka tolliladude avamiseks Mustvees. Peipsiäärne regioon omab oma sajandite pikkusi kultuuris - ajaloolisi, religiooseid sidemeid Venemaaga ning seetõttu on inimeste ja kaupade vaba liikumine äärmiselt teretulnud. Miks ei peaks ka täna Peipsiäärne eriline kurk, sibul, küüslauk ja suitsukala Venemaal hästi peale minema?
Peipsi pealinn Mustvee omalt pakub veel ka Mustvee sadama kiiret arengut.
Mustvees on olemas piirivalve kordon. Piirivalve kordoni baasil võiks organiseerida tolli-ja passikontrolli. Kõik need sammud tagaksid, et Eesti idamerele saabuvad uue ajad, mis tõstavad kogu piirkonna elanikkonna elatustaset. Usun, et seekord terve mõistus võidab."
72 - tunnist viisavaba režiimi kehtestamist Vene turistidele hakkab arutama Kotka linna ettepanekul Soome Riiginõukogu, ettepanekus nähakse ette kehtivusperioodi 2017-2020 ning seda, et see kehtib ainult nendele Vene turistidele, kes saabuvad praamidega.

neljapäev, 10. märts 2016

Nancy Reagan

Ameerika esimene leedi, Nancy Reagan on nüüd taevas ühinenud oma abikaasaga, president Ronald Reaganiga. Tema lahkumine tõmbas joone alla Reagani pärandile. Nüüd on uued ajad, Suur Donald on tulemas. Nancy saatus on aga inimesi alati huvitanud. Lapsendatud laps, elu silmapaistva doktori perekonnas, see andis tulemuseks kahe jalga maa peal seisvast ja samaajal elegantsest naisest. Unistused viisid Nancy Hollywoodi, kus ka noil aastal liikus palju raha. Hollywood oleks Nancyle peaaegu saatuslikuks saanud. Neil aegadel võimutsesid seal juudi päritoluga isikud, kes eranditult olid vasakpoolsete vaadetega, palju suisa kommunistid. Pärast Ameerika aatomisaladuste varastamist ning Stalinile üleandmist juutidest kommunistide poolt, võeti Ameerikas neil kõrvad pihku. Õnnetuseks töötas Nancy ühe sellise tegelase juures ning tema professionaalne karjäär sattus ohtu. Ta pöördus kinonäitlejate ametiühingu juhi Ronald Reagani poole abi saamiseks. Reagan oli üleelanud parajasti ebameeldiva lahutuse oma esimesest naisest, Oscariga pärjatud staarist Jane Wymanist. Nancy side Ronaldiga tekkis peaaegu momentaalselt. Ja kuigi Reagan käis kohtingutel ka selliste sekspommidega nagu Lana Turner, valis ta Nancy. Ta oli õnnega koos. Nimelt Reagan karjäär Hollywoodis hakkas lõppema ning tugeva iseloomuga naise abi oli sellises olukorras hädavajalik. Nad siirdusid Las  Vegasesse, kus Ronald Reagan tegutses konferansjeena showdes, mis toimusid tolle aja kuulsamates kasiinodes. See oli raskeim aeg Reagani elus, nagu ta ise on tunnistanud. Tulid aga paremad ajad, Reagan sai lepingu suurkorporatsiooni General Electricuga ning hakkas televisioonis nende toodangut tutvustama. Nad said miljonärideks, sündisid lapsed. Nancy elas väga intensiivset avaliku elu, ta oli tegev nii Los Angelesi kui New Yorgi kõrgseltskonnas. See tõi kaasa tutvusi paljude ülirikkurite naistega. Ning see oli otsustav, miks need rikkurid Reagani järsku poliitikasse upitasid. Nancy oli loomulikult seitsmendas taevas kui ta California esileediks sai. Ta toetas ka mehe pürgimusi saada presidendiks, esimene katse oli 1968 aastal, kui nad kaotasid Nixonile. 1976 aastal kaotasid nad Fordile. Reagan oli juba 69 aastane ning tundus, et tema karjäär on läbi. Ometi tõusis Reagan nagu fööniks tuhast. Ikka Nancy abiga. 1980 aasta oli Reagani triumfi aasta, kuigi tema vastu võitles kogu Vabariikliku Partei eliit. Nancy võitis ning temast sai pikkadeks aastateks Ameerika esimene leedi. Tänini on nad Ronaldiga populaarseim Ameerika presidendipaar, legendaarne paar, kes võitsid kurjuse impeeriumi. 

laupäev, 23. jaanuar 2016

Presidendi armastus kolme apelsini vastu

Käesolev aasta tippsündmuseks kujunevad Eesti Vabariigi presidendivalimised. Oodata pole palju, natuke rohkem kui seitse kuud. Aega on jäänud vähe ning poliitilised parteid, vabariigi eliit on hakkanud tegutsema, et täita Toomas Hendrik Ilvesest vabanev koht. Ilves on meil väliseestlane ning ilmselt viimane väliseestlane, kes kunagi on valitud vabariigi presidendiks. Üks olulisemaid nihkeid selle koha täitmisel ongi see, et edaspidi valitakse ilmselt selle kohale ainult kodueestlasi. Inimesi, kes on väga täpselt kursis eestlaste sisemaailmaga. Eestlased ei taha enam presidenti, kes ei saa aru, kes see Vello Orumets on. Ilves teadis väga hästi, kes on Bob Dylan, aga vaata meie Orumets ei tekitanud temas mingeid emotsioone. Eestlased ei taha enam sellist presidenti.
Samas on koht oluline ja väärikas. Presidente on olnud ainult neli: Päts, Meri, Rüütel ja Ilves. Kes ei tahaks olla viies?
Rahva ootustes viirastub loomulikult titaan. Selleks titaaniks on Edgar Savisaar. Eesti iseseisvuse taastaja, Nõukogude Liidu hukutaja. Ma arvan isiklikult, et Eesti Roosevelt oleks parim võimalik lahendus. Savisaar aga eelistab valitsusjuhi ametit, ta on tegude inimene. Kuna presidenti valitakse alul poliitiliste erakondade poolt lõhestatud Riigikogus, siis on ratsionaalne vaadata ka seda, kes oleks võimalik kompromisskandidaat erakondade vahel.
Kõige enam soovib presidendiks saada Riigikogu esimees Eiki Nestor. Ta räägib kuluaarides, et tal on juba 68 häält taskus. Ma siiski kahtlen, et Kadri Must - Simsoni toetusest piisab, et saada valitud Riigikogus presidendiks. Meenub üks teine presidendiks kandideerinud Riigikogu esimees - Toomas Savi. Toomas Savi oli tunduvalt populaarsem inimene eesti rahva seas kui Nestor, ta oli väga mõjukas Riigikogu esimees. Ometi poliitilise pokkeri käigus osutus isegi tema võimetuks oma šansse realiseerida. Nii et Nestor väga tahab, kuid tema profiil pole väga kõrge.
Palju olulisemat rolli hakkab presidendivalimistel mängima Reformierakonna Kuldne Trio. Reformierakond on esitatud presidendikandidaadiks kolm raskekaallast. Endise peaministri ja Euroopa Komisjoni tipptegija Siim Kallase, endise välisministri Urmas Paeti ja praeguse välisministri, venelanna Marina Raevskaja - Kaljuranna. Kui paljud ei pea Kallase valimist eriti võimalikuks, siis mina seda arvamust ei jaga. Kallas on Eesti iseseisvuse taastamise juures olnud, näiteks Savisaarele tähendab see mõndagi. Ta on meeldiv inimene, rahvusvahelist tuntud ja mõjukas. Ta on koostööaldis, mis on absoluutne nõue edukale presidendile. Ka Urmas Paeti iseloomustavad mõistlikus, koostöösoov, pikaajalise välisministrina teda tuntakse ja hinnatakse maailmas. Ta on üks neid poliitikuid, kes aastatega on kasvanud presidendikandidaadi staatusesse, keda iseloomustavad kogemused nii ajakirjanikuna, omavalitsustegelasena, kultuurijuhina, diplomaadina, rahvaesindajana. Igati hea ja väärikas kandidaat, ja pole midagi, et teda ei salli Ilves. Kolmanda kandidaadina on oravad välja pakkunud parteitu naise ja veel ka venelanna, Marina Kaljurandi. Mingil määral see on olnud ootamatus. Kaljurand pole just eriti läbivalgustatud avaliku elu tegelane, endine sulgpallur ei mänginud mingit rolli Eesti iseseisvuse taastamisel. Ausalt öeldes pole midagi teada, kuidas ta üldse sellesse suhtus kaheksakümnendate aasta lõpus? Kaljurand on olnud tehniline töötaja Välisministeeriumis ning tal puudub tõsiselt võetav poliitiline kogemus, aga president on meil ikkagi poliitik. Tema senised esinemised Riigikogus on ka paljastanud seda poliitilist kogenematust. Paljud kardavad ka ka tema iseloomu pärast, mille üle Välisministeeriumi töötajate seas nalja heidetakse. Kuigi Kaljuranda pušib meedia, eriti Hans H. Luige impeerium, on tema võimalused viimastel kuudel langustrendis just professionaalsete poliitikute seas, kes ju valiku teevadki.
Naiskandidaadi idee on aga kindlasti tähelepanuväärne. Mäletate,  "Lauristini tee viib Kadriorgu!". Ei viinud. Aga see on sama müstiline nagu Marju isa Johannes Lauristini salapärane kadumine 1941. aastal kui Punaarmee paaniliselt põgenes Tallinnast. Tänapäevani ei tea keegi, kuhu Johannes Lauristin kadus. Tänapäevani ei saa keegi aru, kuidas suutis Arnold Rüütel sellisest poliitilise pokkerimängu meistrist nagu Lauristin, jagu saada. Täna on Lauristin 76 ja ehk on liiga hilja pretendeerida Kadriorule. Kuid kindlasti pole hilja Siiri Oviiri jaoks (fotol). Naisliidu pikaajaline president on juba presidendikandidaadi saatuses olnud. Endine mitmekordne minister ja eurosaadik on väga mõjukas. Tema abikaasa on justiitsministeeriumi ekskantsler ja eksriigikontrolör Mihkel Oviir, väimees Indrek Neivelt, tütar Liisi Oviir on sotsialistide minister valitsuses. Siiri Oviiril on tugev tagala. Nüüd jääb veel leida poliit jõud, kes teda esitaks.
Naiskandidaadi idee on tänapäeva maailma trende arvestas tõesti oluline. USAs trügib võimsalt Valgesse Majja endine esimene leedi Hillary Clinton. Kunagi Tallinnas pani Hillary julgelt 100 grammi hinge alla, demonstreerides oma tahet ja võimu saada USA presidendiks. Praegu toimuvas Ühendriikide presidendikampaanias lastakse Clintonit iga  päev meediakuulipildujatest, aga meie daam on järeleandmatu. Sellist iseloomu sooviks ka meie presidendikandidaatidele. Vastasel juhul realiseerub üks teine perspektiiv. Peaministrile antakse riigipea funktsioon üle ning lõpuks hakkame riigipead riigireformi käigus ka rahva poolt valima.