Teisipäev, 26. august 2008

Meie Barack Obama!

Meile pole ükstaskõik, kes meid seal Brüsselis, Euroopa Parlamendis esindab. Tahame parimaid. Erakonnas algas tõsine diskussioon võimalike kandidaatide üle, otsing käib läbi sisevalimiste. Mis on ka kohane euroopalikule erakonnale, kes kuulub Euroopa Demokraatide ja Liberaalide sekka.

Osalesin eurovalimistel 2004. aastal erakonna eelvoorus, seekord otsustasin loobuda valimiste karussellist ja keskendada kasiinovastasele liikumisele. Toetan Keskerakonna kandidaatidena Euroopa Parlamenti Siiri Oviiri ja Jüri Ratast.

Euroopa Parlamendi liige ja varem kolm korda edukalt sotsiaalministrina tegutsenud Siiri Oviir on oma hea suhtlemisoskusega löönud aktiivselt kaasa Euroopa poliitikas need esimesed viis aastad, mis olid Eesti jaoks kui teatud katseaastad Euroopa tasemel. Ta on väärikalt toime tulnud nii erakonna kui ka kogu Eesti esindamisega Euroopas.
Riigikogu aseesimees ja varasem Eesti pealinna juht Jüri Ratas on omakorda kui etalon Euroopa jaoks. Meie Euroopa Barack Obama! Kennedylik karisma, noorus, atraktiivsus, aktiivsus, intelligentsus, konstruktiivsus, operatiivsus! Koostöövõimekus ja suur usaldusväärsus, need pole viimased asjas suures Euroopa poliitikas. Ja see pole avanss. Ratase isiklik panus Kultuuripealinna 2011 staatuse saamisel ning autorlus Euroopa Rohelise pealinna idee osas, mis leidis ametlikus Euroopas suurt huvi ja toetust, tõestab väidetut.

Usun, et nii Siiri Oviiri kui ka Jüri Ratast ootab ees suur karjääri Euroopas ja Eestis, miks mitte ka presidendi ja peaministri ametites.

Esmaspäev, 18. august 2008

Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Eesti iseseisvuse taastamise järjekordne tähistamise aeg on käes. Ka lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, millised liitsid kogu rahva ühtseks. 17 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Kellele juba järgmisel aastal on õigus kujundama Eesti olemust, osaledes nii Europarlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimistel ning 2011 aastal ka Riigikogu valimistel. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.

Eesti riigi juubelipidustuste ja taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Kaukaasia regioonis on vabaduse mõõdupuuks aastaid olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.
Mida nimetame aga täna vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ühtses rütmis ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.
Samas on vajalik, et kas või neil mõnel päeval aastas, kui tähistame riigi iseseisvuse taastamise päeva, seisataksime mõtteis ja oskaksime oma vabadust tõeliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil.
Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

Kolmapäev, 13. august 2008

Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand!

Vaikselt hakkab tuure koguma meelelahutussaade «Tantsud tähtedega» ning Anu Saagimi poolt toimetatud Elu24 kummalistel andmetel olen üheks võimalikuks kandidaadiks saatesse algaval sügishooajal ka mina. Kommentaatorid on siin ja seal leidnud, et „see oleks ootamatu valik, mis mõjuks kui piitsahoop stagneerunud vaatajaskonnale“. Kuid tegelikult miks ka mitte Tantsud tähtedega! Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand! Tõsi, Kanal 2lt pole ma veel kutset saanud.

Elu24: http://www.elu24.ee/?id=24809

Delfi: http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19508960&categoryID=9356&ndate=1218056400

Trend24: http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=713

SL Õhtuleht : http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=290429



Kolmapäev, 6. august 2008

Kasiinovastaste sõnum jõudis lõpuks Riigikogusse

Kasiinovastaste sõnum on lõpuks jõudnud ka Riigikogusse, kus rahvaesindaja Jürgen Ligi julgelt kritiseeris Kultuurkapitali rahastamisskeemi.

Arvasime ka varem, et Kultuurkapital võiks loobuda kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, sest riigil ja omavalitsusel on võimalik raha leida muudest allikatest.

On tõsi, et hasartmängu maksu rahast elatuvad paljud kultuuriinimesed. On lausa räägitud, et kui kasiinosid poleks, siis mis neist saaks. Sellest küsimuse enesest vaatab vastu ebaeetilisus, millega õnnetud eesti kultuuritegelased on seostatud.

Mitte iga raha ei saa vastu võtta. Ja on eriti julm, et eesti kultuuritegelastele visatakse tükike kasiinoraha nagu kont koerale. See olukord võis olla veel talutav aastaid tagasi. Enam mitte. Lõpetage irvitamine eesti kultuuri üle! Andke raha otse läbi kultuuriministeeriumi eelarve.

Eesti kasiinovastased on teinud korduvalt avaldusi, kus on kutsunud ka Eesti Olümpiakomiteed üles loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil. Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, sest see on sama hea kui sportlasi toetataks narkoärist teenitud rahaga.

Rahandusministeeriumi litsentsikomisjonile on õiguskaitseorganid korduvalt ette kandnud, missuguste kahtlase taustaga on kasiinoomanikud. Eesti ajakirjandus on korduvalt näidanud, et Eesti kasiinoomanike äripartnerid on kriminaalkurjategijad.

Esmaspäev, 4. august 2008

Eesti kunst kasiinodiktatuuri vastu !

Täna, 4. augustil 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kunstimuuseumi direktori pr. Marika Valgu poole ettepanekuga eksponeerida KUMU-s kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, mille tuntud eesti kunstnik esitas esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18. juulil Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. 2007. aastal toimus samas esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus, kus aasta tagasi tehti ettepanek kuulutada 18. juuli kasiinovastaseks päevaks.

Siiralt usun, et protestikunst on õigustatud ja vajalik teatud konkreetsetes oludes. Mis siis veel kui mitte kunst suudab kasiinodiktatuuri vastu!

18. juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kasiinoohvrite päeval võtsid sõna Eesti pearabi Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja isa Aleksius.

Sõna võttis ka tuntud eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Eesti usukonfessioonide esindajad saatsid üheskoos taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovõitluses. Noored kasiinovastased jagasid rahvahulgale kasiinovastast materjali.

Eestisse võib tulla ka kasiinoohvritele pühendatud sammas. Sammas kavatsetakse esialgselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. nurgal, kohta kus toimus esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus.

Ideekavandit esialgu ei ole, kuid kasiinovastased sooviksid horrorstiilis kunstiteost, kus kergesti äratuntav, hullunud kasiinoomanik ajab kirvega taga õnnetut kasiinoohvrit. Sellega oleks esile toodud ka tänaste Eesti kasiinoomanike varasem kuritegelik minevik, millest ühiskonda informeeritud pole.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisi ajal kasvab. 2007. aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.