teisipäev, 28. mai 2013

Linnapea Max Kaur: Aeg Mustvee linnas hakkab taas käima

Aeg Mustvee linnas hakkab taas käima 
Sümbolitel on meie kõigi elus oma koht, nii ka linnade loos. Nii on, et juba aastaid on peatunud Mustvee esindusväljaku kell.  Kunagi oli see kingitusena maavanemalt saadud, kes kinkis kellad Põltsamaa linnale, Jõgeva linnale ja Mustvee linnale. Aga just Mustvees  „ jäi aeg seisma“. Mustvee, Peipsi pealinna esmamainimisest saab sel aastal 520 aastat  ning sel aastal tähistame ka 75 aastat Mustveele linna staatuse andmisest Konstantin Pätsi poolt. Aeg mingu jälle käima. Las Mustvee esindusväljaku kell näidaku aeg noortele ja vanadele.

Mustvee Sadam
Juba aastaid arutatakse Mustvee sadama ehituse asja,  aga asi ise ei ole kuidagi liikunud sõnadest kaugemale...Õnneks on nüüd asja lülkkamas energilised inimesed.  Mustvee Sadama arenduse arutamiseks kohtusid linnapea ja  linnavolikogu esinaine Mareanne Kivimurd-Tarelkina 16 mail, Tallinnas, siseministeeriumis,  regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga. Regionaalminister tahtis tutvuda uue Mustvee linnavõimuga ning arutada  projekti hetkeseisu. Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond on Eesti Vabariigi üks proriteete. Kohtumisel otsustati, kuidas minn projektis planeeritud tegevuste elluviimisega edasi.  Sadama projekti  realiseeritakse Mustvees Euroopa struktuurifondide rahaga. Esialgse informatsiooni kohaselt saab sadama ehitused sell sügisel algadata.

Mustvee legendaarne sild läheb ekspertiisi
Legendaarne Mustvee linna sild, mille avas 1938.aastal president Konstantin Päts isiklikult, läheb arvestades Mustvee linna üldplaneeringut ehitusekspertiisi. Maanteeamet ei olnud seni silla kandevõimet läbi arvutanud ega rekonstrueerimisvõimalusi kaalunud, sest ilmselgelt oli odavam ja lihtsam ehitada uus sild. Nad ei olnud alguses teadlikud, et Mustvee linna üldplaneeringus on ette nähtud silla säilitamine ja sellega ei oldud  arvestatud. Kohal käinud Muinsuskaitseameti eksperdid arvasid aga, et sild on üldiselt kasutatav ja rekonstrueeritav ning väärib säilitamist. Selge on, et linnal tuleb arvestada kehtivat üldplaneeringut, silla detailplaneeringut, otsida erinevaid lahendusi, neid põhjendada ja avalikustada. Mustvee linn on seisukohal, et eelkõige tuleb lähtuda ajaloolise silla säilitamise vajadusest. Samas ei ole välistatud detailplaneeringu muutmine, aga muudatustele peab eelnema silla seisukorra hindamine ning erinevate rekonstrueerimisvõimaluste kaalumine.Maanteeamet lubab teha ekspertiisi, et arvutada välja silla kandevõime ning esitada sellest lähtuvalt erinevad variandid (vajadusel tugevdada, laiendada, tõsta vms). Ekspertiisi lähteülesanne lubati Muinsuskaitseametile saata, et see vastaks ka Mustvee rahva ootustele. Arutati ka võimalust taastada sild sisuliselt suuremate mõõtmetega koopiana, kasutades vanu detaile ja algset piirete-valgustite kujundust, mis võib vast olenevalt ekspertiisi tulemustest ühe variandina kaalumisele tulla küll. Maanteeamet lubab ekspertiisiga 2013.aasta suve jooksul hakkama saada ning tulemused avalikustada, et seejärel usinasti töid tegema hakata juba 2014.aastal.

Mustvee linna territooriumit märgistatakse laiemalt
Peipsi pealinn Mustvee kavatseb oma esmamainimise 520.juubeliaastal täpsemalt kaardistada ja märgistada oma valduses asuvad territooriumid. Mustvee Linnavalitsuse initsiatiivil koostöös Maanteeametiga tähistada Mustvee vapimärkitega Tartu mnt. ristmikut nii Tartu, Jõhvi kui ka Jõgeva poolt ning paigaldada ristmiku keskele 10 meetrised lippumastid.

Rannaprominaad ja linna esindusväljak
Iga linn peab ennast arendama, eriti kui tegu on Peipsi pealinnaga. Linna on kavas selle suve jooksul algatada rannaprominaadi väljaehitamine. Linna aastapäevaks, 13.juuliks kavatseme korda teha kesklinna esindusväljaku,  kuhu planeerime paigaldada ka uhked lippumastid. Nii sünnib pealinna vääriline linnakeskkond.

Lohusuu vald võib ühineda Mustvee linnaga
14.mai 2013.aastal Mustvee linnapea koos Mustvee Linnavolikogu esinaisega Marianne Kivimurd - Tarelkinaga tegid ettepaneku Lohusuu valla juhtkonnale jätkada kahe omavalitsuste ühinemisega. Vaatamata sellele, et Lohusuu vald asub Ida-Viru maakonnas ning Mustvee linn Jõgevamaa valdustes. Hiljuti arutas Mustvee linnapea ühinemisteemat Jõgeva maavanem Viktor Svjatõtševiga, kes toetas liitumise ideed. Lohusuu rahvas kindlasti võidaks ühinemist ja ka Peispi pealinn Mustvee saaks jõudu juurde. See ühinemine on loogiline nii logistiliselt kui ka tähtis valitsemiskulude kokkuhoiu mõttes, samuti haridus- ja sotsiaalvaldkonda vaadates. Võiks hakkata liitumisprotsessiga juba sell aastal. Suur Mustvee ajastu on veel ees, ühineda võivad veel teisedki omavalitsused. Sellise ühinemise tagajärjel hakkaks praegune Lohusuu vald kuuluma Jõgevamaa koosseisu. Mustvee linnast ja Lohusuust on juba ajalooliselt kujunenud terviklik rannaala Peipsi järve ääres.

Mustvee Kalmistu hoone saab avatud juuniks
Mustvee Kalmistu on ajaloo - ja kultuurimälestis, mis oli rajatud 19.sajandil. Mustvee Kalmistu omab kultuuriajaloolist, kunstilist (hauatähised), miljöölist väärtust. Mullu värskelt ehitatud Mustvee Kalmistu hoone, mis seni ainult osaliselt kasutuses oli, saab linnakodanikele täielikult avatud olema juba juuni alguseks.
 
Mustvee linna jätkab sõidutede asfalteerimist
Mustvee Linnavolikogu majanduskomisjoni ettepanekul sisekvartalsete teede remondiks eraldati linnavolikogu poolt 30 000 eurot. Mustvee Linnavalitsus viib läbi konkursi, mille raames saab selgeks tööde teostaja. Asfalteerimise osas on plaanis Kastani, Kivi, Pärna, Marja ja Tähe tänav.

Mustvee linn säilitab väärt mälestuse endistest linnajuhtidest  
Mustvee esmamainimise 520. ja linnaõiguste andmise 75. juubeliaastal on õige aeg korda teha ka need asjad,  mis puudutavad Mustvee mälu, Mustvee ajalugu.  Kavas on luua linnavalitsuse ruumides fotogalerii endistest linnapeadest ja linnavolikogu esimeestest.
Omavalitsuse juhid kujundavad vähem või rohkem omavalitsuse nägu, nendega on seotud linna lugu. 
Ka Mustvee linnas on oma suurkujud ja legendid, nagu näiteks linnapea Elmar Peterson, kes valitses aastatel 1959-1982 ning kes jäi linnakodanike südamesse vaatamata keerulistele aegadele, sest ta oli väärikas juht. Oleks ilus algatada traditsioon, kus  kõik endised Mustvee linnapead, Petersoni sünnipäeval, 11.juulil,  just enne linnapäeva annavad Petersonile au, viies  lilli tema hauale.

Linnapea kodanike vastuvõtt laupäeviti jätkub linnaraamatukogus ka suvel
Alates 20.aprillist 2013.aastal võtab Mustvee linnapea vastu linnakodanike igal laupäev, kella 11.00 kuni 13.00, Mustvee Linnaraamatukogus. On huvitav teada saada linnaelanike muredest ning kuulda nende arvamust Mustvee linna arengust. Hea meel teatada, et linnapea vastuvõtud jätkuvad ka terve suve. See on kindlasti hea viis, kuidas linnavõim saab rahvaga otsekontakti ilma vahendajateta. Peipsi pealinna käekäik on meie ühine huvi!

kolmapäev, 15. mai 2013

Mustvee linnapea Max Kaur kohtub EV Regionaalministriga

16.mail 2013.aastal,Tallinnas, Siseministeeriumis kohtub Mustvee linnapea Max Kaur regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga. Enne kohtumist regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kirjutas Mustvee linnapeale, et ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist on otsustatud rahastada sadama ehitust Mustvees. 
Tegemist on eelarvemahult,  Mustvee sadama puhul 1,023 miljonit eurot, suurima piireülese koostöö projektiga, mis aitab kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamisele, toetab piirkonna majanduse arengut ja veeturismi edendamist. Mustvee sadam on oma keskse asukoha tõttu Peipsi järve ääres piirkonna kõige olulisem sadam, millel on tähtis roll veeliikluse arengus Peipsi järvel. 
Projekt saab suure tähelepanu ka Euroopa Komisjoni poolt, kuna on valitud Läänemere strateegia lipuprojektiks. See asjaolu paneb suurema vastutuse igale projektipartnerile ning muudab veelgi olulisemaks partnerite panuse projekti edukasse elluviimisesse. 
Kuna Mustvees on alates aprillist 2013 ametis uus linnapea, siis soovib minister isiklikult kohtuda, et arutada, milline on hetkeseis projektis, millised tegevused on juba ellu viidud, milline on edasine ajakava ja kuidas tagavad linnavalitsused projekti tegevuste tähtaegse realiseerimise. Kuna projekti ajakava on pingeline, siis on vaja teha kõik, et lõpetada projekti tegevused määratud tähtajaks, mis on 31.12.2014. Kõik need küsimused tulevad arutlusele ministri ja Mustvee linnapea kohtumisel 16 mail, Tallinnas.
Kohtumisel osaleb ka Mustvee volikogu esinaine Mareanne Kivimurd-Tarelkina, majanduskomisjoni esimees Artur Aganitš, Mustvee Linnavolikogu liikmed Andrus Eiser ja Tatjana Kudina.

reede, 10. mai 2013

JOKK skeemide aeg on aga meie ühiskonnas juba läbi


Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse, räägib vanarahvas. Seepärast tunduvad ka Vooremaa väited 9 maist, loos "Ärasaatmispeol osalemine võib võtta ameti", ennatlikud. Ei ela me banaanivabariigis ning keegi ei saa "kinga" sellepärast, et linnapea seda tahab. Me elame õigusriigis. Vene Gümnaasiumi hoonetekompleksis toimunud joomingu osas käib linnavalitsuses juurdlus. Kui leitakse mingeid rikkumisi, alles siis saab rääkida kellegi karistamisest. Printsipiaalselt olen ma loomulikult vastu, et linna asutuste territooriumil viibivad raske joobega isikud, kes võivad olla ohuks iseendale ja linna varale, mis on väärt miljoneid. Eestis on juba mahapõletatud uhiuusi koolimaju, sellised asjad ei tohi enam korduda. Kas Mustvees on vajalikud regulatsioonid kehtestatud ja vastutus määratud, see vajab ka lähemat selgitamist. Vooremaa loos kumab läbi selline suhtumine, et aga juriidiliselt oli kõik ju korrektne. JOKK skeemide aeg on aga meie ühiskonnas juba läbi. Igal juhil lasub ka moraalne vastutus. Ja see moraalne vastutus ei lõppe muide tööpäevaga. 


kolmapäev, 1. mai 2013

1.mai - demonstratsiooni asemel golfiklubisse!

Eks me kõik, kes nõukogude ajast pärit, mäletavad 1.maid kui punaplagude aega, kus tribüünist möödudes tuli partokraatidele austust avaldada. See on muutnud 1.mai häbi päevaks, kus kommunistid ja sotsialistid pidasid pillerkaari, et said töörahva seljas liugu lasta. See aeg ei tohi kunagi tagasi pöörduda. See on põhjus, miks 1. maid ei tähista inimesed ei Venemaal, ei Eestis ega kogu endise idabloki riikides. Aga kevad on tõesti saabunud, olgu siis 1.mai meile kevadpüha! Siirdun minagi golfiklubisse kevadpäikest nautima.