Neljapäev, 28. november 2013

Mustvee linnas valmib aasta pärast sadam

/Jaan Olmaru, Postimees/
Mustvees alustati kaks nädalat tagasi uue paadi­sadama ehitust. Järgmise aasta lõpuks peaks aga Peipsi pealinna kerkima uus sadamahoone ning remonditud saab ka kai.
Esialgu plaanis Mustvee linn korraldada paadisilla ja sadamahoone ehituseks ja projekteerimiseks ühe suure hanke. Hiljem leiti koos regionaalministeeriumiga, et kõik kolm rajatist tehakse siiski eraldi.
Paadisilla ehitus juba käib, sadamahoone ehitaja loodab linnapea Max Kaur leida hiljemalt kevadeks.
Paadisadama projekteerinud Eesti Veeprojekti OÜ projektijuht Meelis Viirmaa ütles, et Mustvee jõe äärde rajatav paadisild on sarnane sellega, mis seisab suviti Tartus Atlan­ti­se ees. «Selles mõttes analoogne, et see on ujuv paadisild, aga ehituslikult tuleb ta siiski veidi teistsugune,» selgitas ta.
Ehitus käib
Paadisild tuleb 168 meetrit pikk ning selle ääres peaks olema randumisruumi ligi kolmekümnele väikelaevale. «Eelkõige ikkagi paadid, sest silla alt ei pääse suuremad laevad läbi. See sõltub muidugi ka Peipsi veetasemest,» ütles Viirmaa.
Ujuvkai toetub betoonujukitele ning on vees aasta ringi. Paadisilla juurde on projekteeritud veel väike jalgtee, valgustus, veevõtukoht ja autoparkla.
Eilseks oli paadisadama ehitaja Vesiehituse OÜ jõudnud paigaldada veetoru ning ootas kaldakindlustiseks vajalike kivimadratsite saabumist. «Järgmisel nädalal peaks tulema kivid ja siis saame tööga edasi minna,» ütles Vesiehituse juhatuse liige Taivo Anier.
Kaldakindlustise ehitus peaks kestma umbes kuu aega. Paadisild ise tuuakse kohale ja pannakse vette järgmisel kevadel. Samamoodi jääb järgmisse aastasse laevadel mõeldud põhikai remont ning uue sadamahoone ehitus.
«Sadamakail tuleb puitosa välja vahetada ja mõned kohad uue betooniga katta. Kai ei lähe pikemaks ning sinna ei tule kohti juurde,» selgitas Eesti Veeprojekti esindaja Meelis Viirmaa. Sama firma oli ka Tartu Sõpruse paadisadama peaprojekteerija.
Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile. Linnapea sõnul on uue hoone ja paadisilla valmimine väga tähtis, sest sellest sõltub palju linna areng.
Peipsi pealinn
«Mustvee on ikkagi tõmbekeskus. Me räägime Mustveest kui Peipsi pealinnast. Turiste käib meil iga aastaga aina rohkem, ja kui sõlmitakse Venemaaga piirilepe, siis loomulikult muutub elu sadamas väga aktiivseks,» rääkis Kaur. Ta meenutas aegu, kui Mustvee sadamas seisid veel tiiburlaevad.
Sadama ehitus läheb maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond».

Max Kaur: Rootsi pangad las annavad meie raha tagasi

Peaminister Andrus Ansip rääkis kaks aastat tagasi, et Eesti pensionifondid ei ole pensionisammaste haldamisega hästi hakkama saanud ja nende tootlus on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väikene. Toona, 2011 aasta lõpus oli Eesti pensionifondide tootlus sellele eelnenud kolme aastal kõige halvem OECD maade seas: -3,7 protsenti. Türklased suutsid samal ajal 10,1 protsendiga plussis olla.  Äsja tuli OECD uus raport, aastatel 2008-2012 oli Eesti pensionifondide keskmine nominaaltootlus miinus 1,8 protsenti, olles sellega OECD riikide hulgas viimasel kohal. Kuidas on see võimalik, kui börsid on viimastel aastatel meeletult üles hüppanud ?
Miks ei ole hakkama saadud? Vaadake maailma kogemust. Kui Ameerikas hakati teravalt kritiseerima Florida pensionifondi, siis erinevalt Eesti poliitikute tasemest, kes ei saa sõnagi suust, kui pangahärrad rahva rahaga märatsevad, haarati Ameerikas kohe härjal sarvist. Kus raha on, Zin?
Nimelt selgus, et kallilt juhitud Florida pensionfond tootis isegi vähem, kui te ise oleksite näiteks valinud kõige lihtsama Core-4 portfelli Vanguard indeksifondidest. Ikkagi oleksite rohkem teeninud kui Florida pensionifond, ja seda enam kui kümnendi vältel! Absurd räägite, milleks meile siis need kallid investeerimisnõustajad ? Aga selleks - kõige konservatiivsema hinnangu järgi pistsid igasugused Florida pensionifondi töötajad ja selle ümber tiirlevate pankurite, nõustajate jms armaada oma taskusse 5 miljardit dollarit "eduka investeerimisnõu " eest!
Pole parem ka olukord Eestis. Pangad tahavad teenindamise eest hästi palju raha saada, kuigi teenust pole sisuliselt olemas. Eesti pensionäride raha on kohati suisa kadunud igasugustesse pöörastesse riskiprojektidesse.
Muide, pane tähele - ega Rootsi pensionäridel pole häda midagi, nende pensionisammastega on millegi pärast kõik normis. Kõik need Rootsi suurpangad väga kardavad Rootsi pensionäre.
Järeldus on, et aeg on lõpetada Rootsi pankade poolne tulevastele Eesti pensionäridele kahju tekitamine. Ei ole mingit kindlust, et tulevaste Eesti pensionäride raha ei kasutata pankade poolt Rootsi investorite huvides. Puudub igasugune tõsine riigipoolne järelvalve, sest ka Finantsinspektsioon ei ole hakkama saanud. Pole uuritud Swedbanki pensionifondide aktsiate ja võlakirjade ostu-müüki. Kas pole mitte nii, et Swedbanki pensionifondid on ostnud siis, kui mõni Rootsi investor on tahtnud kallilt müüa, ja müünud on Swedbanki pensionifondid siis kui mõni Rootsi investor on tahtnud odavalt osta? Soovitan II sammas pankadelt üle võtta riigi kätte ning leida sobiv haldaja maailma paremate seast.

Kolmapäev, 27. november 2013

Mustvee linnapea: peame olema valmis ka Hollandist Hiina lendanud lennukit vastu võtma

26.11.2013.a. Hollandi lennufirma KLM-i Amsterdamist Shanghaisse lendama pidanud lennuk Boeing 747-400 keeras teisipäeva õhtul, pärast kella 22.00, Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi tagasi Amsterdamile.
"Oleksime vajadusel Boeing ka vastu võtnud, selleks on Peipsi pealinnas kõik olemas. Nii hädalennumaandumiseks vajalik lennurada, nimelt Jõhvi - Tartu osa maanteest, kus omal ajal ka maandusid suured lennukid. Meil on alati valmisolekus Päästeameti rühm, hea arstiabi ja kiirabiosakond, loomulikult ka piirivalve kordon. Oleksime nii äramajutanud kui ka toidlustanud, " kommenteeris alati abivalmis Mustvee linnapea Max Kaur. :)
Flightradar24 keskkonnast pärit pildilt võib näha, kuidas Hollandi lennufirma KLM-i Boeing 747-400 pööras Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi ilmselt tagasi Amsterdamile. Kella 22.45 paiku oli lennuk jõudnud Rootsi ranniku kohale. Hetkel pole teada, mis põhjustel lennuk otsa ringi keeras.

Kolmapäev, 13. november 2013

Mustvee sadama ehitus sai alguse 13.11.2013

Peipsi pealinnas Mustvees on järjekordne ajalooline päev. Kui veel suve alguses oli kahtlejaid Mustveesse sadam tuleviku suhtes, siis Mustvee Sadama ehitustööd said avalöögi täna 13.novembril 2013, paadisadama ehitusega.
Mustvee Linnavalitsuse korraldusega nr 199 18.10.2013 väljastati ehitusluba Mustvee Sadama paadikai ehitamiseks.
Kevadel 2014 alustatakse ehitustöödega sadama peakail ja sadamahoone rajamisel, kuhu tulevikus sadamakapten oma ruumid saab.
Mustvee Sadama ehitustööd plaanitakse lõpetada 2014. aasta novembri lõpuks. Sadamaehitus läheb kokku maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Vene-Läti koostöö programmist. Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.
Pildid: Linnapea Max Kaur koos ehitaja esindajaga.

Kolmapäev, 6. november 2013

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab Mustvee Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tunni

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab reedel, 8.novembril Mustvee Gümnaasiumi ja annab lõpuklassides ühiskonnaõpetuse tunni. Tunnist võtavad osa ka Mustvee Vene Gümnaasiumi 12.klassi õpilased. Jüri Ratas kohtub ka kooli pedagoogidega, et vestelda hariduselu aktuaalsetel teemadel ning linnapea Max Kauri ja Linnavolikogu esinaise, Mustvee Gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkinaga.