Neljapäev, 25. september 2014

Max Kaur: miks NATO laevad ei päästnud „Estoniat“?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 20.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitaks, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis ja Süürias jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab parvlaeva Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Isegi "Wasa" tõsteti üles sajandeid hiljem. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. 

Kolmapäev, 17. september 2014

VEB fondi ümber toimuv on kergeusklike vanamemmede lollitamiseks mõeldud teater

Rainer Vakra tahab Kaitsepolitseilt riigisaladusega kaetud paberit. Milles kala? Aga selles, et riigisaladusega paberit niikuinii ei anta. Vakra teab seda. Ning seepärast on võimalik ajada pada ja spekuleerida, kartmata et Vakra valed võidakse paljastada. See, mis on seotud VEB fondiga on täpselt teada kümneid aastaid. Kuna Venemaa nõudis Eestilt NSVL välisvõla tagasimaksmises osalemises, siis Eesti sellest aga keeldus, siis kättemaksuks võeti ära Eesti ettevõtete rahad Moskvas. Ning Moskvas otsustas, kuna  ja mis mahus ta seda raha  kellegile annab. Eestil polnud võimalik kuidagi seda protsessi mõjutada. Nupumehed Kingisepa maffias kasutasid ära oma sidemeid Piiterist pärit ülemuste seas Moskvas, et see raha ikkagi kätte saada. Selleks ostsid nad kokku nõuded, mis olid vabalt saadavad igaühele Eestis. Ja odava hinnaga, muide! Kõik see oli täiesti seaduslik. Loomulikult tahaksid ka need eesti ärimehed, kes Eestis ise nõudeid odavalt kokku ostsid, raha saada. Moskva seda raha neile ei anna. Ainuke võimalus - las eesti maksumaksja maksab. Minu soovitus eesti maksumaksjale on  - ära vali Vakrat, siis ei pea sa ka eesti ahnetele ärimeestele maksma.
Veel ka väike viide, et kui keegi ootab mingit sensatsiooni nime osas, kes kuskil olevat raha välja võtnud, siis hoiatan - seda ei tule, sest tegemist on väljamõeldisega, mis mõeldud kergeusklikke vanamemmede lollitamiseks.

Reede, 5. september 2014

Banionis

Tarkovski Solarise täht Banionis on oma teel igavikku. Lemi järgi tehtud Solarisega sai Banionisest rahvusvahelise klassi filmitäht. Ega ei ole kerge suures kaadris sõnadeta edastada midagi. Banionis valdas seda kunsti täiuslikult. Temas oli väga palju sarmi, mis keskealise näitleja tegi eatuks. See sarm rabas nõukogude kinopublikut Savva Kulitši filmis " Surnud hooaeg" , või eesti keeles oleks õige "Vaikne hooaeg". Banionis soleeris seal Eskola, Järveti ja Einari Koppeli kõrval. Tehti ära esimest korda usutav spioonifilm. Sarmikad nõukogude luurajad ei ole muide tõesti muinasjutt. Banionis esines paljudes filmides, tema karjäär kestis tõesti haruldaselt pikalt, sest 80 aastaselt veel näidelda,see pole lihtne. Isegi eesti filmidiiva Eve Kivi jõudis temaga filmis voodistseenideni (fotol). Banionis oli üks paljudest nendest nõukogude balti tippartistidest, kes tulid saksa okupatsiooniajast ning tegid pöörast karjääri Nõukogude Liidus. Nagu Kaljo Kiisk. See fenomen vääriks uurimist. Põnev.