Esmaspäev, 26. september 2011

Miks NATO ei päästnud ESTONIA?


Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Seitseteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed Venemaa, EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused ning reeglina kurseerisid selles piirkonna akvatooriumis ka Vene tuumaallveelaevad. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Miks ei võtnud midagi ette Venemaa mereväe juhtkond? Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik, ja loomulikult inimlik samm.
Küsime ka Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaaliga põhja ajada. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tegid parempoolsed õige pea Eesti politseipealiku.
Estonias hukkunud rääkisid Marko Reikopi häälega.Seitseteist aastat tagasi oli ühe tundmatu noore Eesti Raadio ajakirjaniku hääl see, mis viis meid Estonia meretragöödia keskele. Õigemini see oli ainuke hääl. Marko Reikopi hääl. Meie riigiisad vaikisid. Eks see räägib õige palju ka nendest riigitegelastest. Aga üks hääl siiski oli. Me olime informeeritud. See ei saanud muuta küll tragöödia fakti. Kuid teadmine on alati parem kui mitteteadmine.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte NATO saaks ning peaks 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

Kolmapäev, 21. september 2011

Moskva saab nüüd Eesti alaseid teadmisi omandada Eesti kirjastatud vene keelsest entsüklopeediast

19. septembril 2011.a Moskvas visiidil olnud Tallinna korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kinkis Hardo Aasmäe juhtimisel väljaantud venekeelse Eesti Entsüklopeedia Venemaa presidendi juures asuvale Ühiskondliku Koja raamatukogule. Max Kaur viibis orgkomitee liikmena Venemaa impeeriumi peaministri Stolõpini juubeliaasta raames toimunud bariljeefi avamisel ning Stolõpini auks korraldatud loengul. Üritustel osales Venemaa poliitikute ja ühiskonnategelaste kõrval ka Pjotr Stolõpini lapselapselaps Nikolai Slushevski USAst ning suurvürstinna Olga Aleksandrovna poja Tihhon Romanov- Kulikovski abikaasa Olga Romanova – Kulikovskaja, kes hetkel elab Kanadas.

Max Kaur võeti vastu Moskva Duuma esimehe poolt

20. septembril, Moskvas võttis Tallinna Linnavolikogu liikme Max Kauri vastu Moskva Duuma esimees Vladimir Platonov, kes on Duuma esimees juba 18 aastat järjest ning kes esindas Moskvat ka Föderatsiooninõukogus, olles üks selle juhte.
Tallinna linnavolikogu korrakaitse komisjoni esimees Max Kaur tänas Moskva linna parlamendi spiikrit au eest olla vastu võetud ning lootis, et Vladimir Platonov külastab ka Tallinnat, Euroopa Kultuuripealinna 2011.
Vladimir Platonov meenutas, et just Tallinnaga sõlmis Moskva linn 1994. aastal oma esimese esinduskogude vahelise koostööleppe.
"Meie maid sidub minevikus palju - olgu selleks siis Eesti pärit inimesed nagu Krusenstern või Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II ning on tore , et meie riikide vaheline koostöö jätkub kõige erinevamatel tasanditel ka täna," ütles Vladimir Platonov kohtumisel.
Kohtumisel leidis arutamist Moskva initsiatiiv sisse seada universaalne elektrooniline kaart, mille analoog Eestis on ID-kaart. Leiti , et Eesti üliedukas kogemus aitab peletada moskvalaste võõristust selle uuenduse ees.
Linnavolikogu liige Max Kaur osales orgkomitee liikmena Moskvas, Vene impeeriumi peaministri Pjotr Stolõpini bariljeefi avamisel Vene presidendi juures asuvas Ühiskondlikus Kogus ning Stolõpinile pühendatud kuulamistel.

Kolmapäev, 14. september 2011

Minu chihuahua sai ka Läti meistriks

Käesoleva märtsis tuli minu koer, chihuahua tõugu Fabian oma klassikategoorias Eesti meistriks, möödunut pühapäeval 11.09.2011, Riias toimunud suurel rahvusvahelisel koeranäitusel tuli minu chihuahua juba ka Läti meistriks, ees ootab ka Venemaa vallutamine.
Chihuahua nimega Fabian näeb välja nagu Paris Hiltoni taskukoer. Paljud ei usu, arvates et poliitikul peab olema vähemalt rotveiler. Mul on hea meel, et meie inimeste elukeskkond paraneb iga päevaga ning neil on aega ja võimalust tegeleda meie väiksemate sõpradega. Näitustel saadab Fabiani alati minu ema, kauaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur. Ema toimetab aktiivselt ka Eesti Chihuahua Klubis.
Maailma väiksekasvulisema koera, chihuahua, pärinemise kohta on erinevaid teooriaid. Chihuahua on alati ümbritsenud saladuseloor, nii omistati selle väikesele olevusele ka võimet haigeid ravida. Koeratõu ajalugu võib ulatuda kuni 3000 aasta taha. Näiteks, Sixtuse kabelis olev Boticelli maalil aastast 1482 on kujutatud chihuahuat meenutav väga väikest kasvu koer. Lisaks koerale on mul ka valge kass, kes elab minuga Pirital.

Esmaspäev, 12. september 2011

Agent Eesti Panga presidendiks?

Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt. Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures , et mõjutada asju oma riigi huvides !
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus. Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

Teisipäev, 6. september 2011

Kallas rahandusministriks

Täna saab Eesti Panga presidendiga ühele poole. Vabaneb rahandusministri koht. Eesti parim rahandusminister läbi aegade oli Siim Kallas. Kes saab selle ihaldusväärse koha nüüd? Sõerd, kes Ansipiga astub ühte jalga Tartu ajast? Lipstok, kes Eesti Pangast lahti sai? Taavi Rõivas ülendatakse ministriks? Või hoopis Margus Hanson? Märten Ross teeb hüppe ministritooli? Või Aare Järvan? Missugused on Raasukese šansid? Või hoopis saab ministriks Kallas? Kas tõesti Kaja Kallas? Ja mis tal vigagi rahandusminister oleks olla, Taavi Veskimägi, endine rahandusminister teeks kogu töö ära ning Siimgi annaks siili kombel nõu.

Reede, 2. september 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni istung toimub Tallinna Vanglas


6.septembreil 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna Vanglas. Korrakaitsekomisjoni istungil on päevakorras ringkäik vangla territooriumil, ülevaade töötingimustest ja turvalisusest, mille annab vangla direktor hr. Erkki Osolainen. Tallinna Vanglast vabanevate vangide sotsialiseerimisest kõneleb direktori asetäitja hr. Erik Rüütel, lisaks tutvustatakse komisjoni liikmeid kuritegevuse üldise statistikaga.
"Vanasõna ütleb, et katk või vangla võivad sind alati ootamatult tabada. Seega on meie kõigi huvides, et tsiviliseeritud ühiskonnas oleks meil vanglad korras. Tallinn linn on üks vastutajad, mis puudutab vanglast vabanenud vange,“ meenutas Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
„Kirik on alati tähelepanelikult jälginud, mis toimub meie vanglates ning kuidas edeneb inimeste rehabiliteerimine pärast vabanemist. Oleme pärit kristlikust kultuurist, kus patukahetsus ja andeks andmine on olnud eduka ühiskonna ülesehitamise alustalad. Kahetsusega peab tõdema, et viimasel ajal on meil tekkinud olulisi raskusi vanglast vabanenud isikutele rehabiliteerimiseks vajaliku abi andmisel, vajalikud on uued jõupingutused kõikide riigi ja omavalitsuste ametkondade poolt,“ mainis Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige, vaimulik Avo Üprus.