reede, 18. detsember 2020

Eesti riigil on aeg kaaluda, kas eestlasi alandav Swedbank siia üldse sobib

Swedbanki nõukogu esimehele ja endisele sotsialistist Rootsi peaministrile Göran Perssonile tundub olevat normaalne suhtuda meisse kui banaanivabariiki. Eestil on aga ammu aeg asuda kaaluma, kas selline pangandusasutus Eesti Vabariiki kui õigusriiki, kus valitseb hea äritava, üldse sobib, leiab keskerakonna poliitik Max Kaur Objektiivile saadetud arvamusloos.

Swedbanki nõukogu esimees, sotsialist ja endine Rootsi peaminister Goran Persson ja tegevjuht Anders Karlsson Stockholmis pressikonverentsil. (Foto: Scanpix)

Mõni aeg tagasi võisime teleuudistes näha, kus soliidsed härrasmehed püüdsid siseneda Swedbanki klientidele mõeldud peauksest, kaasas mingid paberid, kuid nende nina ees löödi uks kinni. Tegemist oli Swedbanki enda privaatpanganduse klientidega, kes pangale tohutut kasu toovad. Ometi suhtus pank nendesse just nii. Paberites oli kirjas palve kohtumiseks, et  saada selgust ühes panga poolt soovitatud investeeringus ning leida lahendus.

Eesti on ju õigusriik, toimib turumajandus, siin valitseb hea äritava, klientidesse suhtutakse austusega, nad on kaitstud seadusega ning järelevalvet teostavad mitmed riigiasutused. Swedbank aga leidis, et heast äritavast parem on kuldklientide ees uks nende nina all kinni lüüa.
See meenutas mulle aga üht teist lugu…

See oli 17. novembril 2017. aastal, kui Euroopa Liidu tippkohtumise järel Göteborgis, saabus Landvetteri lennuväljale Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, kes oli sel hetkel Euroopa Liidu kõrgeim esindaja, Euroopa Liidu Nõukogu presidentuuri juht. Eesti oli Euroopa Liidu eesistujariik. Mõni inimene ei mõista sageli, et riigijuhid pole päris tavalised kodanikud, vaid oma rahva, oma riigi või rahvusvaheliste institutsioonide esindajad, kellega suhtlemise määrab ära diplomaatiline etikett. Suursaadik Laidre on kirjutanud raamatu, mis diplomaatilise etiketi ajaloost räägib.

Tavainimesele võib see etikett tunduda vahel kummalisena, kuid tegelikult on diplomaatilisel etiketil sügav mõte, ta ei lase ühtedel riikidel alandada teisi riike, mis tahes põhjusel. Iga minut riigipea, rääkimata Euroopa Liidu eesistuja graafikust on läbimõeldud, et vältida mistahes piinlikke seiku või ootamatust. Ratas viibis lennujaama vipiruumis oodates oma lendu ning sealt saadeti Eesti delegatsiooni silme all lendudele kahe teise riigi delegatsioon. Peaminister Ratase ees aga löödi teel lennukisse Landvetteri lennujaama uks nina all lihtsalt kinni ja lennuk tõusis õhku ilma delegatsiooni ja Jüri Rataseta, kes oli rutanud järgmisele tähtsale üritusele.

Loomulikult tegemist on ennekuulmatu looga. Kas te kujutate ette, et Angela Merkeli nina ees, kes kasutab ka sageli mitte Saksa riigi lennukeid, vaid rahvusvahelisi lende, lüüakse nina all uks kinni ja teatatakse, et sina tädi, mine puhka jalga?

Milline oli siis Rootsi reaktsioon sellele täiesti pöörasele diplomaatilise etiketi rikkumisele? Sisuliselt reaktsioon puudus. Rootsi valitsus käskis vastata Landvetteri lennujaamal, kes konstateeris, et selline lugu juhtus jah, piloot pani lennuki mootorile hääled sisse ja lendas minema. Lennujaama operaatorfirma Swedavia keeldus ütlemast, kes see piloot oli, kes sellise sigadusega hakkama sai. Landvetteri lennujaama direktor Charlotte Ljunggren tõdes moka otsast, et ta olevat Stockholmist saanud kirja selle kohta, et Eesti delegatsioon polevat rahul olnud sellega, kuidas neid koheldi.

Ljunggrenile ei tulnud pähegi mõtegi, et miks neid summiteid seal Rootsis korraldatakse, kui tasemel teenust ei suuda pakkuda. Tal ei tulnud pähegi, et Eesti ei olnud antud juhul mitte ainult Eesti, vaid Euroopa Liidu Nõukogu presidentuuri juhtriik. Loomulikult ei järgnenud mitte mingit reaktsiooni Rootsi saatkonnalt Tallinnas. Ei tulnud reaktsiooni ka Rootsi peaminister Löfvenilt ega Rootsi valitsuselt.

Lennujaama poolne seletus piirdus tõdemusega, et lennujaamas olid väga tähtsad mehed ja naised ning tühisele Euroopa Liidu eesistujariigi delegatsioonile ei suudetud VIP-saatjat leida. See juhtum lennuväljal viib mõtteni, et kas polnud see läbimõeldud provokatsioon Eesti riigi vastu? Eesmärgiga halvustada ja alandada Eesti riiki, eesti rahvast?

Kas me näeme esimest korda sellist Rootsi riigi ja tema ametimeeste suhtumist? Mina olen selle suhtumisega kokku põrganud, nagu kõik parvlaeval Estonia hukkunute omaksed. Parvlaeval hukkus minu vanaema, õde ja tüdruksõber. Parvlaev Estonia tehnilise haldusega tegeles Rootsi firma Nordström & Thulin AB, igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis. Parvlaeva kontrollis Rootsi Mereadministratsioon. Viimasel ajal on tulnud palju uut informatsiooni parvlaeva hukkumise kohta. Rootsi poolne reaktsioon on olnud vaikimine, eitamine, ajakirjanike ülbe eiramine, hukkunute omastele mitte vastamine. Raske on leppida sellise suhtumisega Läänemere suurimasse katastroofi.

Mida me siis imestame, et sellise käitumise on Rootsi pangad nüüd kaasa toonud ka Eestisse. Ilmselt on ka Swedbanki nõukogu juhtivale sotsialistist endisele Rootsi peaministrile täiesti normaalne suhtuda naaberriikidesse kui banaanivabariikidesse.

Sellises maailmas on loomulik, et Rootsi pank hävitab eestlaste pensionifondid, aga Rootsi pensionäride pensionifondidega on kõik korras. Rootsi pensionäre Swedbank kardab. Eestlasi aga võib röövida ja siit saadud kasumi Rootsi tassida ja selle arvelt tüsedaid dividende maksta.

Kui kaugele võib Swedbank oma pettustega minna, said tunda Swedbanki privaatpanganduse kliendid. Swedpanga abil ja vahendusel koguti eestlastelt kokku 8,4 miljonit eurot ja osteti Rumeenias 46,3 ha maad. Rumeenia põllumaa hektari keskmine hind oli tollal 1000 eurot, seega oli investeeringu väärtus kirvega lüües 46300 eurot. Kuid Swedbanki abiga osteti need maad 8,4 miljoni euro eest! 

Kusjuures pani pank oma taskusse vahendustasuna veel 200 000 eurot ehk rohkem kui oli kogu ostetud maa tegelik väärtus. Pank jätkas endale „investeerimisprogrammi“ juhtimistasude maksmist. On uskumatu, et teades, kuidas investorite raha on raisatud, hakkas Swedbank ebaõnnestumist klientide eest varjama ja venitama, et saavutada igasuguste panga vastu suunatud nõudmiste aegumine.

Pärast on Swedbankil on olnud jultumust väita, et dokumendid toimunust pole säilinud. Swedbank ei taha Eestis millegi eest vastutada. Kõiges on süüdi lollid eestlased ise. Nagu eespool kirjutasin, võisime televisiooni vahendusel jälgida, kuidas Swedbank lööb oma kuldklientide nina all panga ukse kinni, sest kuldkliendid liialt palju kaebavad.

Arvan, et Eesti riigil on ammu aeg hakata vaatama, kas selline pangandusasutus Eesti Vabariiki kui õigusriiki, kus valitseb hea äritava, ikkagi sobib.

https://objektiiv.ee/max-kaur-eesti-riigil-on-aeg-kaaluda-kas-eestlasi-alandav-swedbank-siia-uldse-sobib/


esmaspäev, 14. detsember 2020

Kolmanda advendiküünla süütan koos Muuga rahvaga

Kolmanda advendiküünla süütan Maardus, koos Muuga rahvaga, kus elab palju minu häid kaasmõtlejaid, Muuga väärib rohkem tähelepanu ning hoolt, ühesõnaga rohkem Tallinnat! Kaunist advendiaega!

esmaspäev, 7. detsember 2020

Teise advendiküünla süütan koos Lasnamäe rahvaga

Teise advendiküünla süütan koos Lasnamäe rahvaga, kus minu kauaaegne ülemus, Edgar Savisaar korraldas 40 000 häälega valimistel vene laulva revolutsiooni! Kaunist advendiaega kõigile!

kolmapäev, 2. detsember 2020

Esimese advendiküünla süütan tänavu koos Maardu linna rahvaga

Esimese advendiküünla süütan tänavu Tallinna lähistel, koos Maardu linna rahvaga, kus oli au töötada abilinnapeana. Ilusat advendiaega kõigile!

reede, 30. oktoober 2020

Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 79

31.oktoobril 2020 a.  saab 79. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur.  
Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (24) EKA tudeng, on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Palju õnne, ema!

pühapäev, 4. oktoober 2020

Meie Jimmy Carter 96!

Nobeli rahupreemia laureaat, endine USA president Jimmy Carter tähistab oma 96. sünnipäeva. Soliidne iga ekspresidendi jaoks, tõstab aga et mees on tõeliselt vitaalne. Üllatuslikult 1976 . aastal demokraatide kandidaadiks valitud maapähklifarmer, suutis oma sarmiga presidenditooli ära võtta fantastiliste poliitiliste sidemetega Gerald Fordilt. Carter loomulikult tegeles põllumajandusettevõtlusega ja oli piisavalt edukalt, kuid loomulikult tema ambitsioonid oli ammu suuremad. Nimelt on ta mereväeakadeemia lõpetanud tuumaallveelaeva ohvitser, üks esimesi USAs, neid õpetati välja aga väga põhjalikult. Oma koduosariigis, Georgias, lasi ta end valida osariigi Senatisse ning saavutas lõpuks enda valimise Georgia kuberneriks, tai jäi ühe ametiaja kuberneriks. Tema presidendiks saamine oli sensatsioon. Pole imestada, et teda huvitasid desarmeerimisküsimused, kuna ta teemat tundis. Nõukogude Liidu liider , marssal Leonid Brežnev oli samuti huvitatud desarmeerimisest, et tõsta maailmas oma prestiiži. Carteri riigisekretär Cyrus Vance, nagu tuleb välja Mitrohhini arhiivist (KGB vanemohvitser Mitrohhin toimetas 90-aastatel Läände nõukogude välisluure arhiivi ), oli mõnda aega tihedas sidmes nõukogude luurajatega ning seetõttu läksid asjad libedalt. 1979 Viinis kirjutasid mehed alla SALT II leppele.
Õnnetuseks läksid pärast seda asjad allamäge. Nõukogude Liidu invasioon Afganistani tegi lõpu USA presidendivalimiste aastal edukalt arenenud USA ja Nõukogude Liidu suhetele. USA alustas Moskva olümpiamängude ja Tallinna olümpia purjeregatti boikotti.
Kuid isegi siis ei arvanud keegi, et Carter kaotab Reaganile, kes tundus äärmusparempoolsena, kuid kes seda muidugi polnud. Reagan oli küll veendunud antikommunist, kuid Donald Trump on võrreldes temaga tõesti oma vaadete poolest tunduvalt värvikam.
Carter pidigi jääma pensionile. Ometi tõi saatus ta kätte Nobeli rahupreemia. Ja ehk tema oli tõesti see mees, kes seda vääris. Ta võitles desarmeerimise eest, rahu eest Lähis-idas, oli järeleandmatu süümevangide osas ning inimõiguste eest seismisel laiemalt. Ehk on Jumal talle pikki aastaid kinkinud just seepärast.

pühapäev, 31. mai 2020

MEIE EDGAR 70.

Tana, külastame koos oma Jõhvi volikogu liikmetega Edgar Savisaart Hundisilma talus, et edastada talle oma õnnitlused 70. juubelisünnipäeva puhul. Edgar Savisaare abina elasin ka ise aeg-ajalt Hundisilmal ning hea on meenutada aastaid, mis tõid Eestile vabaduse ja õitsengu. Peaminister, Rahvarinde liider, Tallinna linnapea, kus ka juubilar poleks töötanud, kõikjale on ta jätnud oma jälje. Tervist ja õnne meie Edgar!

reede, 20. märts 2020

Meie Georg Ots 100


Georg Otsa sünnist möödub 100. aastat. Oma eluajal oli ta erakordselt mõjukas interpreet. Tema isa, ooperilaulja Karl Robert Ots arvas, et pojast lauljat ei tule, kuna Georgil polnud ooperilava jaoks piisavalt häält. Seepärast sai Georg Otsast esialgu meisterujuja pikkadel distantsidel. See ema vanaisa poolsete, Miiduranna põliselanike poolt kaasaantud anne, ujuda pikalt lainetavas meres, see päästis Eesti meistri 1941. aastal, kuid ta ühena vähestest suutis pihta saanud sõjalaevalt ujuda saarele. Laulja temast sai, Kaarel Ird arvas, et neid, kes kahurist lasevad, on piisavalt ning seetõttu peab kaks sõjakooli Eesti Vabariigis lõpetanud Ots tulema Jaroslavi, Eesti ansamblitesse. Tegelikult arvas Ird, et kui ta ei tule, siis ega Otsal seal eesliinil pikka pidu ei ole. See juhus määras Otsa saatuse. Temast saigi ooperilaulja. Ja mitte ainult. Ta oli imeline Suure Teatri Jevgeni Oneginis koos Galina Višnevskajaga. Tema Mariinkas tehtud Rubinsteini Deemon on etalon baritoni jaoks. Tema Kalmani Mister X hullutab tänaseni. Ta oli kaheldamatult ka nõukogude estraadi täht. Georg oli väga sarnane oma vanaemale, Maria Katšerõginale, kes oli pärit Peipsimaalt. Tundub, et see oligi pärandus vanaemalt, kes laulis kenasti romansse. Otsad armastasid Eesti Vabariigi ajal suvitada Narva-Jõesuus. Kuid hiljem suvitas Ots Varnjal, Peipsimaal. Ots lahkus varakult, 55 aastaselt. Ehk oleks ta jõudnud rohkemgi, kui selletagi on tema pärand enneolematu. Ta esines palju Soomes, ilmselt kasutati teda, kuna ta rääkis soome keelt. Ometi ei lastud teda esinema Lääne - Euroopasse ja USAsse. See on küllaltki arusaamatu, sest rääkis vabalt prantsuse ja saksa keelt, ja laulis itaalia keeles. Meie ajakirjandus ei oska meie tähti müüa. Otsa pärand ei ole piisavalt esitletud isegi eesti publikule, Arne Miku pingutustele vaatamata. Ma loodan siiralt, et see piinlik etapp on nüüd läbi. Minu ema, Larissa Kauri sõbrana on Ta minu lapsepõlve piltides, Estonia teatri lavataguses elus. Erakordne anne, kes end maksimaalselt realiseeris. Tema Peipsimaa juured tõid talle erakordse laulja talendi, mis saadab Eesti rahvast igavesti.

pühapäev, 15. märts 2020

Päike tõeliselt kuldas Oru parki

Päikselisel päeval seadsin sammud loodusesse. Kuhu veel erakorralistel aegadel rahval minna? Loodusrajad kutsuvad. Päike tõeliselt kuldas Oru parki. Loomulikult külastasin ka president Pätsi. Jõhvi andis ka oma panuse presidendi mälestusmärgi sündi. Ning kord tuleb päev, mil Jõhvi ja Toila on üks. Usun, et meil läheb hästi.

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Meie akadeemik 97

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 97. sünnipäeva Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku.
Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu teadustöö aujuhendaja. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!

pühapäev, 12. jaanuar 2020

Minu Viktoria 24

12. jaanuaril 2020.a., saab minu tütar Viktoria 24. aastaseks. Olen õnnelik isa, sest Viktoria on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur, kellega ta on äravahetamiseni sarnane. Viktoria õpib Eesti Kunstiakadeemias.Hea meel on, et Viktoria oli Eesti Vabariigi 101.aastapäeva kontserti korraldajate seas. Palju õnne, tütar Viktoria! (fotol: isa ja tütar Rahvusooperis Estonia, aastal 2018).