Reede, 28. september 2007

Padar tänab Kauri, Kaur viitab allmaailmale

Vabariigi Valitsuse liige, rahandusminister Ivari Padar tänab oma kirjas 26.09.2007.a. Eesti kasiinovastaste hasartmängutemaatika jõulise tõstatamise eest.

On hea meel, et valitsus on lõpuks mõistnud olukorra traagilisust mis valitseb Eestis. Samas mind ometi Padari vastus kaugeltki ei rahulda. Tema väide rahandusministeeriumi poolt menetletavast uuest hasartmänguseadusest on asjatu, kui sinna ei tule uusi ideid, mille eesmärk peaks olema kasiinode laienemise lõpetamine ja tarbijate huvide selge kaitse.

Meie teeme ettepaneku USA eeskujul riigil moodustada sõltumatu hasartmängukomisjon, kellele delegeeritakse ka õigus hasartmängu tegevus-ja kasutuslubade peatamiseks, juurdluste ja auditi läbiviimiseks. See tõstaks tarbijate usaldust, distsiplineeriks kasiinoomanike. Kasiinovastased peavad oluliseks, et rahandusministeerium pööraks rohkem tähelepanu kasiinoäri ümber toimuvale. Kampaania kurjategijate kõrvaldamine kasiinode personali hulgast oli rahandusministeeriumi poolt väga edukas ja positiivne samm.

16.oktoobril k.a korraldavad kasiinovastased Tallinnas, Lasnamäel, Pae turu keskuses, kell 13.00 suure kasiinovastase meeleavalduse.

18.juulil 2007.a toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks oli suurima kasiinoketi Olympic Entertainment Group peakontori esine. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Käesoleva aasta alguses moodustatud kasiinovastane liikumine on korraldanud rida üleriigilisi kampaaniaid, kasiinovastaseid aktsioone ning kutsunud Eesti Olümpiakomiteed, Kultuurkapitali ning kõiki õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutusi loobuma kasiinopoolsetest rahalistest toetustest.

Tõsiselt kaalutakse kasiinovastuseisu laiendamist ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Vastukajad Lätist, Leedust ja Poolast on igati positiivsed.

Esmaspäev, 24. september 2007

Järgmine Laari valitsus võiks Estonia üles tõsta.

Estonia laevahuku teema on alati aktuaalne. Tänaseks on teada, et tegemist ei olnud ilmselt õnnetusega. Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed, laevafirma kui laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses oma lähedased.
852 inimese hukkumine ei saa jääda tänapäeva ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Kui Titanicu uppumise puhul oli selge, mis ja kuidas see juhtus, siis Estonia puhul ei ole mitte midagi selget. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei too lähemale uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolnud asjad kindlalt ümber.

Huvitav on asjaolu, et kas või Rootsis on Estonia huku teema poliitikute seas oluline küsimus, sellega tegeletakse parlamendi ning valitsuse tasemel. Meil on Estonia huku uurimine aga vaibunud teema, millest ei räägita ka siis, kui selle kohta otsesõnu küsimusi esitatakse. Teade, et Riigikogus ebaõnnestus moodustada Estonia uurimiskomisjon on kahetsusväärne. Siinjuures arvan, et uurimiskomisjoni peaks organiseerima Eesti, Rootsi ja Soome hukkunute omaksed, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa struktuuride ja fondide toel.

Olen järjest rohkem veendunud, et vastuse leidmine Estonia laevahuku põhjuste osas on täna ka Euroopa Liidu ja NATO küsimus. Toetan poliitikuid kes arvavad, et tõe nimel peaks Estonia üles tõstma. Tegemist on otseselt julgeoleku ja turvalisuse teemaga, mida mõlemad organisatsioonid oma tegevuses järjest enam rõhutavad.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisatingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel seadma Nord Streami ehk Saksa - Vene gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm. Sellega oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ja sellega saaks hakkama järgmine, ilmselt Mart Laari valitsus. See oleks sümboolne märk, ehk just Laari valitsemise ajal 1994.aastal juhtus Läänemerel Estonia tragöödia.

Reede, 21. september 2007

Armin Karu unistab, et Eestit tabaks kasvaja?

Kasiinoärimees Armin Karu toonitas Äripäeva majanduskonverentsil „Äriplaan 2008” korduvalt, et Eesti vajab väikest Las Vegast ja kasiinomeelelahutus on tulevikus meelelahutussektori suurim kasvaja.

Ei mingit nalja. Karu on Eesti ühiskonnale külge pookinud kasvaja. Ta ei ole taltunud sellest, kui palju õnnetust on ta toonud Eesti ühiskonnale viimastel aastatel. Siinjuures on hea meel, et kasiinovastaste liikumine Eestis tõstab tuure üles. Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Võru linnade vapper ja edukas võitlus kasiinode vastu annab lootust paljudele Eesti peredele. Lähiajal kasiinovastased kavandavad uusi meeleavaldusi Tallinnas.

Me peame vastu seisma maniakaalsete kasiinoärikate haigetele plaanidele laostada Eesti ühiskond. Kasiinovastaste aktiivsus suudab peatada kasiinoepideemia, mis möllab täna meie riigis. Eesti kasiino tulevik peaks olema pigem Skandinaavia mudeli järgi, ehk kvaliteetne, usaldusväärne ja turvaline meie ühiskonna arengule.

Olen seisukohal, et Eesti Olümpiakomitee, Kultuurkapital ning kõik õppe-, noorsoo-, kultuuri- ja sotsiaalasutused peavad loobuma kasiinotulu rahalistest toetustest. See kahjustab tänaste sündmuste valgel ka olümpiakomitee ja ka igati väärikate sportlaste ning kultuuritegelase mainet. Positiivseks eeskujuks siinkohal on endine siseminister Olari Taal ning paljud teised, kes keeldusid ostmast kasiinoaktsiaid.

Neljapäev, 20. september 2007

Nord Streami gaasitrassi korraldajad võiks Estonia üles tõsta.

Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Ligi tuhande inimese hukkumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidu ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaoleva kindlalt ümber.

Teade, et Riigikogus ebaõnnestus Estonia uurimiskomisjoni moodustamine, parvlaeva uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, on kahetsusväärne. Samas usun, et järgmine võimukoalitsioon saab hakkama "Estonia" ülestõstmisega.

Täna arvan poliitikuna, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisatingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, seadma Nord Streami ja gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm, mis on suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Kolmapäev, 19. september 2007

Estonia hukupõhjuste uurimist võiks korraldada Rootsi, Soome ja Eesti hukunutte omaksed.

Ligi tuhat inimelu nõudnud laevahukk ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidu ühiskonnas lõputult saladuseloori alla. Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Olen asjaga ka ise seotud, kuna kaotasin õnnetuses kaks sugulast ning lähedast inimest. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber.

Teade, et Riigikogus ebaõnnestus Estonia uurimiskomisjoni moodustamine, parvlaeva uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, on loomulikult kahetsusväärne. See on ka sõnum, et riik ei suuda või ei taha asjaga tegeleda. Arvan, et 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia hukupõhjuste väljaselgitamiseks uurimiskomisjoni peaks organiseerima Eesti, Rootsi ja Soome hukkunute omaksed, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa struktuuride ja fondide toel. Niisuguse sõltumatu ja uuel tasandil rahvusvahelise uurimiskomisjon Rootsi, Eesti ja Soome hukkunute omaste ja lähedaste poolt moodustatuna, oleks loogiline, demokraatlik ja inimlik samm.

Tänaseks ei ole kindlalt selge, kas tegemist oli õnnetusega? Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija? Millal ja kelle abiga Estonia üles tõstetakse? Sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka kogu Euroopa avalikkus.

Esmaspäev, 17. september 2007

Kasiinovastased annetasid riigi ametnikule

Kasiinovastasena annetasin põllumajandusministeeriumi ametnikule Vahur Võrelile, kes Olympic Casino tegevuse tõttu oli sattunud rahalistesse raskustesse.

Traditsiooniliselt ma annetan ainult Tallinna Lastehaiglale. Aga antud juhtum on erand. Mul Võrelist siiralt kahju. Kuigi see ei ole tema kui kalamehe ala, oleks ta võinud ministeeriumi ametnikuna endale enne selgeks teha, et asutus kus ta oma mängukirge läks rahuldama, ei ole maailma standardite järgi mitte kasiino, vaid hoopis mingi muu asutus.

Teeks Võrelile ettepaneku: kuna ka põllumajandusministeerium kooskõlastab muudatusi hasartmängumaksu seadusele, võiksid nad teha ettepanekuid, mis viiks Eesti hasartmänguseaduse kooskõlla teistes suurimates Euroopa Liidu riikides hasartmängu korraldamist reguleerivate õigusaktidega. On täiesi selge, et tänane hasartmänguseadus on kliendivaenulik, ta ei võimalda tarbijatele mingit kaitset kasiinopoolsete pettuste eest.

Kasiinovastased lubavad, et juhul kui rahandusministeerium ei tee radikaalseid ettepanekuid kehtiva hasartmänguseaduse muutmiseks, siis alustavad kasiinovastased omapoolset kampaaniat hasartmänguseaduse ümberkirjutamiseks tarbijasõbralikuks.
Kasiinovastastele teeb head meelt see, et üle Eesti tuleb järjest rohkem omavalitsusi kasiinovastaste poole üle. Kiidame heaks Pärnu, Võru, Haapsalu jt linnade aktiivse tegevuse oma kodanike kaitseks kasiinomaffia eest.

18.juulil 2007.a toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks oli suurima kasiinoketi Olympic Entertainment Group peakontori esine. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Käesoleva aasta alguses moodustatud kasiinovastaste liikumine on korraldanud rida üleriigilisi kampaaniad ning aktsioone. Kasiinovastaste liikumine kutsus Eesti Olümpiakomiteed, Kultuurkapitali ning kõiki õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutusi loobuma kasiinopoolsetest rahalistest toetustest. Kasiinovastased on teinud ettepaneku kuulutada välja moratoorium uute kasiinode tekkimisele Eestis.

Reede, 14. september 2007

TV3 toetab kasiinodiktatuuri?

Augusti lõpus püüdsid Eesti kasiinovastased osta reklaamiaega televisioonis oma ideede edendamiseks. Valik langes saatele Mantlipärija.

Kasiinovastaste suureks üllatuseks keelas TV3, müügiesindaja Janek Puu vahendusel, Eesti Kasiinovastastele ligipääsu TV3 saate Mantlipärija reklaamiajale.

Normaalseks seda olukorda pidada ei saa. Demokraatlikus läänemaailmas on tavapärane, et raha eest saab reklaamiaega osta kommertstelevisioonis mistahes televisioonisaatele. See õigus on isegi nendel, kes propageerivad teisi ideid, kui näiteks saade, kuhu nad reklaamiaega tahavad osta.

TV3 näitas, et kasiinoreklaam on neile olulisem kui sotsiaalne reklaam , mis suunatud hasartmängurluse vastu. Neid ei huvita isegi raha, mida kasiinovastase reklaami eest antakse.

Raske on seda olukorda teisiti hinnata kui kasiinodiktatuuriks, mis järjest rohkem piirab meie vabadust.

Head meelt teeb see, et üle Eesti tuleb järjest rohkem omavalitsusi kasiinovastaste poole üle. Kiidame heaks Pärnu, Võru, Haapsalu jt linnade aktiivse tegevuse oma kodanike kaitseks kasiinomaffia eest.

Kolmapäev, 12. september 2007

„Mantlipärija” ruulib ja kasiinookupatsioon toimub edasi!

Esimene negatiivne kasiinodega seotud signaal ilmus avalikkuse ette mitu aastat tagasi, kui Kultuurkapitali hasartsõltlasest juht mängis maha kaheksa miljonit krooni riigi raha. Siis arvas avalikkus, et tegemist on erakordse juhtumiga – kultuuriminister astus tagasi ja sõltlane pandi vangi. Täna avastame, et hasartmängusõltlased on kõikjal meie ümber ja varsti avastate te hasartmängureid oma sugulaste, sõprade, kolleegide, tuttavate ja naabrite hulgast, kes tulevad hullumeelse inimese pilguga järjekordselt raha laenama. See tähendab, et kasiinoepideemia võtab katastroofilised mõõtmed.

Kasiinod on olnud maailmas sadu aastaid, seda käsukorras keelata ei saa ja sellel pole mõtetki. Aga oleme ausad - täna ei pakuta Eestis kasiinodes kvaliteeti, usaldust ega meelelahutust. Samas antud hasartmängurluse näol on tegemist ohuga meie ühiskonna turvalisusele. Mängupõrgud müüvad sarnaselt näiteks pankadele tegelikult usaldust ja kvaliteeti. Näiteks on kasiinod suurte rahade ootuses ehitatud otse elumajade keskele, sageli endiste tapeedipoodide asemele või elamute keldriruumidesse.

Miks me räägime kasiinoäri kontrolli alla võtmisest? Hasartmängude teema on nagu ruletilaud – see kütab kirgi ja ärgitab emotsioone. Tekivad küsimused. Kes ravib praegugi laieneva äriettevõtluse tagajärgi? Surmateated ajalehtede esikaanel on selle teema kõige valusam väljendus. Selle kõrval jäävad vastuseta küsimused, kelle rahadest ravitakse mängusõltlasi või kes maksab kinni sõltlase lähedase psühholoogiteenused? Erinevad arvamused ja üle maailma kogutud faktid annavad julgust arvata, et viimane aeg selleks, et kasiinoäri tõsiselt kontrolli alla võtta!

Eesti Kasiinovastaste www.riigikasiino.com poolt käivitatud kampaaniate järel käivitus ühiskonnas terav diskussioon. Erinevate erakondade esindajad, tuhanded inimesed ja ka massimeedia esindajad on leidnud, et kasiinoäri täna ohustab ühiskonna turvalisust. Sellega tunnistatakse ka tegelikult kasiinoepideemia mastaapsust.

Eesti Kasiinovastased tegutsevad edasi!

Neljapäev, 6. september 2007

Euroopa rahapesu Eesti kasiinodes või „Mantlipärija” uus hooaeg Marbellas?

Marbella kinnisvara- ja puuviljaäriga tegelevatest Eesti ärimeestest, kes on seotud meie õitsva (tänu meie poliitikutele!) kasiinoäriga, me täna avalikult veel ei räägi. Täna räägime aga olematust tarbijakaitsest kasiinoäris ning hasartmänguseadusest..

Arvestades asjaolu, et kui ka kasiinovastaste survel muudetakse hasartmängu eelnõu selliselt, et see oleks kooskõlas EL vastavate seadustega, ei lahenda see kaugeltki kasiinoäri läbipaistvust. Näiteks Euroopas on tavalised nõudmised, et klient peab end kasiinosse minnes identifitseerima, kasiinod on tarbijakaitse järelevalve all jne. Uskumatu on aga , et meie õigusriigis sellega nii hiljaks on jäädud, sest see on Euroopa Liidu rahapesuvastase võitluse üks nõudmisi.

Mida aga teevad Eestis kasiinode omanikud oma klientidega, on Euroopa Liidus ennekuulmatu sest kasiinoäri Eesti tegelikkuses on ebakvaliteetne ja mitteusaldusväärne. Selline „äri” teeb selle raha ebaeetiliseks. Kui meil valitseks kasiinoäris samasugune riigi ja ühiskonna valvas pilk nagu Soomes või Rootsis, siis oleks juba suuremas osas probleem lahendatud.

Kuid küsimus ei ole ainult seadusandluses, vaid selles, mida rahandusministeerium on ette võtnud, et tagada tarbijatele kaitse petturluse vastu. Ametnike jutt sellest, et kontrollitakse kõike, mille kohta laekuvad klientidelt avaldused, on naiivsed arusaamad sellest, kuidas kasiinopettusi korda saadetakse ja see ei sisenda optimismi. Ei ole kuulnud, et Eesti kasiinode kontrollimisel oleks kasutatud ka rahvusvaheliste ekspertide abi.

Täna on kõigil selge, et vajame tõsist hasartmängureformi. Kasiinovastased tegutsevad edasi!

Teisipäev, 4. september 2007

Kasiinokorruptsioon?

Olympic Entertainment Group juhatuse liige Andri Avila teatas, et Olympic Entertainment Groupi poolaasta käive oli 1,03 miljardit ja kasum 196 miljonit krooni. Aasta soovivad nad lõpetada koguni 595 miljonilise kasumiga. Viitaks lugejale , et kuigi Olympic Casino omab kasiinoäri täna enamikes Ida ja Kesk- Euroopa riikides, siis kasum kooritakse eestlastelt, pea 40% kasumist pumpab Olympic Casino välja just eesti rahva taskust. Just 60 000 Eesti kasiinosõltlast tagavad Karule kasumi.

See tekitab tõsiseid käsimusi, kuidas on see võimalik? Kas see on võimalik tänu Eesti ametnikele ja poliitikutele? Kas „kasiinode katus” on nii hea, et raha sajab uksest ja aknast sisse?

Et teistes riikides on nagu teine olukord ning selline muinasjutuline elu kasiinoomanikele pole lihtsalt mujal võimalik? Et ikkagi vastab tõele, et meil puudub kasiinode klientide kaitseks tõsine järelvalve kasiinode tegevuse üle?

Pole ka ime, et Eestis jätkuvad erinevates paikades uute kasiinode avamised. Järjest uute kasiinode avamised loomulikult ainult raskendavad ja süvendavad kogu kasiinonduse probleemi Eestis tervikuna. See muudab mõttetuks rahandusministeeriumi rahustavad teated hasartmänguseaduse uuendamisest.

Võttes arvesse teravat kriitikat Eesti ühiskonna ja omavalitsuste poolt, peaks rahandusministeerium välja kuulutama moratooriumi uute kasiinode tekkimisele Eestis. Aitab neist ligi kahe saja kasiinost, mis juba on! See oleks ka esimene ja konkreetne samm rahandusministeeriumi poolt kasiinonduse probleemi lahendamisel veel enne kavandatud hasartmänguseaduse uuendamist.

Muide, Rahandusministeerium ajades avalikkusele udujutte kasiinoseaduse uuendamisest, on tegelikkuses pikendanud avalikkuse selja taga suurkasiinode tegevuse kasutamislubasid kümneks aastaks!
Armin Karul oleks valitsuses justkui oma kasiinoministeerium. Saab kõik, mis tahab. Lubasid ja eeliseid ning ülikasumeid veel pealekauba.

Täna on siililegi selge, et Eesti vajab tõsist kasiinoreformi ja kasiinovastased tegutsevad edasi.

Pühapäev, 2. september 2007

Kasiinovastaste tagakiusamiskampaania?


Pean kahetsusväärseks 31.08.2007 Postimehes ilmunud uudislugu „Riigikantselei uurib lipuvärvide lörtsimist „. http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280118.php
Küsimus ei ole isegi selles, et Tarbijakaitseamet pole suvatsenud mind informeerida minu suhtes läbiviidavatest tegevustest, sest eks kasiinokuningate pikad kriminaalsed käes Eesti riigistruktuurides pole üldsusele ammugi enam mingi saladus. Ning mind ei häiri isegi mitte see, et minu tagakiusamine kestab juba mõnda aega. Enne riigivärvide kasutamise küsimust otsiti ju kasiinokuningate ässitusel ajakirjanduses aktiivselt Max Kauri salasponsoreid ning maksmata makse.

Rohkem häirib mind see, et kuhu ikkagi on kadunud Eesti vaba ajakirjandus. Mulle on teadmata, mis vahekorras on Postimehe väljaandja Mart Kadastik kasiinoomanik Armin Karuga. Fakt on aga see, et juba teist korda järjest ei võeta Postimehe poolt lugudes, kus Max Kauri selgelt rünnatakse ja halvustatakse, Max Kaurilt kommentaari. Tasakaalustatud ja erapooletust ajakirjandusest on see nüüd küll väga kaugel, kui me vähegi uurime Avaliku Sõna nõukogu või Pressinõukogu lahendeid.

Samas võin kinnitada, et mistahes juriidiliste riugaste otsimine kasiinovastaste vastu, Eesti kasiinoomanike ei aita. Kasiinod ja nende omanikud on juba jõudnud teha palju kahju Eesti ühiskonnale.

PS!

18.juulil 2007.a toimus Tallinnas oluline ühiskonna sündmus – esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Meeleavalduse põhieesmärk oli jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva kasiinonduse probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist. Eesti kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks oli suurima kasiinoketi esindaja Olympic Entertainment Group peakontori esine, Pronksi tänaval. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli - kasiinovastaseks päevaks. Lisaks kasiinovastased kutsusid Eesti Olümpiakomiteed, Kultuurkapitali ning kõiki õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutusi loobuma kasiinopoolsetest rahalistest toetustest.