Kolmapäev, 19. detsember 2018

Jõhvi keskväljakul kuulutatakse välja jõulurahu Rootsi kuninganna Kristiina 17. sajandist pärit sõnadega

24. detsembril 2018 a., jõululaupäeva keskpäeval, kuulutatakse esmakordselt Jõhvi linna keskväljakul, Jõhvi vallavanema Martin Repinski poolt, välja jõulurahu. 
Sarnaselt Tallinnale, Pärnule ja Tartule, kus eelmise sajandil lõpus taastati kuninganna Kristiina jõulurahu välja kuulutamise tava, on nüüd ka Jõhvi, kui suure piirkonna keskus, hoidmas kõrgel Euroopa ajaloolisi kristlike traditsioone.
Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632 -1654. Jõulurahu väljakuulutajaks oli tavapäraselt linnapea või raesekretär linna keskväljakul. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.

Valla juht loeb ette Rootsi kuninganna Kristiina käsusõnad:
„Homme, kui see Jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta Seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani 13. jaanuaril.“

Teisipäev, 11. detsember 2018

Kuninglik hirv Jõhvi vapil

Detsembris 2018 a. möödub 80. aastat kui Jõhvi Linnavolikogu kinnitas oma istungil linna vapi, mille keskseks elemendiks sai kuninglik hirv. Ning alates 2010. aasta kadripäevast, 25.novembrist, tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Alutaguse hirve pronksist kuju (skulptor Simson). 
Olen nõus Jõhvi linna arhitekti ja kunstniku arvamustega, et Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur kannab Jõhvi identiteeti. Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib Jõhvile. Hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada. 
Sama sümboolne on, et rahvaküsitluse kaudu otsustame tänavu jaanuaris Jõhvi staatuse tuleviku üle. Me võitleme, et Jõhvi saaks tagasi linna staatuse. On selge, et Jõhvi rahva jaoks on linna staatuse tagasisaamine rohkem kui üks tavaline haldusreformi protseduur, see on vabaduse ja iseseisvuse sõnum. 90ndate aastate alguses kui Eesti sai vabaks, sai ka teatavasti Jõhvi taas iseseisvaks omavalitsuseks. On loomulik, et olles üheks neljast riigi regionaalkeskustest, saab Jõhvi tagasi linnaks.

Kolmapäev, 5. detsember 2018

Meie Kaljo Kiisk 93

Just nendel päevadel tähistame Kaljo Kiisa 93. sünniaastapäeva ning viis aastat tagasi püstitati Rotari klubi toel Kiisa skulptuur Jõhvi läbiva jalakäijate promenaadi väärikaimasse ossa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Kui promenaadi alguse tähistamiseks püstitati linnapiirile Jõhvi vapilooma hirve pronkskuju, siis kontserdimaja esist vääristati legendaarse näitleja ja kinolavastaja skulptuuriga. Skulptuur valmis suuresti rohkem kui 80 eraisiku ja ettevõtte annetuste toel, selle autorid on Paul Mänd ja Jõhvist pärit Aivar Simson. Kaljo Kiisk oli pärit Jõhvi lähedalt ja tema lapsepõlve esimene eredam filmielamus pärines Jõhvist. Tol ajal oli kontserdimaja praeguses asukohas mõis, kus näidati filme. Kiisk on ka Jõhvi kontserdimajas tegutseva kino Amadeus ristiisa. Kaljo Kiisk oli tõeline staar, kes mängis paljudes filmides koos tähtedega nagu näiteks filmis Surm purjede all koos Marianna Vertinskajaga, Aleksandr Vertinski tütrega.

Laupäev, 1. detsember 2018

Raamatukultus Ida-Virumaa pealinnas


Ida-Virimaa pealinna valitsuses teenides, olen end sättinud ka Jõhvi Keskraamatukogu lugejate nimekirja ning üritan tutvuda sellega, mida uut on eesti raamatu maailmas. Just äsja lõpetasin huvitava uue raamatuga "Male mustvalge maailm. Keresega ja Kereseta". Tänase päeva maailmas kõlab see tavatult, et male võiks maailma poliitika suurlaval mängida sellist rolli, aga ta mängis. Seepärast haarasid malepartiid sadu miljoneid inimesi. Meil jättis see Kerese legendi.

Advendiaja alguseks võtsin Jõhvi Keskraamatukogust tudeerimiseks Johathan Lindströmi teose "Piiskop ja ristisõda 1206". See on sõdadest, kolonisatsioonist ja jumalasulastest kauges, Roomale kauges, Põhjalas. Üritan astuda varakeskaja inimesele lähemale, et mõista nende argipäeva ja nende elu liikumapanevaid jõude, seda Euroopa sünniajaks kutsutud vägivaldsel ajastul. Ja eks sellesse aega mahub ka Jõhvi ajaloo algus, Jõhvi esmamainimine aastal 1241. Taani ja hiljem Rootsi kuningriigi koosseisusus oli Eestigi Põhjala osa. Veel suuremat tähtsust omab see, et Eesti oli Püha Rooma Riigi osa sadu ja sadu aastaid. 

Rääkides meid kõiki võluvast advendiajast, siis mainin, et nüüd sarnaselt kolmele eesti suurkeskustele Tallinnale, Tartule ja Pärnule on ka Jõhvis loodud Jõulurahu väljakuulutamise traditsioon. Jõululaupäeval kuulutatakse Jõhvi linna keskväljakul Rootsi kuninganna Kristiina sõnadega välja Jõulurahu, just nii hoiame Euroopa kristlike väärtusi ja tavasid.

Esmaspäev, 29. oktoober 2018

Priimabaleriin Larissa Kaur 77

31.oktoobril 2018 a. saab 77. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg Eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate üks ilusamaid naisi Eestis, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi.
Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. 

See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur. Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (22), on uskumatu sarnane  oma vanaemaga. Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur aeg ajalt koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat. Palju õnne, ema!

Kolmapäev, 26. september 2018

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne

Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. 
Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas.

Pühapäev, 23. september 2018

(FOTO) Ida-Virumaa pealinna kristlike konfessioonide ümarlaud Jõhvi juhtkonnaga



19. september 2018.aastal toimus Ida-Virumaa pealinna Jõhvi esimene kristlike konfessioonide ümarlaud koos Jõhvi juhtkonnaga, eesotsas vallavanemaga Martin Repinskiga. On hea meel, et kohtumine toimus positiivses võtmes ning koostöö- ja tegevusplaan on paika pandud.

Laupäev, 21. juuli 2018

Sõltuvusvastase liikumise XI aastapäev

18.juulil 2018.a. tähistame XI sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18. juulil 2007. aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis.
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma teise kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine. Täna on kasiinonduse lipulaev Olympic Casino läinud välisinvestorite kätte. Seda enam peaks riik neid pitsitama hakkama.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“(fotol). Maailmas ainulaadne skulptuur on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psüühiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua USA eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal.
On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riigieelarve vajab tulusid ning vähemusosaluse müük läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Nagu Tallinna Sadama puhul. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

Laupäev, 14. juuli 2018

Eesti iseseisvuse taastamise päeva tähistame nüüd ka Ida-Virumaa pealinnas

Jõhvi uus vallavalitsus eesotsas Martin Repinskiga otsustas, et nüüdsest tähistatakse ka Ida-Virumaa pealinnas Jõhvis pidustustega Eesti riikliku püha, 20. augusti iseseisvuse taastamise päeva.
Tähistamine on kavandatud 20.augustil 2018. aastal kõigile linna ja valla elanikele ning külalistele ajaloolises Mihkli Kirikus, kell 12.00. Toimub uhke kontsert, antakse õnnistused ja peetakse kõnesid. Peale kontserti pakutakse linna ja valla rahvale ning külalistele kohvi ja kringlit.
Eesti iseseisvuse taastamise päev on Jõhvile tähtis veel seepärast, et just tänu selle sündmusele sai Jõhvi tagasi 1992. aastal iseseisva omavalitsuse ja linna staatuse. On sümboolne, et just täna peab Jõhvi juhtkond heitlust, et linna staatus taas Jõhvile tagasi saada.
Uus Jõhvi valla juhtkond kavatseb tuua Jõhvi ellu uusi traditsioone ning jätkata endisi maakonna traditsioone, sest Jõhvi on Ida-Virumaa pealinn.

Laupäev, 30. juuni 2018

Aeg minna Ida-Virumaa pealinna

26. juunil 2018.a. valis Jõhvi vallavolikogu oma istungil uue Jõhvi vallavalitsuse eesotsas Riigikogu liikme Martin Repinskiga ning kinnitas uue vallavalitsuse koosseisu, kuhu kuulun ka mina kui vastutav abivallavanem omavalitsuse arengu ja ettevõtluse küsimustes. Uus Jõhvi võimukoalitsioon, kuhu kuuluvad Keskerakond, Reformierakond ja fraktsioon Jõhvi Meie Kodu, on otsustanud koos tõsiselt ette võtta muutused Jõhvi omavalitsuses, et saavuta uus arenguhüpe.
Jõhvi kui Ida-Virumaa pealinna, maakonna keskus, vajab stabiilset arengut. Hea meel on, et uues võimukoalitsioonis toimetavad koos Keskerakond ja Reformierakond ning fraktsioon Jõhvi Meie Kodu. Värske jõud toob kindlasti uue, positiivse kuvandi ja stabiilse arengu Jõhvi omavalitsusele.
Jõhvi on alati olnud Eesti pärl oma rikkaliku kultuuriloo ja traditsioonidega. Suund on ressursside juurde toomisele omavalitsusse läbi riiklike programmide, Euroopa Liidu struktuurifondide, erainvesteeringute, et intensiivistada Jõhvi arengut. Tuleb toetada ettevõtlust ning aidata kaasa uute töökohtade loomisele. Panustame rohkem sotsiaalvaldkonda, rohkem tähelepanu eakatele, noorte peredele, noortele. Ehitame staadione, uhke linnapargi, laste mänguväljakuid. Linna ja valla sõiduteed peavad olema korras. Teeme korda koos Eesti Raudteega legendaarse Jõhvi raudteejaama. Jõhvi on alati olnud linn ning siiralt toetan Jõhvi inimeste soovi taotleda oma kodupaigale tagasi linna status.

Neljapäev, 22. märts 2018

Georg Ots 98


Georg Otsa sünnist möödub 98. aastat. Oma eluajal oli ta erakordselt mõjukas interpreet. Ta oli imeline Suure Teatri Jevgeni Oneginis koos Galina Višnevskajaga. Tema Mariinkas tehtud Rubinsteini Deemon on etalon baritoni jaoks. Tema Kalmani Mister X hullutab tänaseni. Meie ajakirjandus ei oska meie tähti müüa. Otsa pärand ei ole piisavalt esitletud eesti publikule, Arne Miku pingutustele vaatamata. Ma loodan siiralt, et see piinlik etapp on nüüd läbi. Minu ema sõbrana on ta minu lapsepõlve piltides, Estonia teatri lavataguses elus. Erakordne anne, kes end maksimaalselt realiseeris. Tema Peipsiääre juured tõid talle erakordse laulja talendi, mis saadab eesti rahvast igavesti.

Esmaspäev, 19. märts 2018

Kuningas Charles ja Printsess Camilla?

Inglismaal on uuesti lahtiläinud arutelu selle ümber, kas prints Charles, kui ta saab kuningaks, teeb kuningannaks oma naise, hertsoginna Camilla. Omal ajal jättis kuningakoda suureks ehmatuseks Camilla ilma Walesi printsessi tiitlist. Printsess Diana, kes surma hetkel kandis Walesi printsessi tiitlit, tema kuulsus, blokeeris ka pärast Diana surma Camillal selle tiitli saamist. Pikemat aega on arutatud, et Camillast saab oma äia, prints ...Philipi eeskujul "printsess - konsort". Tegemist on tõsise küsimusega, näiteks hiljuti surnud Taani prints - konsort Henrik nõudis abikaasalt, et see teeks ta konsortkuningaks. On olemas ajalooline pretsedent, lord Darnley saades Šoti kuninganna Mary Stuarti abikaasaks sai konsortkuningaks. Ka Fredrik I tehti prints-konsordist Rootsi kuningas. Camillaga on olukord tunduvalt lihtsam, ja õiguspoolest on skandaalne see, et kuninga ametlikust abikaasast ei saa kuninganna. Esimeste leedide olukord on alati väga keeruline. President Ilvesel oli ametiajal kaks esimest leedit. Läti president Beržinš sai esimese leedi vahetult pärast presidendiameti saamist ja lahutas naisest kohe kui ametiaeg läbi sai. Putinil pole üldse esimest leedit. Vaid Trump uhkeldab oma naisega, aga oh õnnetust, too pole mitte ameeriklanna, vaid eht sloveenitar, tugeva slaavi aktsendiga...

Teisipäev, 13. märts 2018

Venemaa tänase päeva tähtsaim teatritegelane on lahkunud, aga ometi elab ta meie seas edasi

Meie seast lahkus Oleg Tabakov.  Tema brigadeführer Walter Schellenberg või Alhen on klassika igaveseks Igaviku väraval. 2003 aastal tuli ta kohtuma Tallinna linnapeaga ning mul tuli tema vastuvõtuga tegeleda. Tema omapärane, muhe, mordvalase suhtumine, ega ta kunagi ei varjanudki oma soome-ugri päritolu, jäi meelde. Venemaa tänase päeva tähtsaim teatritegelane on lahkunud, aga ometi elab ta meie seas edasi. See on suure kunstniku saatus. 

Kolmapäev, 7. veebruar 2018

Mustvee Keskerakonna fraktsioon tõusis suurimaks poliitiliseks jõuks vallavolikogus

Mustvee vallavolikogu Keskerakonna fraktsioon tõusis 2018. aasta veebruaris suurimaks poliitiliseks jõuks piirkonnas, Keskerakonnal on nüüd 21 liikmelises vallavolikogus 8 liikmeline fraktsioon. Hetkel on Mustvee vallavolikogus veel 4 SDE, 4 Reformierakonna ning 5 valimisliidu liiget. Eesti Keskerakonna liikmeteks said endine Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson, endine Lohusuu vallavolikogu esimees Aivar Altmäe, endine Mustvee linnavolikogu esinaine Marianne Kivimurd -Tarelkina ja Mustvee vallavolikogu noorim liige, arst Eliys Tomson, kes varem kuulusid volikokku pääsenud kohalikku valimisliitu. 
"Eesti suurim erakond tervitab kogenud omavalitsusjuhtide astumist Keskerakonna liikmeteks. Keskerakonna populaarsus Peipsimaal on tõusutrendis ning inimesed järjest rohkem ja rohkem pöörduvad oma lootusetes Keskerakonna poole. Usun, et Mustvee volikogu Keskfraktsioon võib veelgi kasvada ning vastavalt rahva tahele oleme loomulikult valmis võtma rohkem vastutust võimukoalitsioonis," tõdes kauaaegne Mustvee linnapea ning praegune Mustvee vallavolikogu Keskfraktsiooni esimees Max Kaur.
"Tahan tänada kõiki neid, kes on teinud võimalikuks Mustvee keskerakodlaste edu. Suure panuse siia on andnud Jõgevamaa piirkonna juht Andres Vään, Riigikogu liige Marika Tuus - Laul, erakonna peasekretärid ja riigihalduseministrid  Mihhail Korbi ja Jaak Aab. Peipsi pealinna rahvas mäletab, et linna peaväljaku kella rekonstrueerimise toetas Tallinna linn. Oli suur au näha Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallo ja Tallinna linnapead Taavi Aasa Mustvee linna uue silla avamisel. Tohutu panuse Mustvee keskerakondlaste edusse on andnud erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas, kes pidevalt visiteerib Jõgeva piirkonnas, hoides kätt lihtrahva elu pulsil oma kohtumistel kohaliku rahvaga, olgu see Mustvees, Põltsamaal või Jõgeva linnas."  
2017. aasta sügisel, vastavalt edukalt läbiviidud riiklikule haldusreformile, ühinesid viis omavalitsust, Mustvee linn, Avinurme, Saare, Lohusuu ja Kasepää vald ning Võtikvere küla vabatahtlikult suurvallaks ning otsustasid, et uue suurvalla keskuseks saab Mustvee linn ja nimeks Mustvee vald. Peale 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi moodustati Mustvee vallas koalitsioon kolmikliidu SDE, Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Hetkel on Jõgevamaa kõigis kolmes omavalitsuses Eesti Keskerakonnal kindel koht võimukoalitsioonis.
Keskerakond liigub Riigikogu valimistele 2019. aastal vastu heas tempos, et teha kõigi aegade parim valimistulemuse Tartumaa ja Jogevamaa valimispiirkonnas

Kolmapäev, 31. jaanuar 2018

Vaid tugevad kohalikud omavalitsused tagavad efektiivse riigi

Eesti astus 2018. aastasse täiesti uue halduskaardiga, kus pole enam kohta tükeldatusel. Läbiviidud haldusjaotuse reformi tulemusena on kõik täpselt korraldatud. Nõukogude aja pärandus – riigi maakondlik-rajoonilik jagatus –, oli ju ilmselge anakronism. Ometi ei jätkunud võimuesindajatel pika aja jooksul poliitilist tahet, et läbi viia vajalikku reformi.
Tegelikult on selletaoline tegevusetus arusaadav, sest nii sai alles jätta maavalitsused ja nende ülepaisutatud poliitilise aparaadi, millel oli täiesti ebaselgeid funktsioone. Maavanemate kohad muutusid võimulolevate parteide esindajate jaoks poliitiliseks sinekuuriks – tulusaks ametiks.

Loe edasi Kesknadalas........
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=29997

Pühapäev, 21. jaanuar 2018

Minu akadeemik 95

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 95. juubelit. Akadeemik Bronštein on üks nendest Leningradi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Poliitbüroo liige ja Keskkomitee põllumajandussekretär Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi, maailma teise supervõimu liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku ja tõi Gorbatšovile Nobeli rahupreemia.
Isana akadeemik on ta kindlasti uhke, et tema poeg Aleksander, Tartu Ülikooli kasvandik ja pikaajaline Eesti keskkonnaministeeriumi juhtivtöötaja, on uuel ajal realiseerinud end kui edukas ärimees. Multimiljonär Aleksander Bronštein tõusis maailma üheks juhtivamaks alumiiniumiärimeheks. Aleksander oli Tallinnasse taasrajatud Sünagoogi heldeim finantseerija. Akadeemik Bronšteini pojapoeg Dan Bronštein käib oma vanaisa ja isa jälgedes.Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu doktoritöö, mille kaitsesin Peterburis, aujuhendaja. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!

Laupäev, 13. jaanuar 2018

Bitcoini-maailmas kohtuvad maailma edukaimad miljardäridest investorid ja kriminaalkroonika

See oli ühe kuumal Eesti suvepäeval, mõned head aastad tagasi, kui ringi liikuma hakkas kuuldus, et Eesti vetes seilavad kuulsate ameerika miljardäride Bill Milleri ja Jim Simonsi superjahid. Huvilised ajasid kõrva kikki, kuigi jah ega neid palju Eestis ei ole, kes oleks aru saanud sellest, kes need mehed on või mida nad teevad.
Legendaarne Legg Masoni endine fondijuht Bill Miller oli enne finantsmaailma jõudmist professorist teadlane, teadussaavuste ristkasutus oli tema eriline huvi. Tänaseni kurdavad hundid Wall Streetilt, et Miller vaatab maailma teise pilguga kui nemad. Oli ju Miller see, kes esimeste seas investeeris nii Delli kui ka Amazoni.
Tema sõber Jim Simons on maailma üks rikkamaid riskifondi vedajaid, tema firma Renaissance Technologies juhtfond Medallion Fund on vist läbi aegade kõige paremaid tulemusi näidanud riskifond üldse. Tegelikult on Jim Simons hoopis matemaatik. Maailmakuulus matemaatik. Tema teadmised matemaatikast muutsid tema kätte antud raha miljarditeks.
Võib spekuleerida selle üle, mida need kaks miljardäridest teadusemeest arutasid. Arvata võib, et see oli bitcoin. Loe edasi EPL

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/max-kaur-bitcoini-maailmas-kohtuvad-maailma-edukaimad-miljardaridest-investorid-ja-kriminaalkroonika?id=80754181