Ida-Virimaa
pealinna valitsuses teenides, olen end sättinud ka Jõhvi
Keskraamatukogu lugejate nimekirja ning üritan tutvuda sellega, mida
uut on eesti raamatu maailmas. Just äsja lõpetasin huvitava uue
raamatuga "Male mustvalge maailm. Keresega ja Kereseta".
Tänase päeva maailmas kõlab see tavatult, et male võiks maailma
poliitika suurlaval mängida sellist rolli, aga ta mängis. Seepärast
haarasid malepartiid sadu miljoneid inimesi. Meil jättis see Kerese
legendi.
Advendiaja
alguseks võtsin Jõhvi Keskraamatukogust tudeerimiseks Johathan
Lindströmi teose "Piiskop ja ristisõda 1206". See on
sõdadest, kolonisatsioonist ja jumalasulastest kauges, Roomale
kauges, Põhjalas. Üritan astuda varakeskaja inimesele lähemale, et
mõista nende argipäeva ja nende elu liikumapanevaid jõude, seda
Euroopa sünniajaks kutsutud vägivaldsel ajastul. Ja eks sellesse
aega mahub ka Jõhvi ajaloo algus, Jõhvi esmamainimine aastal 1241.
Taani ja hiljem Rootsi kuningriigi koosseisusus oli Eestigi Põhjala
osa. Veel suuremat tähtsust omab see, et Eesti oli Püha Rooma Riigi
osa sadu ja sadu aastaid.
Rääkides meid kõiki võluvast
advendiajast, siis mainin, et nüüd sarnaselt kolmele eesti
suurkeskustele Tallinnale, Tartule ja Pärnule on ka Jõhvis loodud
Jõulurahu väljakuulutamise traditsioon. Jõululaupäeval
kuulutatakse Jõhvi linna keskväljakul Rootsi kuninganna Kristiina
sõnadega välja Jõulurahu, just nii hoiame Euroopa kristlike
väärtusi ja tavasid.
