Raivo Järvi oli ehe intelligent, andekas ja siiras oma tegevuses

Tundsin Raivo Järvit isiklikult, tema abikaasa Tatjana oli solist Estonias, nagu ka mina ema, Larissa Kaur. Alati kui ta mind nägi, küsis et kuidas mu emal läheb. Ta oli ehe intelligent, andekas ja siiras oma tegevuses. Ta oli üks meie tuntumaid telestaare, kes arendas välja täiesti unikaalse žanri. Ka poliitikas jäi ta endale truuks - liberaaliks, kes soovis inimestele head, kes oskas luua silda teistest rahvustest inimestega. Ta põles ereda leegiga ning see valgus, mida ta heitis, jääb meid saatma aastateks.

Korrakaitsenädal: Äripäev koos Maakri laibatükeldaja partneriga

Eelmine nädal tõi taas fookusesse Eesti ühe koletuima kurjategija - Maakri tänava laibatükeldaja. Markus Pönkä kaebab, et tema vanglatingimused polevat piisavalt head.

Markus Pasi Pönka tappis ja tükeldas oma äripartneri laiba Maakri tänaval, miljardär Annuse väitel siseminister Ken-Marti Vaherile poolt omandatud korteris. Ken-Marti Vaheril oli Tallinnas terve kinnisvaraarmaada, mille ta otsis kokku oma elukaaslase Kairi Tenistega, kes sai hiljuti Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt pealinna aukodaniku teenetemärgi.

Laibatükeldaja Pönka on seotud ühe teise huvitava juhtumiga eelmisel nädal. Nimelt on ajaleht Äripäev ilmselt kasutanud koputajana laibatükeldaja teist äripartnerit Rene Kuuskmanni, kes on Šveitsis elav erainvestor, et heida valgust Reformierakonna perioodika väljalaskmise saladustele.

Rene Kuuskmann ja soomlane Markus Pönkä rajasid 2004. aastal koos laenuäri Fenno OY.

Ülieduka laenuäri üks asutajatest "Maakri tükeldajana" tuntud Markus Pönka istub nüüd trellide taga ning kannab kohtu poolt määratud 12 aasta pikkust vanglakaristust oma äripartneri tapmise eest.

Minu ettepanek on et kui Pönkale praegune vangla ei meeldi, toome ta üle Tallinna vanglasse. Äripäeval ka lihtsam ligipääs, ehk saab veel mõned saladused teada. 

Korrakaitsekomisjoni esimees: korrarikkujaid Rumeenia mustlased tuleks saata kodu!

Kaks aastat terroriseerivad Eesti pealinna Euroopa Liidu riikidest, eeskätt Rumeeniast tulnud mustlased. Soome saadab need mustlasi loomulikult edasi Eestisse.

Siseminister Ain Seppik lahendas 2002 alguses Eestis tuuritavate mustlaste küsimuse operatiivselt, kihutades need tagasi Lätti. Oli tunda selgelt solidaarsus selles osas nii ühiskonnalt kui ka pressilt.

Tabasin ise Rumeenia mustlased Tallinna Sadama piirkonnas pakkumas turistidele kahtlase päritoluga kaupa, lärmates ning aktiivselt korda rikkudes.

Sel aastal näeme igal pool, et mustlased kerjavad! Teesklevad invaliide ja püüavad meie turiste pügada.

Ole sa mustlane või mitte, kui oled euroriigi kodanik, on sul omad õigused. Me austame neid õigusi. Kui ka meil on õigused. Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et pole vaja taluda meil siin enda kodus võõramaalastest korrarikkujaid. Lööme korra majja!

Usun, et MUPO koostöös riigi politseiga, välisministeeriumiga ja Rumeenia Suursaatkonnaga lahendavad operatiivselt selle küsimuse. Me peame kaitsma tallinlasi ja pealinna külalisi.

Eile nägin ma Riias Ulmanist

Olin sel nädalal Balti pealinnas Riias. Tallinn jälgib tähelepanelikult Riia kogemust kriisi aegadel toimetulemiseks, näiteks linna juhtimise kulude osas. Riia on kaks korda suurem kui Tallinn, ometi on seal ainult üks abilinnapea. Likvideeritud on ka linnaosa valitsused. Nii et on, mida õppida.
Viibisin Riias  Euroopa Demokraatia Arendamise Keskuse (European Center for Democracy Development) poolt organiseeritud rahvusvahelise ümarlaua raames, kus  osalesin kutsutud eksperdina. Ürituses osalesid eksperdid Balti riikidest ja Venemaal, sealhulgas NATO ühingu esindaja. Eesti, Läti ja Venemaa poliitikud peaksid tihedamalt suhtlema, mitte ainult parlamentaarsel tasemel. Poliitikate koordineerimine, infovahetus kõikidel tasemetel aitavad murda eelarvamusi, mis sageli on takistuseks oluliste projektide realiseerimisel. Eeskuju näitas siin Riias samal ajal visiidil olnud Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Riia Duuma ees vestlesin linnapea Nils Ušakovsiga, kes meenutas et paar päeva tagasi oli Riias ka Savisaar. Vahetasin ka mõtteid Riia Duuma kõige äärmusparempoolsemate saadikutega, kah kogemus.
President Zatlersit nägin, Läti Seimis.

Loomulikult kohtasin Riias Ulmanist. Kui lätlasele on Eesti - president Päts ( lätlased alati mõtlevad, kas tema nimi ikka lõppes "s" iga). Siis eestlastele on Läti - Ulmanis: läbi nagu Läti latt!

Minu võitlus: Meikar helistas Mikserile

Polnud küll ise juures, aga sahistajad sahistavad: Meikar helistas 
sotside füürerile Sven Mikserile ja tegi talle ettepaneku, millest on raske keelduda. Nimelt minna prokuratuuri ja tunnistada üles kõik oma rahastamispatud. Mikser jäi raskelt mõttesse. Tunnistaja juuresolekul?  Huvitav, kas Meikar laulis Kadriorus asja ette ka Vabariigi presidendile?

Kas see on Mikseri kukkumise algus? Hirmunud Mikser juba tunnistas, et ta ei välistada, et sotside paturegister avatakse. Kas Eesti esikommunisti Jaan Anvelti pojapoeg saab tõesti Mikseri asemele? Muide tuttavad Tartust kannavad ette, et Meikarit finantseerinud Villu Parvet olla pappi visanud ka tänasele sotsile Karel Rüütlile. Kas jälle tuleb prokuratuuri tee jalge alla võtta?

Mustvee on Eesti Jeruusalemm

3.juuni 2012 a. külastas Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kohalike linnavolikogu liikmete kutsel Mustveed, et osaleda Püha Kolmainsuse Ainuusu Kiriku 135. aastapäeval. Üritusel osales ansambel „Ortodox Singers“, tuntud dirigendi ja helilooja Valeri Petrovi juhtimisel. Kohal olid ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Riigikogu liige Aivar Kokk.

„Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm. Unikaalne koht ning mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki Eesti rahvas ja Euroopa Liit alguse. Peispisäärne pealinn Mustvee oma 500. aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile, " kiidab poliitik Max Kaur.

Kogudus tegutses Kirikus kuni 1957. aastani, nõukogude kompartei liidri Hruštšovi antireligioosne kampaania muutis kirikuhoone jahu- ja mööblilaoks. 1980. aastal sai hoone tagasi pühakoja funktsioonid baptistikoguduse käsutuses. 2004. aastal avati Kirik aga taas Õigeusu Kirikuna. Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus on iseseisev õigeusukogudus, mis pole ei Konstantinoopoli ega ka Moskva patriarhaadi kanoonilises alluvuses, kujutades endast seeläbi ainulaadset nähtust Eesti religiooniloos.