Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 95. juubelit. Akadeemik Bronštein on üks nendest Leningradi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Poliitbüroo liige ja Keskkomitee põllumajandussekretär Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi, maailma teise supervõimu liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku ja tõi Gorbatšovile Nobeli rahupreemia.
Isana akadeemik on ta kindlasti uhke, et tema poeg Aleksander, Tartu Ülikooli kasvandik ja pikaajaline Eesti keskkonnaministeeriumi juhtivtöötaja, on uuel ajal realiseerinud end kui edukas ärimees. Multimiljonär Aleksander Bronštein tõusis maailma üheks juhtivamaks alumiiniumiärimeheks. Aleksander oli Tallinnasse taasrajatud Sünagoogi heldeim finantseerija. Akadeemik Bronšteini pojapoeg Dan Bronštein käib oma vanaisa ja isa jälgedes.Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu doktoritöö, mille kaitsesin Peterburis, aujuhendaja. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!
