Reede, 17. juuli 2015

Kogu hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik

18.juulil 2015.a. tähistame kaheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. Mitmes meeleavaldustes, mis toimusid kesklinnas, Tammsaare pargis, teistes Tallinna linnaosades, Tartus ja Pärnus osalesid ka tuntud arvamusliidrid, ajalooprofessor Jüri Kuuskemaa, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kunstnik Neema Lall, poliitikud erinevatest erakondadest, mitmete usukonfessioonide esindajad jt. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton ehitus.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“.  Skulptuuri ideekonkursi žürii, kus olid esindatud Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Arhitektide Liit, valis 44 väärika kandidaadi seast välja Salto Arhitektuuribüroo tiimi (Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) esitatud töö, teise koha sai maestro Tauno Kangro. Kõikide võitjate kui ülejäänud osaliste tööd olid eksponeeritud Tallinna Linnavalitsuse infosaali galeriis. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt, maestro Vilen Künnapu. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ning ka täna olen seisukohal, et kogu meie hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik, näiteks Eesti Loto kaasabil. 
Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval.

Laupäev, 4. juuli 2015

Tallinna juhid osalesid Mustvee uue silla avamisel

Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo ja Tallinna abilinnapea Taavi Aas osalesid neljapäeval, 2. juulil toimunud Mustvee uue silla pidulikul avamisel. Tervitusega esinenud Kalev Kallo rõhutas, et uus ild mitte ainult ei kaunista Mustvee linna, vaid omab ka strateegilist tähtsust.
“Mul on väga hea meel, et Mustvee on saanud seesuguse kauni silla ja kindlasti tuleb sealjuures tunnustada Maanteeametit, kõiki projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusjärelevalvet tänu kellele see projekt ellu kutsuti ja täide viidi,” rääkis Kallo, “siinne varasem sild oli ehitatud juba üle 80 aasta tagasi ning seega paratamatult ajale ja linna arengule jalgu jäänud.” “Soovin kõigile mustveelastele kaunist pidupäeva, püsigu see uus sild kindlatel sammastel ning aidaku teie linna arengule kaasa!” lõpetas Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo.

Reede, 3. juuli 2015

Peipsi pealinn Mustvee sai uue silla

2. juulil 2015. aastal pidulikult avati Peipsi pealinnas Mustvees linna sild, mis ehitati Maanteameti poolt valmis aastaga. Peipsi pealinna silla maksumuseks ligi 700 000 euro. Varasem sild oli ehitatud 1934. aastal ning see avati Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi poolt.    
"See on ajalooline sündmus, sillad ehitatakse sajanditeks ning see ei ole mitte ainult Peipsi regioonile oluline sündmus, vaid kogu Eestile.  Peipsi pealinn Mustvee on oma üle 500aastase ajaloo järel selgelt tõusuteel. Oleme uhked, et Peipsi pealinn saab kõige ilusama silla Eestis. Täname Maanteamet ja silla ehitajaid," tõdes Mustvee linnapea Max Kaur.
Silla rajamisel arvestati Mustvee arenguplaanidega ja sild on ehitatud nii, et selle alt saaksid läbi sõita väikelaevad.