Neljapäev, 5. detsember 2013

Peipsi pealinna Mustvee linnapeaks valiti taas Max Kaur

5.detsembril valiti Mustvee Linnavolikogu istungil Mustvee linnapeaks taas Max Kaur, kes on selles ametis 2013.aasta kevadest.
"Peipsi pealinn Mustvee areng on sel aastal kiirenenud. Algas Mustvee sadamaehitus, järgmine aasta algab linna uue silla ehitus. Mustvee, kellele linnaõigused andis Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, tähistas seal aastal väärikalt linnaõiguste andmise 75. aastapäeva ning Mustvee esmamainimise 520. aastapäeva," ütles vastvalitud Mustvee linnapea Max Kaur. 
Max Kaur on varem töötanud Tallinna linnapea Edgar Savisaare nõunikuna, Maardu abilinnapeana, Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektorina ning ta oli Tallinna Linnavolikogu VII kooseisu liige ja korrakaitsekomisjoni esimees. Max Kaur on sel aastal lõpetamas aspirantuuri Sankt Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis.
26. novembril valiti Mustvee linnavolikogu esimeheks valimisliidus "Meie Mustvee" kandideerinud ettevõtja Riina Pajula ning aseesimeheks Evdokia Abakanova, kes esindab valimisliitu "Mustvee Ühistulevik".
Mustvee  linnapea, linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistel tegid koostööd valimisliidud Meie Mustvee, Mustvee Ühistulevik ning Eesti Keskerakond.

Neljapäev, 28. november 2013

Mustvee linnas valmib aasta pärast sadam

/Jaan Olmaru, Postimees/
Mustvees alustati kaks nädalat tagasi uue paadi­sadama ehitust. Järgmise aasta lõpuks peaks aga Peipsi pealinna kerkima uus sadamahoone ning remonditud saab ka kai.
Esialgu plaanis Mustvee linn korraldada paadisilla ja sadamahoone ehituseks ja projekteerimiseks ühe suure hanke. Hiljem leiti koos regionaalministeeriumiga, et kõik kolm rajatist tehakse siiski eraldi.
Paadisilla ehitus juba käib, sadamahoone ehitaja loodab linnapea Max Kaur leida hiljemalt kevadeks.
Paadisadama projekteerinud Eesti Veeprojekti OÜ projektijuht Meelis Viirmaa ütles, et Mustvee jõe äärde rajatav paadisild on sarnane sellega, mis seisab suviti Tartus Atlan­ti­se ees. «Selles mõttes analoogne, et see on ujuv paadisild, aga ehituslikult tuleb ta siiski veidi teistsugune,» selgitas ta.
Ehitus käib
Paadisild tuleb 168 meetrit pikk ning selle ääres peaks olema randumisruumi ligi kolmekümnele väikelaevale. «Eelkõige ikkagi paadid, sest silla alt ei pääse suuremad laevad läbi. See sõltub muidugi ka Peipsi veetasemest,» ütles Viirmaa.
Ujuvkai toetub betoonujukitele ning on vees aasta ringi. Paadisilla juurde on projekteeritud veel väike jalgtee, valgustus, veevõtukoht ja autoparkla.
Eilseks oli paadisadama ehitaja Vesiehituse OÜ jõudnud paigaldada veetoru ning ootas kaldakindlustiseks vajalike kivimadratsite saabumist. «Järgmisel nädalal peaks tulema kivid ja siis saame tööga edasi minna,» ütles Vesiehituse juhatuse liige Taivo Anier.
Kaldakindlustise ehitus peaks kestma umbes kuu aega. Paadisild ise tuuakse kohale ja pannakse vette järgmisel kevadel. Samamoodi jääb järgmisse aastasse laevadel mõeldud põhikai remont ning uue sadamahoone ehitus.
«Sadamakail tuleb puitosa välja vahetada ja mõned kohad uue betooniga katta. Kai ei lähe pikemaks ning sinna ei tule kohti juurde,» selgitas Eesti Veeprojekti esindaja Meelis Viirmaa. Sama firma oli ka Tartu Sõpruse paadisadama peaprojekteerija.
Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile. Linnapea sõnul on uue hoone ja paadisilla valmimine väga tähtis, sest sellest sõltub palju linna areng.
Peipsi pealinn
«Mustvee on ikkagi tõmbekeskus. Me räägime Mustveest kui Peipsi pealinnast. Turiste käib meil iga aastaga aina rohkem, ja kui sõlmitakse Venemaaga piirilepe, siis loomulikult muutub elu sadamas väga aktiivseks,» rääkis Kaur. Ta meenutas aegu, kui Mustvee sadamas seisid veel tiiburlaevad.
Sadama ehitus läheb maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond».

Max Kaur: Rootsi pangad las annavad meie raha tagasi

Peaminister Andrus Ansip rääkis kaks aastat tagasi, et Eesti pensionifondid ei ole pensionisammaste haldamisega hästi hakkama saanud ja nende tootlus on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väikene. Toona, 2011 aasta lõpus oli Eesti pensionifondide tootlus sellele eelnenud kolme aastal kõige halvem OECD maade seas: -3,7 protsenti. Türklased suutsid samal ajal 10,1 protsendiga plussis olla.  Äsja tuli OECD uus raport, aastatel 2008-2012 oli Eesti pensionifondide keskmine nominaaltootlus miinus 1,8 protsenti, olles sellega OECD riikide hulgas viimasel kohal. Kuidas on see võimalik, kui börsid on viimastel aastatel meeletult üles hüppanud ?
Miks ei ole hakkama saadud? Vaadake maailma kogemust. Kui Ameerikas hakati teravalt kritiseerima Florida pensionifondi, siis erinevalt Eesti poliitikute tasemest, kes ei saa sõnagi suust, kui pangahärrad rahva rahaga märatsevad, haarati Ameerikas kohe härjal sarvist. Kus raha on, Zin?
Nimelt selgus, et kallilt juhitud Florida pensionfond tootis isegi vähem, kui te ise oleksite näiteks valinud kõige lihtsama Core-4 portfelli Vanguard indeksifondidest. Ikkagi oleksite rohkem teeninud kui Florida pensionifond, ja seda enam kui kümnendi vältel! Absurd räägite, milleks meile siis need kallid investeerimisnõustajad ? Aga selleks - kõige konservatiivsema hinnangu järgi pistsid igasugused Florida pensionifondi töötajad ja selle ümber tiirlevate pankurite, nõustajate jms armaada oma taskusse 5 miljardit dollarit "eduka investeerimisnõu " eest!
Pole parem ka olukord Eestis. Pangad tahavad teenindamise eest hästi palju raha saada, kuigi teenust pole sisuliselt olemas. Eesti pensionäride raha on kohati suisa kadunud igasugustesse pöörastesse riskiprojektidesse.
Muide, pane tähele - ega Rootsi pensionäridel pole häda midagi, nende pensionisammastega on millegi pärast kõik normis. Kõik need Rootsi suurpangad väga kardavad Rootsi pensionäre.
Järeldus on, et aeg on lõpetada Rootsi pankade poolne tulevastele Eesti pensionäridele kahju tekitamine. Ei ole mingit kindlust, et tulevaste Eesti pensionäride raha ei kasutata pankade poolt Rootsi investorite huvides. Puudub igasugune tõsine riigipoolne järelvalve, sest ka Finantsinspektsioon ei ole hakkama saanud. Pole uuritud Swedbanki pensionifondide aktsiate ja võlakirjade ostu-müüki. Kas pole mitte nii, et Swedbanki pensionifondid on ostnud siis, kui mõni Rootsi investor on tahtnud kallilt müüa, ja müünud on Swedbanki pensionifondid siis kui mõni Rootsi investor on tahtnud odavalt osta? Soovitan II sammas pankadelt üle võtta riigi kätte ning leida sobiv haldaja maailma paremate seast.

Kolmapäev, 27. november 2013

Mustvee linnapea: peame olema valmis ka Hollandist Hiina lendanud lennukit vastu võtma

26.11.2013.a. Hollandi lennufirma KLM-i Amsterdamist Shanghaisse lendama pidanud lennuk Boeing 747-400 keeras teisipäeva õhtul, pärast kella 22.00, Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi tagasi Amsterdamile.
"Oleksime vajadusel Boeing ka vastu võtnud, selleks on Peipsi pealinnas kõik olemas. Nii hädalennumaandumiseks vajalik lennurada, nimelt Jõhvi - Tartu osa maanteest, kus omal ajal ka maandusid suured lennukid. Meil on alati valmisolekus Päästeameti rühm, hea arstiabi ja kiirabiosakond, loomulikult ka piirivalve kordon. Oleksime nii äramajutanud kui ka toidlustanud, " kommenteeris alati abivalmis Mustvee linnapea Max Kaur. :)
Flightradar24 keskkonnast pärit pildilt võib näha, kuidas Hollandi lennufirma KLM-i Boeing 747-400 pööras Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi ilmselt tagasi Amsterdamile. Kella 22.45 paiku oli lennuk jõudnud Rootsi ranniku kohale. Hetkel pole teada, mis põhjustel lennuk otsa ringi keeras.

Kolmapäev, 13. november 2013

Mustvee sadama ehitus sai alguse 13.11.2013

Peipsi pealinnas Mustvees on järjekordne ajalooline päev. Kui veel suve alguses oli kahtlejaid Mustveesse sadam tuleviku suhtes, siis Mustvee Sadama ehitustööd said avalöögi täna 13.novembril 2013, paadisadama ehitusega.
Mustvee Linnavalitsuse korraldusega nr 199 18.10.2013 väljastati ehitusluba Mustvee Sadama paadikai ehitamiseks.
Kevadel 2014 alustatakse ehitustöödega sadama peakail ja sadamahoone rajamisel, kuhu tulevikus sadamakapten oma ruumid saab.
Mustvee Sadama ehitustööd plaanitakse lõpetada 2014. aasta novembri lõpuks. Sadamaehitus läheb kokku maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Vene-Läti koostöö programmist. Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.
Pildid: Linnapea Max Kaur koos ehitaja esindajaga.

Kolmapäev, 6. november 2013

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab Mustvee Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tunni

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab reedel, 8.novembril Mustvee Gümnaasiumi ja annab lõpuklassides ühiskonnaõpetuse tunni. Tunnist võtavad osa ka Mustvee Vene Gümnaasiumi 12.klassi õpilased. Jüri Ratas kohtub ka kooli pedagoogidega, et vestelda hariduselu aktuaalsetel teemadel ning linnapea Max Kauri ja Linnavolikogu esinaise, Mustvee Gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkinaga.

Esmaspäev, 28. oktoober 2013

Linnapea Max Kaur: Mustvee Sadamas hakkavad ehitustööd

Mustvee Linnavalitsus oma istungil väljastas esimese ehitusloa Mustvee Sadamaga seoses. Ehitusluba anti Mustvee Sadama paadikai ehitamiseks. Ehitustööd algavad juba lähinädalatel.
"Mustvee linnavalitsusele on oluline, et  kõik Mustvee Sadama asjad oleks graafikus. Kui veel juuni alguses oli kahtlejaid, kas Mustveesse sadam ikka tuleb, siis täna oleme juba ehitusfaasis", rõõmustas Mustvee linnapea Max Kaur.
Mustvee Sadama ehitustööd plaanitakse lõpetada 2014. aasta novembri lõpuks. Sadamaehitus läheb kokku maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Vene-Läti koostöö programmist. Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.

Laupäev, 26. oktoober 2013

Maag Igor Mang külastas Mustvee linna

Peipsi pealinna Mustveed külastas 25-26.oktoobril 2013. aastal tuntud maag Igor Mang. Maag käis külas Mustvee linnavalitsuses ning tegi  jalutuskäigu koos linnapea Max Kauriga Peipsi pealinna peatänaval, Tartu tänaval. Mang jagas nõuandeid uue linnavõimu moodustamiseks. Max Kauril õnnestus ka teada saada maagi viimased saladused, Mangi ennustuse kohaselt ootab ees rahuliku majandusaasta edukas lõpp ja Eestit ootavad ees valged jõulud. Linnapea Kaur kingis Mangile raamatu Peipsist ning kogumiku "Minu Mustvee". Igor Mang võttis osa kultuurimaratonist "24 tundi avatud Eestimaa rahvamaja" Mustvee Kultuurikeskuses, kus esinedes kohaliku rahva ees.

Teisipäev, 22. oktoober 2013

Linnapea Max Kaur: Mustvee linnale peab olema viit ka Narva maanteelt

Mustvee linnapea Max Kaur saatis Maanteeameti Liikluskorralduse osakonnale kirja,
kus viib tähelepanu, et Mustvee kohta puuduvad eel- ja suunaviidad Mustveesse viivatel
riigimaanteedel, s.h Tallinn- Narva maanteel, samuti Rakvere, Jõhvi ja Aegviidu piirkonnas asuvatele
ristmikel, kust hargnevad Mustveesse suunduvad teed.
"Nii Mustvee linna kui Eesti ühe tõmbeseskuse kui ka kogu Mustvee ümbruse ja kohaliku
Peipsi-äärse piirkonna tuntuse, külastatavuse ja arengu seisukohalt on vajalik anda võimalikult
laialdaselt ja selgelt viiteid Mustvee asukoha ja kauguse kohta Eesti inimestele ja
turistidele," leiab linnapea Max Kaur.
2013. aasta on Mustvee linna juubeliaasta, mil täitub 75 aastat linnastaatuse saamisest ja möödub
520. aastat Mustvee esmamainimisest. Mustvee linn on seda silmas pidades viimasel ajal eriliselt
pingutanud ja paigutanud ressursse linna heakorra ja üldise ilme parandamisele.
Samuti on Mustvee Peipsi pealinnana nii kohalikuks tõmbekeskuseks kui ka turismimarsruutide sõlmpunkt, kust hargnevad mitmed kohalikud turismi- ja matkateekonnad.

Pühapäev, 20. oktoober 2013

Mustvee linnapea Max Kaur: Pöörane valimisaktiivsus näitab, et hartalastel polnud õigus

Mustvee linnas oli kella 15.00 päeval ülikõrge valimisaktiivsus, hääletamas oli käinud juba üle 60% valijaid.
"See pöörane valimisaktiivsus näitab, et nii Harta12 kui ka eile üleskutse teinud kultuuri -ja ühiskonnategelased on valel teel. Eesti valija huvitub poliitikast ja võtab sellest aktiivselt osa, sealhulgas ka valimistest. Ja mitte ainult Tallinnas. Mingist stagnatsioonist pole juttugi. Eesti valijad on võtnud otsustamise enda kätte ja panevad paika need inimesed, keda tahavad, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Mustvees kandideerivad nendel kohalikel valimistel Keskerakond ja kolm valimisliitu ning üks üksikkandidaat, kokku 72 kandidaati. Mustvee linnavolikogus on 11 kohta.

Reede, 11. oktoober 2013

( FOTO) Linnapea Kaur: Peame lugu neljajalgsetest, kes teenivad meie riiki

Mustvee linnapea Max Kaur ja Mustvee Linnavolikogu esinaine Marianne Kivimurd-Tarelkina käisid Mustvee Piirivalvekordonis uue teenistus- ja piirivalvekoera, lambakoerakutsika Tryen`s Guugle katsikutel ning kinkisid traditsioone järgides kordonile suure paki koeratoitu ning paar vägevat konti. Kordonile kingiti raamat "Meie Mustvee".
Linnapea kiitis head koostööd Mustvee ja piirivalvekordoni vahel, 1. juulil 2013. aastal külastas kordonit ka Europarlamendi liige Kristiina Ojuland: " "Me kõik armastame loomi, eriti peame lugu neist, kes teenivad meie riiki. Piirivalvekordon on Mustveele väga oluline, nagu näitas viimane hädaolukord reostusega Mustvee all, Peipsi järvel. Tänu piirivalvele ja päästjatele sai õnnetusele õigeaegselt reageeritud ning koheselt ka õnnetuse tagajärgi likvideerima asutud. Usun, et ka Tryen`s Guugle tõestab mustveelastele oma kasu patrull - ja otsingukoerana."
2.oktoobril 2013.aastal lisandus politsei teenistuskoerte perre 8-nädalane saksa lambakoerakutsikas Tryen’s Guugle. Isane saksa lambakoerakutsikas Guugle toodi Eestisse Helsinki külje alt Nurmijärvist ning oma hoole alla võttis ta Mustvee kordoni piirivalvur Üllar Tänna. Neljajalgsest korra- ja piirivalvurist kasvatatakse patrull- ja otsingukoer, kelle peamiseks tööpiirkonnaks saab olema Lõuna-Eesti ning selle lähiümbrus. Käesoleval aastal on politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerte pere täiendust saanud kaheksa uue teenistuskoera jagu. Nendest neli on belgia tõugu lambakoerad, kolm saksa lambakoerad ning üks inglise springerspanjel.
 

Neljapäev, 10. oktoober 2013

Mustvee linn nõuab Pätsi aegseid piire

9.oktoobril 2013. aastal toimunud Mustvee Linnavalitsuse istungil arutati tõsiselt küsimust linna territooriumi 1938. aasta piirides taastamist, nendes piirides, mis kehtisid kui president Konstantin Päts tollasele Peipsi äärsele tõmbekeskusele linna staatuse andis. Sellel eesmärgil pöördutakse nii Maaameti kui ka Jõgevamaa Maavalitsuse poole. Mustvee linna territoorium oli 1938 aastal pea kolm korda suurem kui täna. Praegu on Mustvee linna pindala 5.45 km2. Stalinlike reformide käigus kaotas Mustvee linn kaks kolmandikku oma territooriumist. "Aeg oleks Eesti Vabariigi õigusjärglus taastada ka Mustvee linna suhtes. Mustvee linnavalitsus kavatseb pöörduda Vabariigi Valitsuse ja Jõgeva Maavalitsuse poole palvega läbivadata otsused, mis kinnistasid stalinlike kuritegudega toimepandut Mustvee suhtes ka 90-aastatel. Mustvee oma loomulikes piirides saaks lõpuks taas täitma asuda tõmbekeskuse rolli ümberkaudsetele omavalitsustele," kinnitas Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee võimud on üritanud oma maid tagasi saada alates 1996.aastast, seni pole aga Mustvee linna ametlikele järelpärimistele isegi vastatud. Haapsalu linnal õnnestus lõpuks Riigikohtu abiga Haapsalu linna maad tagasi saada. Mustvee linn kavatseb järgida Haapsalu eeskuju.1938 aastal kuulus Mustvee linna alla näiteks ka osa tänasest Torma vallast.

Esmaspäev, 7. oktoober 2013

Mustvee linnapea: Kahetsusväärne õnnetus näitas Mustvee sadama vajadust

Mustvee linnapea Max Kaur avaldas kahetsust seoses Mustvee lähistel, Peipsi järvel toimunud reostuse üle, mille põhjustas diiselkütuse voolamine järve Veeteede Ameti hüdrograafialaevalt.
"Veekogudel, kus laevad liiguvad, ikka juhtub selliseid õnnetusi. Tuleb kiita meie päästjate ja piirivalvajate ennastsalgavad tööd reostus piiramisel ja likvideerimisel. Kindlasti on nüüd vajalik põhjalik uurimine, kuidas selline õnnestus juhtuda sai, miks ei olnud riigile kuuluval alusel kohe võimalik kütuse lekkimist peatada, miks ei saanud kohe kütust ümber pumpama hakkata. Samas oli tegemist õnnetusega, mis veelkord tõestas, miks vajame Peipsile uusi sadamaid, kus oleks normaalsed tingimused laevadega tegelemiseks," viitas Mustvee linnapea Max Kaur.
1.oktoobril 2013.aastal Peipsi järvel mõõdistustöödega tegelenud Veeteede Ameti aluselt EVA-301 vette lekkinud diislikütus kattis üheksa hektarit järve pinda. Koristustööd järvel kestsid kaks päeva.

Neljapäev, 26. september 2013

Max Kaur: Miks NATO ei päästnud „Estoniat“?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 19.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

Neljapäev, 29. august 2013

Rootsis tähistakse Wallenbergi mälestuspäeva. Esmakordselt. Kuidas tähistame meie Wallenbergi?


Eesti pealinnas on Karu tänav. Sellel tänaval on juudi kool ja sünagoog. Kas poleks aeg kasutada juhust, et kuna juutide suurpäästja Raoul Wallenbergi nimi on tõusnud päevavalgele ka kui baltlaste päästja, siis nimetada Karu tänav ümber Wallenbergi tänavaks?
Eesti on Rootsiga kõvasti seotud. Rootsi kuningriik tegelikult on ka Eesti kuningriik. Baltisakslased mängisid otsustavat rolli Rootsi impeeriumi tekkimisel Läänemerel. Baltlased on andnud tohutu panus kaasaegse Rootsi tugevusse.
Panga SEB näol tegutsevad Wallenbergid ka tänases Eestis. Ka Rootsi suurjuutide, Bonnier perekond on Eestis aktiivne olnud. Äripäeva kõrval on neile kuulunud ka Eesti Ekspress. Gudrun Elisabet Borsiin Bonnier oli Eestis Rootsi suursaadik.
Raoul Wallenberg päästis Ungari juudid, kelle hulka kuulub muuhulgas George Soros, kes on kõvasti panustanud Eestisse läbi Avatud Eesti Fondi.
Tallinna Linnavolikogu liikmena leian, et ajalugu teeb inimene. Tunnustame neid, kes seda ajalugu on teinud inimkonna hüvanguks. Raoul Wallenberg olgu raiutud Tallinna kaardile. See ongi tsivilisatsiooni tunnus.

Pühapäev, 11. august 2013

Linnapea Kaur: Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind


20.august. Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 22 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.
Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

Kolmapäev, 31. juuli 2013

Sotsiaalkampaania „Seadus ja kord“

Alates 1. augustist 2013. aastal viiakse Tallinnas ühiskondlikel alustel läbi sotsiaalkampaania „Seadus ja kord“. Kampaania toimub kogu Tallinna territooriumil nii Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines, Kesklinnas jm.
„Avaliku elu tegelased peavad vastama ühiskonna põhivajadustele, millest järjest olulisemaks muutub seaduslikkuse ja korra tagamine. Nn Lemme juhtum näitab, et riigi haare on siin selgelt nõrgenemas. Sotsiaalkampaania rõhutab taas neid väärtusi, mis saadavad meid Moosese seadustest, " räägib Mustvee linnapea ja Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.

Neljapäev, 18. juuli 2013

Kasiinovastane Max Kaur: ei mingit kasiinosaart pealinna

18. juulil 2013 aastal toimus Tallinna Linnavolikogu ruumides kasiinovastane koosolek, millega tähistati kuuendat kasiinovastast aastapäeva. 18.juuli 2007.a toimus esimene avalik meeleavaldus Eestis juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.
"Hea on tõdeda, et ka poliitikud on hakanud aru saama, et kasiinoteema on sama oluline kui relva - või narkokaubandus, sest on rahapesuskeemide keskmes. Mida vähem kasiinondust, seda parem. Siin kohas toetan keskkonnaministrit, kes takistab kasiinosaare ideed, " kinnitas Tallinna Linnavolikogu liige, Mustvee linnapea ja kasiinovastase liikumise liider Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogus toimunud üritusel tõdeti, et vaatamata seadusemuudatustele on hasartmängu probleem Eestis jätkuvalt tõsine. Eriti keerukas on Eestis kasiino tarbijate kaitse, sisuliselt on kasiinokülastajad igasuguse kaitseta, sest riigivõimud ei teosta kasiinode üle sisulist kontrolli. Ameerikas näiteks on teostavad hasartmängu järelvalvet riigivõimudest sõltumatud järelvalvekomisjonid.
Üritusel osalesid tänased ja endised Tallinna Linnavolikogu liikmed, Ühiskonna Arengu Instituudi ning hasartmängu- ja sõltuvusvastase liikumise liikmed.

Laupäev, 29. juuni 2013

Kristiina Ojuland külastab Mustvee linna

Esmaspäeval, 1.juulil 2013 külastab Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland Mustvee linna, millel sel aastal täitub 520 aastat esmamainimisest ning 75 aastat linnaõiguse saamisest.
Kristiina Ojuland tutvub kohaliku piirivalvekordoni tööga ning külastab ka Mustvee kirikuid. Mustvee kultuurikeskuses kohtub Europarlamendi saadik Mustvee pensionäridega ning kavas on ka kohtumine Mustvee linna juhtkonnaga, kus keskendutakse Euroopa struktuurfondide vahenditest juba elluviidud ja plaanitavatele projektidele.
Ajakirjanikel on Kristiina Ojulandile võimalik küsimusi esitada Mustvee Kultuurikeskuses kell 11.45. Intervjuusoovidest palume anda teada hiljemalt 28.06.2013 aadressile
kristiina.ojuland@europarl.europa.eu

Esmaspäev, 17. juuni 2013

Max Kaur kohtus patriarh Kirilliga

Tallinna Linnavolikogu liige ja Mustvee linnapea Max Kaur osales laupäeval, Narvas, Issanda Ülestõusmise kirikus, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli poolt läbiviidud jumalateenistusel.
"Patriarh Kirilli visiit on Eestile oluline, ees seisab Eesti-Vene piirileppe sõlmimine, Eestil on mängida suur roll viisavabaduse saavutamisel Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kõik see aitab kaasa Eesti ja Venemaa suhete paranemisele," leiab Kaur.
Jumalateenistuse järgselt esitles Narva ja Peipsiääre piiskop Laatsarus (Lazar) linnapead Max Kauri patriarhile. Max Kaur tervitas patriarh Kirilli Mustvee ning Peipsiääre rahva poolt ning andis edasi piirkonna õigeusklike soovid. Patriarh palus Max Kauri osaleda pühapäeval, Tallinnas, hotellis Olümpia toimunud lõunasöögil, millest võttis osa ka Venemaa raudtee pealik, Eestist pärit Vladimir Jakunin.
Ka 2003.aastal Tallinnas, uue kiriku asukoha õnnistamisel Tallinnas, Lasnamäel patriarh Aleksius II poolt, vestles Max Kaur tulevase patriarhi Kirilliga. 

Teisipäev, 28. mai 2013

Linnapea Max Kaur: Aeg Mustvee linnas hakkab taas käima

Aeg Mustvee linnas hakkab taas käima 
Sümbolitel on meie kõigi elus oma koht, nii ka linnade loos. Nii on, et juba aastaid on peatunud Mustvee esindusväljaku kell.  Kunagi oli see kingitusena maavanemalt saadud, kes kinkis kellad Põltsamaa linnale, Jõgeva linnale ja Mustvee linnale. Aga just Mustvees  „ jäi aeg seisma“. Mustvee, Peipsi pealinna esmamainimisest saab sel aastal 520 aastat  ning sel aastal tähistame ka 75 aastat Mustveele linna staatuse andmisest Konstantin Pätsi poolt. Aeg mingu jälle käima. Las Mustvee esindusväljaku kell näidaku aeg noortele ja vanadele.

Mustvee Sadam
Juba aastaid arutatakse Mustvee sadama ehituse asja,  aga asi ise ei ole kuidagi liikunud sõnadest kaugemale...Õnneks on nüüd asja lülkkamas energilised inimesed.  Mustvee Sadama arenduse arutamiseks kohtusid linnapea ja  linnavolikogu esinaine Mareanne Kivimurd-Tarelkina 16 mail, Tallinnas, siseministeeriumis,  regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga. Regionaalminister tahtis tutvuda uue Mustvee linnavõimuga ning arutada  projekti hetkeseisu. Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond on Eesti Vabariigi üks proriteete. Kohtumisel otsustati, kuidas minn projektis planeeritud tegevuste elluviimisega edasi.  Sadama projekti  realiseeritakse Mustvees Euroopa struktuurifondide rahaga. Esialgse informatsiooni kohaselt saab sadama ehitused sell sügisel algadata.

Mustvee legendaarne sild läheb ekspertiisi
Legendaarne Mustvee linna sild, mille avas 1938.aastal president Konstantin Päts isiklikult, läheb arvestades Mustvee linna üldplaneeringut ehitusekspertiisi. Maanteeamet ei olnud seni silla kandevõimet läbi arvutanud ega rekonstrueerimisvõimalusi kaalunud, sest ilmselgelt oli odavam ja lihtsam ehitada uus sild. Nad ei olnud alguses teadlikud, et Mustvee linna üldplaneeringus on ette nähtud silla säilitamine ja sellega ei oldud  arvestatud. Kohal käinud Muinsuskaitseameti eksperdid arvasid aga, et sild on üldiselt kasutatav ja rekonstrueeritav ning väärib säilitamist. Selge on, et linnal tuleb arvestada kehtivat üldplaneeringut, silla detailplaneeringut, otsida erinevaid lahendusi, neid põhjendada ja avalikustada. Mustvee linn on seisukohal, et eelkõige tuleb lähtuda ajaloolise silla säilitamise vajadusest. Samas ei ole välistatud detailplaneeringu muutmine, aga muudatustele peab eelnema silla seisukorra hindamine ning erinevate rekonstrueerimisvõimaluste kaalumine.Maanteeamet lubab teha ekspertiisi, et arvutada välja silla kandevõime ning esitada sellest lähtuvalt erinevad variandid (vajadusel tugevdada, laiendada, tõsta vms). Ekspertiisi lähteülesanne lubati Muinsuskaitseametile saata, et see vastaks ka Mustvee rahva ootustele. Arutati ka võimalust taastada sild sisuliselt suuremate mõõtmetega koopiana, kasutades vanu detaile ja algset piirete-valgustite kujundust, mis võib vast olenevalt ekspertiisi tulemustest ühe variandina kaalumisele tulla küll. Maanteeamet lubab ekspertiisiga 2013.aasta suve jooksul hakkama saada ning tulemused avalikustada, et seejärel usinasti töid tegema hakata juba 2014.aastal.

Mustvee linna territooriumit märgistatakse laiemalt
Peipsi pealinn Mustvee kavatseb oma esmamainimise 520.juubeliaastal täpsemalt kaardistada ja märgistada oma valduses asuvad territooriumid. Mustvee Linnavalitsuse initsiatiivil koostöös Maanteeametiga tähistada Mustvee vapimärkitega Tartu mnt. ristmikut nii Tartu, Jõhvi kui ka Jõgeva poolt ning paigaldada ristmiku keskele 10 meetrised lippumastid.

Rannaprominaad ja linna esindusväljak
Iga linn peab ennast arendama, eriti kui tegu on Peipsi pealinnaga. Linna on kavas selle suve jooksul algatada rannaprominaadi väljaehitamine. Linna aastapäevaks, 13.juuliks kavatseme korda teha kesklinna esindusväljaku,  kuhu planeerime paigaldada ka uhked lippumastid. Nii sünnib pealinna vääriline linnakeskkond.

Lohusuu vald võib ühineda Mustvee linnaga
14.mai 2013.aastal Mustvee linnapea koos Mustvee Linnavolikogu esinaisega Marianne Kivimurd - Tarelkinaga tegid ettepaneku Lohusuu valla juhtkonnale jätkada kahe omavalitsuste ühinemisega. Vaatamata sellele, et Lohusuu vald asub Ida-Viru maakonnas ning Mustvee linn Jõgevamaa valdustes. Hiljuti arutas Mustvee linnapea ühinemisteemat Jõgeva maavanem Viktor Svjatõtševiga, kes toetas liitumise ideed. Lohusuu rahvas kindlasti võidaks ühinemist ja ka Peispi pealinn Mustvee saaks jõudu juurde. See ühinemine on loogiline nii logistiliselt kui ka tähtis valitsemiskulude kokkuhoiu mõttes, samuti haridus- ja sotsiaalvaldkonda vaadates. Võiks hakkata liitumisprotsessiga juba sell aastal. Suur Mustvee ajastu on veel ees, ühineda võivad veel teisedki omavalitsused. Sellise ühinemise tagajärjel hakkaks praegune Lohusuu vald kuuluma Jõgevamaa koosseisu. Mustvee linnast ja Lohusuust on juba ajalooliselt kujunenud terviklik rannaala Peipsi järve ääres.

Mustvee Kalmistu hoone saab avatud juuniks
Mustvee Kalmistu on ajaloo - ja kultuurimälestis, mis oli rajatud 19.sajandil. Mustvee Kalmistu omab kultuuriajaloolist, kunstilist (hauatähised), miljöölist väärtust. Mullu värskelt ehitatud Mustvee Kalmistu hoone, mis seni ainult osaliselt kasutuses oli, saab linnakodanikele täielikult avatud olema juba juuni alguseks.
 
Mustvee linna jätkab sõidutede asfalteerimist
Mustvee Linnavolikogu majanduskomisjoni ettepanekul sisekvartalsete teede remondiks eraldati linnavolikogu poolt 30 000 eurot. Mustvee Linnavalitsus viib läbi konkursi, mille raames saab selgeks tööde teostaja. Asfalteerimise osas on plaanis Kastani, Kivi, Pärna, Marja ja Tähe tänav.

Mustvee linn säilitab väärt mälestuse endistest linnajuhtidest  
Mustvee esmamainimise 520. ja linnaõiguste andmise 75. juubeliaastal on õige aeg korda teha ka need asjad,  mis puudutavad Mustvee mälu, Mustvee ajalugu.  Kavas on luua linnavalitsuse ruumides fotogalerii endistest linnapeadest ja linnavolikogu esimeestest.
Omavalitsuse juhid kujundavad vähem või rohkem omavalitsuse nägu, nendega on seotud linna lugu. 
Ka Mustvee linnas on oma suurkujud ja legendid, nagu näiteks linnapea Elmar Peterson, kes valitses aastatel 1959-1982 ning kes jäi linnakodanike südamesse vaatamata keerulistele aegadele, sest ta oli väärikas juht. Oleks ilus algatada traditsioon, kus  kõik endised Mustvee linnapead, Petersoni sünnipäeval, 11.juulil,  just enne linnapäeva annavad Petersonile au, viies  lilli tema hauale.

Linnapea kodanike vastuvõtt laupäeviti jätkub linnaraamatukogus ka suvel
Alates 20.aprillist 2013.aastal võtab Mustvee linnapea vastu linnakodanike igal laupäev, kella 11.00 kuni 13.00, Mustvee Linnaraamatukogus. On huvitav teada saada linnaelanike muredest ning kuulda nende arvamust Mustvee linna arengust. Hea meel teatada, et linnapea vastuvõtud jätkuvad ka terve suve. See on kindlasti hea viis, kuidas linnavõim saab rahvaga otsekontakti ilma vahendajateta. Peipsi pealinna käekäik on meie ühine huvi!

Kolmapäev, 15. mai 2013

Mustvee linnapea Max Kaur kohtub EV Regionaalministriga

16.mail 2013.aastal,Tallinnas, Siseministeeriumis kohtub Mustvee linnapea Max Kaur regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga. Enne kohtumist regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kirjutas Mustvee linnapeale, et ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist on otsustatud rahastada sadama ehitust Mustvees. 
Tegemist on eelarvemahult,  Mustvee sadama puhul 1,023 miljonit eurot, suurima piireülese koostöö projektiga, mis aitab kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamisele, toetab piirkonna majanduse arengut ja veeturismi edendamist. Mustvee sadam on oma keskse asukoha tõttu Peipsi järve ääres piirkonna kõige olulisem sadam, millel on tähtis roll veeliikluse arengus Peipsi järvel. 
Projekt saab suure tähelepanu ka Euroopa Komisjoni poolt, kuna on valitud Läänemere strateegia lipuprojektiks. See asjaolu paneb suurema vastutuse igale projektipartnerile ning muudab veelgi olulisemaks partnerite panuse projekti edukasse elluviimisesse. 
Kuna Mustvees on alates aprillist 2013 ametis uus linnapea, siis soovib minister isiklikult kohtuda, et arutada, milline on hetkeseis projektis, millised tegevused on juba ellu viidud, milline on edasine ajakava ja kuidas tagavad linnavalitsused projekti tegevuste tähtaegse realiseerimise. Kuna projekti ajakava on pingeline, siis on vaja teha kõik, et lõpetada projekti tegevused määratud tähtajaks, mis on 31.12.2014. Kõik need küsimused tulevad arutlusele ministri ja Mustvee linnapea kohtumisel 16 mail, Tallinnas.
Kohtumisel osaleb ka Mustvee volikogu esinaine Mareanne Kivimurd-Tarelkina, majanduskomisjoni esimees Artur Aganitš, Mustvee Linnavolikogu liikmed Andrus Eiser ja Tatjana Kudina.

Reede, 10. mai 2013

JOKK skeemide aeg on aga meie ühiskonnas juba läbi


Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse, räägib vanarahvas. Seepärast tunduvad ka Vooremaa väited 9 maist, loos "Ärasaatmispeol osalemine võib võtta ameti", ennatlikud. Ei ela me banaanivabariigis ning keegi ei saa "kinga" sellepärast, et linnapea seda tahab. Me elame õigusriigis. Vene Gümnaasiumi hoonetekompleksis toimunud joomingu osas käib linnavalitsuses juurdlus. Kui leitakse mingeid rikkumisi, alles siis saab rääkida kellegi karistamisest. Printsipiaalselt olen ma loomulikult vastu, et linna asutuste territooriumil viibivad raske joobega isikud, kes võivad olla ohuks iseendale ja linna varale, mis on väärt miljoneid. Eestis on juba mahapõletatud uhiuusi koolimaju, sellised asjad ei tohi enam korduda. Kas Mustvees on vajalikud regulatsioonid kehtestatud ja vastutus määratud, see vajab ka lähemat selgitamist. Vooremaa loos kumab läbi selline suhtumine, et aga juriidiliselt oli kõik ju korrektne. JOKK skeemide aeg on aga meie ühiskonnas juba läbi. Igal juhil lasub ka moraalne vastutus. Ja see moraalne vastutus ei lõppe muide tööpäevaga. 


Kolmapäev, 1. mai 2013

1.mai - demonstratsiooni asemel golfiklubisse!

Eks me kõik, kes nõukogude ajast pärit, mäletavad 1.maid kui punaplagude aega, kus tribüünist möödudes tuli partokraatidele austust avaldada. See on muutnud 1.mai häbi päevaks, kus kommunistid ja sotsialistid pidasid pillerkaari, et said töörahva seljas liugu lasta. See aeg ei tohi kunagi tagasi pöörduda. See on põhjus, miks 1. maid ei tähista inimesed ei Venemaal, ei Eestis ega kogu endise idabloki riikides. Aga kevad on tõesti saabunud, olgu siis 1.mai meile kevadpüha! Siirdun minagi golfiklubisse kevadpäikest nautima.  

Neljapäev, 18. aprill 2013

Linnapea Max Kaur: Kevad saabus sel aastal Mustvees teisiti

Mustvee linnavalitsus astub 2013.aasta teise kvartalisse eesmärgiga koostöös linnavolikogu liikmetega, linna ettevõtluse esindajatega, linnarahva ja kodanikuühendustega aktiviseerida linnaelu ning lahendada linna arengu jaoks olulised küsimused.
Tänastes, konkreetsetes tingimustes tuleb ellu viia linna arengukava. Selleks on vaja linnavalitsuse töös rakendada kaasaegset juhtimiskultuuri, Mustvee linnavalitsusel ning valitud linnapeal üle minna operatiivrežiimis tegutsemisele.
Esmaselt on vaja korda teha need asjad, mis vahetult puudutavad iga Mustvee elanikku, mõeldes samas aga ka Mustvee külgetõmbejõu suurendamisele. Otsida tuleb reserve omavalitsuse enda seest: nii kavatseme näiteks ära müüa liigse transpordi. Mustvee linn peab eeskätt näitama, et hoolib neist, kes kõige rohkem vajavad toetust.
Teha on väga palju ning paljud neist tegemistest saavad realiseeritud alles aastate pikkuse töö tulemusena. Nii on vaja tegeleda sotsiaalküsimuste lahendamisega, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega, Mustvee sadama arenguga, renoveerida president Konstantin Pätsi poolt 1938.aastal avatud linna sild, asuda promenaadi rajamisele Peipsi järve kaldal. Koostöös investoritega avada linnas veelgi rohkem kaubandus - ja toitlustuskohti. Arendada turismi mitte ainult suvisel hooajal, vaid ka talvisel perioodil ning üritada tulevikus leida välisinvestor SPA hotelli väljaehitamiseks, kasutades Rakvere ja Toila kogemusi. Jätkata Mustvee linnaruumis asuva Pepsi järve ranniku korrastamist tervikuna ning linna teedevõrgu asfalteerimist. Äärmiselt mõistlikult ja hoolikalt teostada riiklikku haridusreformi Mustvee linnas.
Üle 500-aastase ajalooga Mustvee linna areng on ka Eesti areng. Täna peame kasutama innovaatilisi ja paindlikke koostöövorme, et toetada keerulistel aegadel linnakodanikke, väikeettevõtjaid. Põhieesmärk on säilitada linnas töökohti ja tekitada uusi. Üritame kasutada kõiki võimalusi, et kaasata linna riiklikke- ja välisinvesteeringuid. Piirkonna arengu eesmärgil aktiviseerida regionaalpoliitilist koostööd naaberomavalitsustega ning teiste Eesti piirkondadega.
Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm - unikaalne koht mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki alguse eesti rahvas ja kogu Euroopa Liit. Peipsi pealinn Mustvee on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal.
Alati on oodatud linnakodanike hea nõuanne, huvitavad ideed ning lihtsalt toetus ja tugi, kuidas kaasaegselt, arendada meie Mustveed 21. sajandil.

Lugupidamisega
Teie linnapea Max Kaur

Pühapäev, 7. aprill 2013

Riigikogu aseesimees Juri Ratas õnnitles Mustvee linnapead


5.aprillil 2013.aastal õnnitles Riigikogu aseesimees Jüri Ratas värskelt valitut Mustvee linnapead Max Kauri.
Oma telefonikõnes õnnitles Riigikogu asespiiker uut linnapead ning soovis kiireid arenguid Mustvee linnale ning edu vaprale Mustvee rahvale. Kasutades võimalust kutsus Mustvee linnapea Max Kaur Riigikogu aseesimeest ametlikule visiidile Mustvee linna, kohtumisele linnarahvaga.
„Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal, siin on vajalik meie Riigikogu ja omavalitsuste tihe koostöö," kinnitab Max Kaur.
Mustvee uut linnapead õnnitlesid esimeste seas Tallinna linnpea Edgar Savisaar, Tallinna linnavolikogu esimes Toomas Vitsut, Maardu linnapea Georgi Bõstrov, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ning Riigikogu liige Marika Tuus.
2.aprill 2013.aastal valiti Mustvee linnavolikogu erakorralisel istungil uueks Mustvee linnapeaks Tallinna linnavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur. Max Kauri poolt hääletas üle poole Mustvee linnavolikogu liikmetest, kes kuulusi erinevatesse valimisliitudesse. Max Kauril on omavalitsusjuhi kogemusi nii Tallinna linnapea nõuniku kui Maardu abilinnapeana.
Max Kaur kavatseb Mustvee linnapea ametis jätkata ka Tallinna linnavolikogu liikmena.

Teisipäev, 2. aprill 2013

Max Kaur valiti Mustvee linnapeaks


2.aprill 2013.aastal valiti Mustvee Linnavolikogu erakorralisel istungil uueks Mustvee linnapeaks Tallinna Linnavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur. Max Kauri poolt hääletas üle poole Mustvee Linnavolikogu liikmetest, kes kuuluvad erinevatesse valimisliitudesse. Max Kauril on omavalitsusjuhi kogemusi nii Tallinna linnapea nõuniku kui Maardu abilinnapeana.
„Eestis aeg tegeleda regionaalpoliitikuga, ühendada omavalitsusi, arendada Peipsiäärseid sadamaid, luua uusi töökohti, julgelt meelitada investoreid Eestimaa parimatesse paikadesse. Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm. Unikaalne koht ning mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki eesti rahvas ja kogu Euroopa Liit alguse. Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal," kiidab poliitik Max Kaur.
Max Kaur kavatseb Mustvee linnapea ametit pidades jääda ka Tallinna Linnavolikogu liikmeks.
Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas, Peipsi järve looderannikul. Mustvee kohanimena on teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad. Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest. Aastal 1869.aastal sai Mustvee omaette vallaks, 1921.aastal muudeti aleviks ning 1938.aastal linnaks. Praeguseks tegutseb viis kirikut: Apostel Nikolai Õigeusu Kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu Kirik, Mustvee Luteriusu Kirik, Mustvee Vanausuliste Kirik ja 2008.aastal valminud Mustvee Betaania Koguduse palvemaja

Kolmapäev, 20. märts 2013

Marginaal otsib alati tehnilist lahendust


Õhtuleht, 20.märts 2013

Pole juhus, et kõige suuremat huvi on nn rahvakogus leidnud valimiskorraldus. Marginaalid, kes on põrunud kõikidel valimistel järjest, otsivad ikka ja jälle uusi tehnilisi lahendusi, et võimule ligi pääseda. Ilmselt ikka ei mõisteta, et need tehnilised lahendused ei muuda midagi. Otsustav on valijate toetus.
Leian, et Eestis peab jääma erakondlik valimissüsteem. Segasumma suvila taolise segaduse korraldajad saavad ise hästi aru, mida nad tahavad, tavaline kodanik ehk mitte nii päris. Eesti edu võti on poliitiline korrastatus, stabiilsus.
Kui vaadata välja pakutud tehnilisi lahendusi tänase seadusandluse muutmiseks, siis leian, et valimiskünnise muutmine pole õigustatud. Nimekiri, kes 25 000 - 30000 häält üle riigi ei suuda korjata, ikkagi Riigikogus esindust saama ei pea. Tegemist oleks sageli ka mingite ohtlikke ideoloogiaid toetavate äärmuslastega. Pole selliseid Eesti parlamendis vaja.

Riigikogu väiksemaks
Riigikogu liikmete arvu vähendamine praeguse 101 asemel 81-le võiks kõne alla tulla küll. Rohkemat vähendamist ei kannata Eesti rahvusvahelised kohustused ja esindamisvajadus ära. Tallinna linnavolikogus võiks olla kuni 51 liiget, kunagi oli 63, nüüd 79, mõlemad koosseisud olid liiga suured. Näiteks Moskvas on 36 ja Peterburis 55 rahvaesindajat.
Palju on ettepanekuid piirangute osas kandidaadile riigikokku valimisel. See on ebamõistlik, kuna Eesti inimressurss on piiratud. Ehk vaid vanusepiirang. Selleks pensioniiga päris ei sobi, kuid 75-aastane vanusepiirang võiks tõesti olla. Kandidaatidele esitatavate nõuete osas peame jälgima Euroopa demokraatia nõuded, igasugused tsensused siin on kohatud. Eestil ei lubata näiteks isegi keeletsensust kandidaadile kehtestada, seega oleks kõik need tsensused tühi töö, mis viiks Eesti asjatult ründe alla. Olen ka veendunud, et parlamendi liige peab saama tasu riigikogus töötamise eest ning jätkuvalt peavad olema piirangud, et ta kuskil mujal töötada ei saa.
Täiesti sassis on inimesed peibutuspartide teemal, ei saada aru, et kui Eesti on üks valimisringkond, siis ongi ainult peibutuspardid. Paar inimest korjavad kõik hääled üle Eesti kokku. Ka kompensatsioonimandaatidega on inimestel peas segadus, kui need mandaadid välja teeninud erakond neid ei saa, miks peaks selle mandaadi saama mingi teine erakond või üksikkandidaat?
Informatsiooni riigikogu kohta, statistilist materjali võiks olla rohkem. Kahjuks siin tegi tohutult kahju pikka aega riigikogu kantseleid juhtinud Heiki Sibul. Selle asemel, et tegelda tegeliku demokraatia arendamisega, tegeleti poliitiliste intriigidega. Riigikogu koduleht näeb välja nagu mingi kräpp.
Kategooriliselt olen vastu mistahes tagasikutsumise mehhanismidele. Eesti kogemus näitab, et poliitikute kohta on võimalik ajakirjanduses tellida laimukampaaniaid ja isegi kohtuprotsesse. Kui inimene osutub aga õigeks, siis mingit kompensatsioonimehhanismi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest ei eksisteeri. Kohus on juba isegi öelnud, et see ja see ajakirjanik valetas selle ja selle avaliku elu tegelase kohta, kuid ei määranud ajakirjanikule mingit reaalset karistust. Tagasikutsumismehhanismid lahjendavad demokraatiat, mitte ei tugevda seda. Tegemist oleks tänase Eesti tingimustes manipuleerimismehhanismiga.
Kõne alla võiks tulla presidendi otsevalimised. Räägitakse küll mandaadi ja valimisvormi vastuolu üle, kuid minu hinnangul mingit ohtu ei ole, kui volitused on äärmiselt selgelt määratud.

Eesti valija ei soovi rahvahääletusi?
Tuleb tõsiselt kahelda igasuguste lõputute üleriigiliste referendumite korraldamise osas. Minu hinnangul Eesti valijad ei soovi seda, neil pole huvi. Samas saaks kaasamise küsimuse presidendivalimistel osalemisega näiteks realiseerida, peale selle viiakse kohalike küsitlusi niikuinii läbi. Muide otsereferendumite käekäik maailmas on näidanud, et tendents on vasakpopulismilt mõne aja pärast paremradikaalsusesse, suisa fašismi. Järeldus: esindusdemokraatia välja mõelnud vanaaja inimesed said ikka päris hästi aru tänavademokraatia ja ohlokraatia (jõuguvalitsuse - toim) puudustest.
Kohaliku omavalitsuse osas on arvatud, et väga väikestes omavalitsustes, kus elanike alla 10 000, võiks olla ka otse valitud linnapea ja vallavanem. Kindlasti on päris keeruline valimissüsteemi selline muutmine, kus ühtedes omavalitsustes on ühed reeglid ja teistes teised. Mis on volikogu ja sellise otsevalitud linnapea suhe, see on ikkagi kõik päris keeruline. Kuigi Eesti tingimustes oleks väiksemates omavalitsustes omavalitsusjuhi otsevalimine õigustatud.
Piirangud, mis puudutavad kohalikke volikogudesse kandideerijaid, võiksid jääda enam-vähem praegusele tasemele. Tugevdada võiks piirangut, et kohalikku volikokku ei saa kuuluda isik, kes selle omavalitsuse eelarvest raha saab. See on praegugi sees osaliselt, aga keeld võiks olla täielik.

Esmaspäev, 18. märts 2013

Korrakaitsekomisjoni esimees: kord majja, baarid ja kasiinod ööseks varem kinni

19.märtsil 2013.a., kutsub Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mille päevakorras on ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kaubandustegevuse seaduse muutmiseks. Ettekandjaks on Tallinna Kesklinna Valitsuse juriidilise osakonna juhataja Kaialiisa Koolberg. Samuti kannab Tallinna Kesklinna Valitsus ette turismihooajaks valmistumisest, ettekandjaks on Kesklinna Valitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Marika Pärn.
"Korrakaitsekomisjoni esimehena toetan ettepanekut, et kõik kesklinna baarid, kasiinod ja bordellid tuleb öösel varem kinni panna. Turistidele piisab meie Vanalinna nautimisest õhtusel ja öö ajal küll ja küll. Olgu pealinn Vanalinna öörahu tagatud hiljemalt kella kaheks, kolmeks öösel", leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete koosseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ka IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab 19. märtsil, kell 16:00, Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12.

Neljapäev, 14. märts 2013

Esimene Franciscus, esimene, kõiges


Paavstivalimise tulemus võis üllatav olla meediale, mitte asjatundjatele. Bergoglio oli Ratzingeri järel teine juba 2005.aastal. Tema isa on Torinost pärit itaallane, mistõttu tema Argentiina taust polnud kunagi takistuseks. Iseasi, et Bergoglio saamine ise Rooma kiriku hierarhia tippu on erakordne. Nimelt on ta jesuiit. Üldiselt jesuiidid mittemisjonärlikes riikides piiskoppideks ei saa. Bergoglio sai. Esimeseks mitte Euroopast pärit paavstiks. Kaval Argentiina itaallane on oma karjääri kavalt ülesehitanud. Siia kuulus nii teoloogiaõpingud Saksamaal, kui sebimine Rooma kuurias. Suitsukatteks tüüpiline Lõuna-Ameerika soga vaestest ning 100% populism: elamine üürikorteris, bussisõit tööle jne. Isegi Jeltsin harrastas sellist stiili, kuid teda ei jätkunud rohkem kui paariks kuuks. Pole kahtlust, et Bergoglio on inimene, kes tahtis, kes lausa trügis paavstitoolile. See on silmatorkav erinevus tema eelkäijatest. Tavaliselt on sellistel inimestel ka oma väga selge agenda. Paljud viitavad, et tal võib olla tugev side ameeriklastega. Samas pole ühe kopsuga Bergoglio noor, ta on väga vana. Kauaks teda jätkub? Ehk mõlkus see meeles Itaalia kardinalidel, kui nad talle oma hääle andsid.

Kolmapäev, 13. märts 2013

MUPO juhiks saab tugev professionaal


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur, kommenteerides Tallinna Linnavalitsuse poolt tehtud kaadrimuudatusi sh. ka MUPO-s, leiab:
„2013.aasta on konkreetse tegutsemise aasta, majandusolukord Eestis on endiselt keeruline. Inimesed soovivad linnalt seepärast rohkem. Selleks on vaja tugevdada ametkondade kaadrit. Munitsipaalpolitsei etteotsa, mis käesoleval sügisel saab 10.aastaseks, määrati Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liige Raik Saart, tugev professionaal, kes enne munitsipaalpolitseisse tööle asumist on aastaid olnud Eesti päästeteenistuses juhtivatel kohtadel. Linnapea poolt ainuõige valik.“
Tallinna munitsipaalpolitsei loodi Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrusega nr.51 Tallinna Tuletõrje-ja Päästeameti koosseisu. Uue organisatsiooni ametnike ülesanneteks olid järelvalve teostamine avaliku korra üle, järelvalve teostamine heakorra eeskirja täitmise üle ning järelvalve teostamine koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Alates 1.jaanuarist 2006 tegutses munitsipaalpolitsei Tallinna Keskkonnaameti alluvuses. 1.jaanuarist 2007 on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisev amet, mis kuulub Tallinna Linnavalitsuse struktuuri, olles üks 14-st linna ametiasutusest. Käesoleval ajal kuulub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu 162 ametikohta.

Laupäev, 9. märts 2013

Odra tänava päästjad väärivad riikliku autasu

8.märtsil 2013.aastal võisid tallinlased jälgida päästjate tööd kesklinnas, Odra tänava põlengus. Maja süttis kui küünal, blokeerides majaelanikel väljapääsu majast. Päästjad oli sunnitud redeli abil ronima teisele korrusele, et akna kaudu päästa põlevast korterist vanamemm. Vaid mõni hetk pärast seda, kui naispensionär oli päästetud, paiskus korteri aknast tohutu tuleleek, mis kindlasti oleks kustutanud vanainimese elu, kui ta seal toas veel oleks olnud.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena viibisin reedel õhtul sündmuspaigal ning võisin veenduda, et päästjate tegutsemine tulekahju kustutamisel oli eeskujulik, põlevast majast toodi välja kolm inimest, põleng ei laienenud ligistikku asuvatele teistele majadele. Tallinn näitab, et on turvaline linn elanikele ka kõige keerulisemates situatsioonides.
Kõigi tallinlaste nimel tänan kangelasi, kes riskides oma eludega, tagavad meile kõigile turvatunde. Usun, et päästjad väärivad riikliku autasu.

Reede, 8. märts 2013

Max Kaur: Kui Vaher ei saa hakkama, siis valime politseijuhi nagu šerifi USA-s

Politseikolonel Tarmo Miilitsa kutsel osaleb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur Politsei-ja Piirivalveameti konverentsil, 26.märtsil 2013, Tallinna Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses. Käesoleva aasta konverentsi üheks läbivaks teemaks on usaldus.
"Usun, et konverentsil tuleks teemaks tõsta ka aktuaalsed sündmused, fakt on see et Eesti politseijuhi valimine kukutati siseministri poolt läbi. Pole normaalne, et siseminister ei mõista - demokraatlikus ühiskonnas peab mistahes julgeoleku juhi määramisel olema kõikide oluliste poliitiliste jõudude toetus, sest nad esinevad valijate totaalset enamikku," leiab pealinna korrakaitse volinik Max Kaur.
Tupikusse jõudnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametisse määramine saaks Max Kauri arvates aga elegantselt lahendada: "Eesti on nii väike, et teatud ametiisikute puhul saaks kasutada otsevalimisi. USA-s saavad mõnel pool elanikud endale šerifi otse valida. Kui siseminister Ken-Marti Vaher ei suuda teiste poliitiliste jõududega konsensuseni jõuda, siis paneme Eesti politseijuhi kandidaadi rahvahääletusele nagu Ameerikas," viitab Kaur.
Tegemist on tänaseks juba kolmanda PPA korrakaitsjatele suunatud konverentsiga, kus kõneldakse organisatsiooni jaoks aktuaalsetel teemadel, esitatakse küsimusi ja otsitakse neile vastuseid. Käesoleva aasta üheks läbivaks teemaks on usaldus. Konverentsil esinevad uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar, vandeadvokaat Indrek Sirk ning Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse vanemkorrapidaja Tõnu Oro, siseministeeriumi nõunik ja PPA endine peadirektor Raivo Küüt ning Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma, Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Kolmapäev, 6. märts 2013

Chavez suri, aga Männil elab


Venetsueela on Eestile olnud oluline. Seal tegid suuri tegusid Eesti multimiljonärid Albert Tattar, Harry Männil ja Arnold Orav. Tattar oli Venetsueela suurtöösturite nõukogu liider aastakümneid. See oli põhjus, miks Brežnev saatis Venetsueelasse suursaadikuks Vaino Väljase, lootes et Väljasel õnnestub eestlaste abiga ümberrääkida Venetsueela valitsus murdmaks Kuuba naftablokaadi.
Kuldne trio Tattar, Orav, Männil panid aluse kaasaegsele Venetsueela majandusele, avasid ta Ameerika Ühendriikidele ning nende investeeringutele. Vaino Väljase trikk Venetsueela naftaga pani aluse Kuuba ja Venetsueela erisuhtele, mis puhkes eriti õide Chaveze ajal.
Muide, Chavez kaitses ka Männilit suisa armukadedalt, kui ameerika juudid püüdsid Malta ordu rüütlit igasugu asjades süüdistada.
Venetsueela on kaugel, aga eestlased on kõikjal. Ja kõikjal on nad tegemas enneolematuid imetegusid. Chavez oleks võib-olla pääsenud. Vigala Sass ja Vormsi Enn oleks ehk aidanud. Kahjuks on vanad Venetsueela eestlased läinud manalateed, ega saanud enam Chavezit hea nõuga aidata. Ennast aga suutsid nad aidata, ja Harry Männil ning Albert Tattar elaks justkui praegu meie keskel.

Esmaspäev, 4. märts 2013

Mussolini taastas Vatikani, Stalin patriarhitooli


Kogu maailma tähelepanu on koondunud Igaveses Linnas toimuvale. Emeriitpaavst alustas oma tagasihoidliku mungaelu. Saab nüüd jõudehetkel meenutada oma noorusaegu hitlerjugendis Baierimaal. Ning võib-olla saata mõned palved teele Benito Mussolini eest. Oli Duce see, kes selle ammu igavikku vajunud Vatikani riigi kolikambrist välja tõi. Paavstiriigi taastamine on ajaloos unikaalne sündmus, nii suuremeelset ühe riigi territooriumil teise riigi loomist kohtab maailma ajaloos üliharva.
Venemaal mäletatavasti otsustas Lenin Kiriku üldse likvideerida. Võitlev ateism oli riigi ametlik ideoloogia. Kuid Stalin, endine ususeminarist, kes oli sammu kaugusel saamaks vaimulikuks, keeras kõik pea peale. Meeldis talle idee Moskvast kui Kolmandast Roomast. Otse sõja sündmuste keerises taastas ta Vene Õigeusu Kiriku patriarhitooli. Žirinovski on nüüd teinud ettepaneku Vene Õigeusu Kirikuriigi loomiseks, Moskvas, Lunastaja Kristuse Kiriku territooriumil. Arnold Rüütel arvas, et selleks sobib Petseri mungaklooster. Kristuse Kirik jätkab oma 2000 aastast teekonda.

Pühapäev, 24. veebruar 2013

Haridustee viib St.Peterburgi

Kevad on lähenemas ja aeg minna sinna, kus eestlasi oli alati palju. Kunagi eestlaste suurim linn, Põhjala Veneetsia, Sankt Peterburg saab olema linnaks, mida Eesti Vabariigi tänane peaminister oma ametis esmakordselt külastab, et kohtuda oma kolleegiga, Venemaa ekspresidendi, Venemaa peaministri Medvedjeviga.
Ka minu haridustee viib mind Peetri linna, et käesoleva aasta lõpuks kaitsta oma PhD kraadi. Oma töös üritan näidata eesti majanduse ja eesti ettevõtete näitel, kuidas targad investeeringud ja innovatiivsus käsikäes tagavad ettevõtete stabiilse arengu ka kriiside ajal.
Oma teadustööd kaitsen ajal kui kogu maailma on tabanud avaliku elu tegelaste teadustööde plagiaadilaine. Nii mõnigi maailma tipppoliitik on paljastatud plagiaadis. Ka Venemaal on viimasel ajal eriti karmiks läinud see järelvalve. Venemaal tehakse kõik kampaania korras, ka praegu. Mõnigi Venemaa kõrghariduse järelvalve struktuuri juht on õigusorganite poolt arreteeritud ja ootavad oma kohtuprotsessi.
Oluline uudis on , et alates 2013 aastast on Venemaa haridusministeeriumi käsul Peterburis liidetud kaks suurimat ja mainekamat ülikooli, lühendatud ENGECON ja FINEC. Tahaks tuletada meelde, et näiteks ENGECONis, kus ma kaitsesin oma majandusmagistri kraadi ja jätkan aspirantuuris, õppisid ja õpetasid sellised kuulsused nagu Venemaa liberaal Anatoli Tšubais või Venemaa endine peaminister Zubkov.
Ees on sügisesel kohalike omavalitsuste valimised, loodan et need ei sega mul saada aasta lõpuks lihtsalt doktor Kauriks (PhD).

Neljapäev, 21. veebruar 2013

Sotsid esitavad Boroditši, aga valitakse Ratas


Külastades mõnda aega tagasi Riigikogu kuluaare jäi kõrva, et Riigikogu juhatuse valimistel on oodata põnevuslahingut. Nüüd kus demokraadid või nagu Toompea rahvas neid nimetab - "radiaatorid", panevad sotsialistidega leivad ühte kappi, selgub ka tehtud plaan. Loomulikult ütleb minu pikaajaline kogemus tipppoliitika telgitagusest maailmast, et vorst vorsti vastu lahendus on alati mängus. Kuulda on, et sotsialistid esitavad Riigikogu juhatusse Denis Boroditši, Ain Sepiku demokraatide rühma liikme. Kindlasti lisab see salajasele hääletamisele intriigi juurde. Samas olen üpris veendunud Riigikogu aseesimeheks valitakse taas ja ikka keskerakondlane Jüri Ratas.

Teisipäev, 19. veebruar 2013

Järgmine Rooma paavst on Balti riigist


Kuu aja pärast tuleb kokku konklaav, et valida maailmale uus paavst. Paavst ei ole lihtsalt mingi suvaline kirikuisa, vaid riigipea. Seepärast on ka tähelepanu suur. Mis tuleb pärast Hitlerjugendit? Kas neegrionu Aafrikast?
Mina leian, et konklaav peaks endas leidma jõudu ning esmakordselt valima inimese endiselt NSVL aladelt, mis oleks kaasaegse Euroopa arengu märk.
Sobiv kandidaat on kardinal Janis Pujats Lätist. Endine pikaaegne Riia peapiiskop, kes ei räägi perfektselt mitte ainult ladina keelt, vaid ka vene keelt, on ideaalne kandidaat. Tema konservatiivsus on just see, mis lähendab teda ja vene õigeusu kirikut. See on tähtis, sest vene õigeusu kirik on muutunud maailma üheks tähtsamaks ja mõjukamaks religiooseks organisatsiooniks. Katoliku ja õigeusu kirikute koostöö on vastus neile, kes külvavad segadust Euroopas. Ärme unusta, et ka kogu Moskva ja Venemaa patriarh Aleksius II oli pärit Eestist.
Meie mees Vatikanis oleks oluline ka Balti riikidele tervikuna, on ju siinsed luterlikud kirikud üha lähedasemad Rooma kuuriale ning kes teab, võib-olla kunagi pöördutakse tagasi sinna, kus oldi. Katoliku kirik nendele Balti riikidele aluse ju pani.