teisipäev, 27. aprill 2021

Jõhvi 780

Sel aastal täitub 780 aastat Jõhvi esmamainimisest Taani hindamisraamatus, mis on üks tähtsamaid Eesti vanema ajaloo allikaid. 

Jõhvi ajaloo on üksikasjalikult kirja pannud ajaloolane, endine vallavolikogu esimees ja Jõhvi aukodanik Vallo Reimaa oma monograafias. Paljud mäletavad veel Jõhvi esmamainimise 750. aastapäeva tähistamist 1991. aastal. Taani hindamisraamatu alusel tähistasid toona mitmed teisedki Põhja-Eesti linnad ja külad oma esmamainimist. Sellel ajaloosündmusel oli kanda ka tähtis roll meie riigi taasiseseisvumisel, sest Taani kuningale kuulunud ürik viitab siinsete eesti külade järjepidevusele ja põlisusele.

Ida-Virumaa ajaloo jaoks on Taani hindamisraamatus kõige olulisemad leheküljed need, kust leiame Alutaguse muinaskihelkonna kirjelduse, mis hõlmab hilisemaid Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkondade alasid. Taani hindamisraamatu "suurest Eestimaa nimistust" leiame järgmise loetelu: Kucarus (Kukruse) VII, Reuanal (Revino) V, Eteus (Edise) V, Gevi (Jõhvi) XX, Pategas (Paate) III, Poro (Puru) XXV. Rooma numbrid kohanimede järel tähistavad adramaade arvu. Põhja-Eesti külade keskmine adramaade arv jäi vahemikku viis kuni kümme. Sellega võrreldes kuulus Jõhvi oma 20 adramaaga suurte külade hulka.

Eelmisel sajandil sai Jõhvi linna staatuse 1938. aastal ning taastas iseseisva linnastaatuse 1991. aastal, eraldudes Kohtla-Järvest. 2005. aastal ühinesid Jõhvi vald ja linn. Loodetavasti 2025. aastal ühineb Jõhvi Toilaga. Peale selle võiks kaaluda ka praegu Kohtla-Järve koosseisu kuuluva Oru asula kaasamist ühte omavalitsusse.

2019. aastal said Jõhvi tähtpäeva tähistamisel alguse mitmed uued traditsioonid. Aruteludes kultuuriinimestega leidsime, et omavalitsuse päeva võiks tähistada igal aastal maikuu kolmandal laupäeval. Seega saaks Jõhvi päeva tähistada tänavu 15. mail, ühel ajal Eesti pealinna Tallinna päevaga.

Kaks aastat tagasi õnnestus muuta Jõhvi päev väärikaks sündmuseks mitte ainult Jõhvi, vaid kõigile Ida-Virumaa inimestele. Seni esimest ja viimast korda 2019. aastal toimunud Jõhvi päev algas valla vapilooma hirve skulptuuri juures tervitustantsuga.

Uue algatusena anti Jõhvi päeval raekojas toimuval vastuvõtul üle raemedalid eriliste teenete ja panuse eest valla arengusse. Jõhvi päeval austati meie seast lahkunud väärikaid ja tunnustatud inimesi küünalde süütamisega kalmistul. Kogu päeva toimusid promenaadil ja linna väljakutel kontserdid, kus esinesid valla rahvakultuurikollektiivid ja popartistid. Läbi viidi spordivõistlused, tehnikanäitused, atraktsioonid lastele, lemmikloomasõu. Õhtul oli suurejooneline ilutulestik.

Mõistetav, et nagu eelmiselgi aastal, ei ole koroonaviiruse tõttu ka tänavu Jõhvi päeva korraldada võimalik. Aga arvan, et maikuus tasub ikkagi sagedamini kui tavaliselt mõelda Jõhvi ajaloo peale. Usun, et 2022. aastal on taas võimalus suurejooneliselt Jõhvi päeva tähistada. 

(Põhjarannik 27.04.2021)

neljapäev, 8. aprill 2021

Ida-Virumaad ei tohi maha kanda

Hiljuti jahmatas Kaarel Tarand Sirbis Ida-Virumaa inimesi seisukohaga, et "Ida-Virumaad õitsvaks ja jõukaks teha ei ole Eesti riigi võimuses".

Valitsuse soov alustada raha kulutamist Ida-Virumaa olukorra parandamiseks toovat tema meelest kaasa "uusi ja ettenägematuid hädasid" Ida-Virumaale. Valida olevat kas "lõputud reanimeerimiskatsed sündmuspaigal või ulatuslik evakuatsioon, soovijate abistamine kolimisel elukõlblikumatesse piirkondadesse".

Inimesed ei tahtavat Ida-Virumaal kehva kvaliteediga keskkonnas elada ka siis, kui mingit tööd on. Lõpuks tõdes Tarand: "Jah, Narval on võimalus, kuid see on teisel pool piiri."

Kui seda kõike oleks arutanud kolm vana joodikut sauna taga, poleks ehk häda midagi. Maksumaksjate raha eest ilmuvast ajalehest seda lugeda on aga nagu noahoop selga. 

Kuid on ka teine nägemus, mille esitas ettevõtja ja endine riigitegelane Raivo Vare. Ta viitab õlitootmise perspektiividele Ida-Virumaal, looduslikult kauni Ida-Virumaa turismitööstuse perspektiividele. Olgem ausad, Eestis on siseturism alles perspektiivses arengufaasis. Ärgem unustagem välisturismi silmas pidades, et Eesti on nii unikaalse e-keskkonna kui ka looduse piirkond! Ida-Virumaa energeetika kogemus ei kao samuti kuhugi, see vaid siirdub elegantselt tuule- ja päikeseenergia tootmise suunas. 

Õiglase ülemineku protsess on ellu kutsutud, võimaldamaks piirkondade ja inimeste toimetulekut sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ida-Virumaale eraldab Euroopa Liit 340 miljonit eurot. Kindlasti vajab Ida-Virumaa suuremaidki investeeringuid. Selleks tuleb veel palju töö teha, et need investeeringud saada.

Mind häirib negativism riigiasjades, sest see puudutab paljude inimeste elu. Selleks, et kõike maha teha, pole vaja suurt midagi muud teha kui avada suu.

Meil on aga vaja Ida-Virumaa uuel moel üles ehitada, et saada jagu nõukogude aja pärandusest. Las saab selleks ülesehitustööks Narva vanalinna taastamine! Las areneb Ida-Virumaa keskus, Jõhvi linn, kuhu asuvad elama ja õppima noored, kes muudavad virtuaalse maailma Ida-Virumaa rahamasinaks!

Põhjarannik 06.04.2021