esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Filmiklassik Andrei Tarkovski Tallinna aukodanikuks.

Täna, Tallinna Linnavolikogu liikmena esitasin Tallinna aukodaniku kandidaadiks postuumselt filmiklassiku Andrei Tarkovski (1932 –1986).
Tallinna kodanikuna olen siiralt uhke, et meie pealinna ajalugu on seotud suure inimesega, kelle looming on maailmakunsti klassika. Arvan, et Tallinn on väärt omama, tõsi küll veel de-fakto, Rotermanni kvartalis Stalkeri käiku. Solarise kultuurikeskus meil juba on. Tallinn liigub kindlalt suunal, et siduda end maailma kultuuriväärtustega, nagu on kohane Euroopa kultuuripealinnale.

Sulev Teinemaa „Tarkovski ja Meie“ näitas, et Andrei Tarkovski suhe Eestiga oli tihe ja mitmekülgne. Aastatel 1975—1978 viibis ta pidevalt Tallinnas, siinsamas Viru hotelli lähedal praeguse Postimaja taga Rotermanni kvartalis,et teha enne lõplikult välismaale jäämist filmi “Stalker” välisvõtteid. Ühtlasi juhendas ta filmikasseti “Karikakramäng” (1977) esimese ja kolmanda novelli “Promenaad” ja “Tätoveering” tegemist. Neil aastatel külastas Tarkovski korduvalt Tallinna filmiklubisid. Samuti lavastas Tarkovski ka Vene Draamateatris. Andrei Tarkovski suri 29. detsembril 1986 Pariisis kopsuvähki ning ta on maetud Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.

Euroopa Kultuuripealinna 2011. aastal raamides elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci't pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Rotermann City OÜ soovis veel 2008. aastal anda ühele kvartalisisesele teelõigule nimeks "Stalkeri käik". Kvartali arendaja tahtis kobarkino sissekäigust mõnekümne meetri kaugusel algavale teelõigule, mis siiani pole eraldi tänav olnud, anda Stalkeri nime siin filmitud ja 1979. aastal valminud samanimelise Tarkovski kultusfilmi järgi. Praegu renoveeritava elevaatorihoone ja leivavabriku-galerii vahele jääva tänava äärde plaanib arendaja luua kultuurisõbraliku keskkonna. ”Tahame hoida alles ”Stalkeri” vaimu, sest see film on osaliselt siin filmitud,” ütles ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak.

Seoses “Stalkeriga” ilmus “Sirbis ja Vasaras” ning “Edasis” tema mõtteavaldusi ja varasemaid kirjutisi. Räägiti, et Eestis minevat töösse tema stsenaarium “Hoffmanniana” E. T. A. Hoffmanni teoste ainetel, lavastajaks pakuti nii Kaljo Kiiska kui ka Tarkovskit ennast. Tarkovski “Solarises” tegi ühe oma parima filmirolli Jüri Järvet, “Stalkerist” vilksatab läbi meie modell Faime Jürno. Korduvalt usutles neil aastail Tarkovskit filmiteadlane Tatjana Elmanovitš. 1980. aastal ilmus “Eesti Raamatu” väljaandena Elmanovitši “Ajapeegel” Andrei Tarkovski filmidest, mis oli maailmas esimesi põhjalikke tema loomingu analüüse ning on tänaseni jäänud ainsaks eesti filmimonograafiaks. Tuntud filmikriitik Sven Vabar kirjutas, et Tarkovski ja Eesti suhteid puudutav osa on kokku võetav filmist «Stalker» pärit ja lõpmatuseni kasutatud parafraasiga «jumalad käisid Eestis».

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Meie Siim!

Juba homme saame kindlust, kas liberaalide esindaja jätkab Eesti esindaja EL Komisjoni volinikuna. Majandusülikooli esindajana võin väita, et Siim Kallas on saanud Eesti edu sümboliks.

Pea kaks aastakümmet tagasi saime me Eesti valuuta, mis tegelikult on tugevan ja stabiilsem kui Inglise nael, USA dollar või Vene rubla. Selge see, et see viis Eesti majanduse tsiviliseeritud tasemele. Meie oma kroon oligi meie NOKIA, mida otsis taga president Meri! Kui Kallas suudab kaasa aidata üleminekul eurole praeguse kursiga, oleks see kõva sõna.

Mäletan Siimu koalitsoonist Keskerakonnaga, milles ta sai läbi aegade edukamaks valitsusjuhiks. Ja siiralt loodan, et homme Europarlamendis kõik Eesti liberaalsed eurosaadikud toetavad meie Siimu.

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Kellele Toompeal maksab Armin Karu?

Eesti ärimehed, kes järjekindalt ei vali Armin Karu oma organisatsioonide juhtorganitesse, on viidanud: Armin Karul on mingid erilised õigused Eestis. Juba mitmeid aastaid tagasi viidati, et tema äri edu taga on Eesti seadusandlus ja õigusaktid, mis tehakse täpselt niimoodi, et soosida just Armin Karu äritegevust. Samuti on riigiorganite kontroll Armin Karu tegevuse üle null, mis võimaldab tal oma ärides kohelda kliente nii nagu talle parajasti pähe tuleb.

Kõiki pani ahhetama, kui nad leidsid Venemaalt kuulutuse, kus Armin Karu lubab tema Olympic Casinosse tulevatele Vene Föderatsiooni kodanikele 20% kaotustest tagasi maksta. Mitte see loomulikult pole probleem, et Karu sellist turundust teeb, vaid see et Eesti Vabariigi kodanikud ei saa 20% kaotustest tagasi! Teiste sõnadega sülitab Armin Karu eestlastele otse näkku!

Viimased arengud ainult kinnitavad eelöeldut. Näiteks kuni viimase ajani pidas endale kasiinokeelu kehtestanud sõltlastele nimekirja kasiinode liit. Täiesti ootamatul aga saatis rahandusministeerium välja õigusakti, kus selliste nimekirjade panemise kohustus pandi maksu-ja tolliametile. Loomulikult selgus, et Maksu-ja Tolliamet pole selleks koheselt võimeline.
Tulemus - nimekirju enam ei ole ning sõltlased said jälle hulginisti kasiinodesse. Armin Karu suureks rõõmuks, kes oligi kõvasti kliente masu ajal kaotanud. Pole vaja kaks korda arvata, kes oli selle segaduse tegelik põhjustaja. Ikka see, kes sellest kõige rohkem kasu sai.

See polnud aga veel piisav. Suureks üllatuseks avastasid Euroopa internetikasiinod, et käesolevast aastast nad Eestis enam tegutseda ei saa. Ja ennäe, just selleks aastaks on Olympic Casinol soov ise avada internetikasiino Eestis! No loomulikult, milleks siis veel konkurendid! Paneme nende äri Eesti kinni! Keelame nad ära.

Kasiinokuninga soov on aga seadus. See ei ole Eestis metafoor. Täpselt nii see just ongi, ja just selline seadus võeti kohe ka vastu.