Kolmapäev, 25. juuni 2008

Tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda

Vastasin 25.06.2008.a. Venemaa sotsiaalküsitluste agentuuri BaltiskyKlub küsimustele. Küsimuste eesti keel on jäetud selliseks, nagu need Venemaalt tulid.

1. Kas Te võiksite rääkida eduka või mitteeduka integreerimisest, näiteks, oma sõprade või tuttavate kohta, kes elasid endises Nõukogude Eestis. Palun loetlege faktoreid mis mõjutavad eduka integreerimise ja rääkike negatiivsetest faktoristest mis takistavad integreerimist.

Vastus: Integreerimine on eeskätt motivatsiooniküsimus. Kas sul on vaja integreeruda? Või sul puudub selleks vajadus? Need kellel vaja, need integreeruvad. Need kellel pole vaja, tulevad väga liberaalses Eesti ühiskonnas suurepäraselt toime ka ilma integreerumata. Integreeruda on vaja eeskätt noortel inimestel, kes alustavad alles oma elu. Nad tahavad omandada haridust, teha karjääri. Nemad integreeruvad kiiremini. Vanematel inimestel see motivatsioon puudub, nemad integreeruvad ka aeglasemalt või üldse mitte. Kuigi Eestis pole rahvustevahelist viha, peab ometi kogu ühiskonnas pidevalt tegelema selleteemalise profülaktikaga. Tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda.
Mul on väga palju tuttavaid, kes on suurepäraselt integreerunud ja omandanud ühiskonnas väärika koha nii kohaliku omavalitsustes Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ning Tallinna linnas kui ka Riigikogus.

2. Palun andke hinnangu ksenofoobia suhtes eestlasi venelaste poole ja vastupidi venelaste eestlastesse? Kas see ksenofoobia kannab massilist iseloomu? Kas ksenofoobia leiab toetust riigi poolt? Kas te võiksite tuua näiteid oma tuttavate kohta või enda elust, kus on olemas sõprus venelaste ja eestlaste vahel ning konflikte rahvusliku põhjustel.

Vastus: Mingid ohtliku rahvustevahelist viha Eesti pole kunagi olnud ega ole. Loomulikult on olme tasemel konflikte, kuid ka siin on need rohkem verbaalsed, sest mingeid kriminaalseid isikuvastaseid vägivallaintsidente pole olnud. Probleemiks on suhtumine Venemaasse, eestlastel on Venemaa suhtes umbusk ajaloolise mälu tõttu, venelased tahaksid rohkem positiivset suhtumist Venemaasse. Samuti erineb teatud ajalooliste sündmuste käsitlus eestlaste ja venelaste vahel. Näiteks võin tuua oma tegevuse Keskerakonnas, kuhu kuulub tuhandeid venelasi. On välistatud konfliktid rahvuspinnal erakonnas, alati valitseb erinevatest rahvustest inimeste vahel koostöö ja teineteisemõistmine.

3. Kas on võimalik et poliitilised õigused oleksid võrsed venelaste ja eestlaste suhtes, millised tingimused on selleks vaja ja millal saab seda realiseerida?

Vastus: Tegelikult on poliitiliste õiguste puhul ainult kaks probleemi, need on kodakondsuseta isikuid, keda on 100 000 ringis ja kelle arv iga aasta väheneb 10 000 inimese võrra ning venelaste riigikeeles oskuse tase. On selge, et kodakondsuseta isikute probleem laheneb lähima kümnendi jooksul. Samuti paraneb venelaste riigikeele oskus tase, kuna seda õpitakse tugevdatult lasteaias ja koolis. Mingeid takistusi karjääriks kellelegi lähtuvalt rahvusest Eestis ei tehta.

4. Kas on võimalik assimileerida venelasi eestlaste poolt ja vastupidi? Kui jah, siis milline ajalooline perspektiiv on selles suunas? Põhjendage on arvamust. Kas tihti toimuvad abieluaed venelaste ja eestlaste vahel? Kas te teate segaperekondi? Kuidas niisugustele segaabiellumistele reageerib ühiskond? Kuidas suhtuti segaabiellumisele endises Nõukogude Eestis? Kas lähematel aastatel 10-20 aasta jooksul muutub pilt segaabiellumise suhtes?

Vastus: Ühiskonnas on toimub segaabielude kaudu pidev assimilatsioon, seda ei ole võimalik kuidagi muuta. Samas Eesti riik ei sea enda eesmärgiks assimilatsiooni, seetõttu toimivad ühiskonnas kõik vajalikud venekeelsed institutsioonid: koolid, kõrgkoolid, ajalehed, raadio, televisioon, kultuurimajad, rahvakultuuri seltsid, spordiklubid jms. Eestlasi üldiselt ei huvita inimeste rahvus, vaid nende eesti keele oskus. Seda nii Nõukogude Eestis kui praegu. Seetõttu on segaabielud tavaline nähtus ja eestlaste poolt aktsepteeritud.
Näited: Eesti populaarseim sportlane Allar Levandi abiellus Vene iluuisutamisstaari Anna Kondrashovaga, teine Eesti tippsportlane Jüri Jaansoni abikaasa on samuti venelanna, tuntud suusataja Rehemaa abiellus vene suusataja Anatoli Shmiguniga, suusataja Urmas Välbe abiellus ühe kuulsaima vene suusatajaga, kes kannab ka tema nime - Jelena Välbe, tuntud reaktsiooniline natsionalistlik poliitik Jaanus Betlem abiellus venelannaga jne. On täiesti selge, et segaabielude arv tulevikus ainult kasvab.

5. Kas on erinevused töökoha saamiseks eesti kodanikele rahvusest venelastele, venelastele mittekodanikele ja eestlastele? Kõrg- ja keskhariduse saamise kohta?

Vastus: Riigikeele oskuse tase loomulikult toob teatud erinevuse töökoha saamisel teatud sektorites, eeskätt vanemale põlvkonnale. Kõrg- ja keskhariduse saamine pole probleem, kuna Eestis on võimalik omandada seda vene keeles, näiteks kõrgharidust mainekas erakõrgkoolis Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN. Ka eesti keeles kõrghariduse omandamine pole suur probleem, näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on enamik üliõpilasi vene keskkoolide lõpetajaid.

6. Kas on olemas materiaalsed erinevused igapäevases elus eestlaste ja venelaste vahel? Kas vaimne elu eestlaste ja venelaste vahel on ka erinev? Kui jah, siis milles seisneb see erinevus? Eesti kodanikke rahvuselt venelasi ja venelasi mittekodanikele? Tooge palun näiteid?
Vastus: Sisuliselt materiaalseid erinevusi igapäevases elus eestlaste ja venelaste vahel pole. Vaimne elu on erinev, sest Eesti venelased elavad Venemaa telemaailmas, samuti on eeskätt Tallinnas pidevalt esindatud Venemaa kultuuri kõrgtase. Hetkel tuntakse kohalike venelaste seas eesti kultuuri liiga vähe.

7. Teie arvates milles seisneb põhi probleem keele valdamises venelastele Eestis? Mida te arvate, kas tulevikus etnilised venelased hakkavad valdama keelt paremini nende vanematest? Kas noor eesti põlvkond hakkab valdama vene keelt nõrgemal tasemel kui nende vanemad? Kui värd palju väheneb hulk noori kes ei saa kasutada isegi olme keelt?

Vastus: Ma ei näe mingit probleemi. Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal tulete sama hästi toime nii vene kui ka eesti keeles. Valitseb sisuline kakskeelsus. Fakt on ka see, et venelaste eesti keele oskus on järsult kasvanud. Kui 1989 aastal oskas eesti keelt 14% venelastest, siis 2008 aastal 54% venelastest. Pole kahtlust, et eesti keel muutub tulevikus siinsete venelaste jaoks teiseks keeleks. Eestlaste vene keeles oskus peaks tulevikus jääma enam-vähem samale tasemele, kuna vene keel on jälle kooliprogrammi õppeainete hulgas ning vene keelt õpitakse kõrvalainena massiliselt kõrgkoolides, samuti on vene keele oskust vaja nii erasektoris kui ka omavalitsustes.
8. Kas Venemaa poliitika ja poliitiliste ning ühiskondliku asutuste tegevus Venemaal mõjutab venelaste olukorrale Eestis? Tooge palun näiteid mis tõestaksid teie arvamust. Kas on võimalik, ja millistel tingimustel massiline re-emigratsioon venelasi Eestist Venemaale?

Vastus: Venemaa poliitika ja poliitiliste ning ühiskondliku asutuste tegevus Venemaal mõjutab venelaste olukorda Eestis teatud määral. Näiteks eeliste andmine kaasmaalaste programmi raames viisaküsimustes, õppima asumisel jms. Samas on Venemaa mõju Eesti sisepoliitikale väga väike. Massiline venelaste re-migratsioon Eestist Venemaale pole võimalik, kuna enamik Eestis elavatest venelastest on siin sündinud. Samuti on nad suhteliselt hästi informeeritud elust Venemaal.

Reede, 20. juuni 2008

Akadeemilise Seltsi täisliikmeks!

20 juunil, Tallinnas toimunud Vene Akadeemilise Selts Eestis täiskogu istungil sain Eesti Teaduste Akadeemia liikme, akadeemik Mihhaili Bronšteini käest Vene Akadeemilise Seltsi täisliikme tunnistuse.

Vene Akadeemiline Selts Eestis tegutseb 1920 aastast ja ühendab oma ridades suurt osa venekeelt emakeelena kõnelevaid Eesti teadlasi. Akadeemilise Selts mängis märkimisväärselt suurt rolli ka noore Eesti Vabariigi iseseisvuse ja demokraatia ülesehitamises. Üheksakümnendate aastate alguses oma tegevuse taastanud Vene Akadeemiline Selts koondab hetkel sadu venekeelt emakeelena kõnelevaid teadlasi Eesti Teadus Akadeemiast, kõikidest avaliku-õiguslikest ja erakõrgkoolidest, olles ka täna toeks ja abiks Eesti riigile.

Pidulik tseremoonia toimus Tallinnas Majanduse ja Juhtimise Instituudi aulas, kus peale Vene Akadeemilise Seltsi juhtkonna, kuhu kuluvad nii Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein kui ka tuntud professorid ja teadlased Tartu ja Tallinna Ülikoolidest ning Tehnikaülikoolist. Kohal viibisid Tallinna linnavolikogu liikmed, Eesti Vabariigi presidenti rahvusvähemuste ümarlaua liige, professor Hanon Barabaner ja teised.

”See on positiivne märk Eesti akadeemilises teaduselus, et meie majandusele nii keerulisel ajal , tekib uus põlvkond noori teadlasi, seda just venekeelsetest eestlastest. Sest just see vene keelt emakeelena kõnelev, uus põlvkond Eesti teadusintelligentsi peab tagama Eesti majanduse stabiilse arengu,“ sõnas Eesti Teaduste Akadeemia liige, akadeemik Mihhaili Bronštein.

Vene keelt kõneleva eestlasena on mul suur au saada see tunnustus Akadeemilise Seltsi ja isiklikult transiidiguru, akadeemik Mihhaili Bronšteini poolt, see innustab tegutsema Eesti majanduse ja ühiskonna heaks.

30.märtsil sain Peterburi Riikliku Inseneri ja Majanduse Ülikooli rektori kutse asuda õppima selle maailmas maineka ülikooli doktorantuuris. Lubasin asuda õppima doktorantuuri veel sel aastal. Andestasin Äripäeva allapoole vööd lööva loo eest, kus pandi kahtluse all minu haridustee. Eks lugupeetud kollane ärileht peab ennast ka kuidagi müüma.

Peterburi Riiklik Inseneri ja Majandus Ülikool ENGECON on Euroopas tuntud saja aastase kogemusega majandusülikool. Selle on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru, tuntud liberaal Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik, suurärimees Rustam Aksjonenko. Ülikooli professorina on töötanud Venemaa peaministri Vladimir Putini esimene asetäitja, ekspeaminister Viktor Zubkov.

05.02.2008.a. ilmus Äripäevas lugu, kus pandi kahtluse alla minu haridustee. Tõrjusin ajalehe väited ning nõudsin ajalehelt vabandamist eksitava loo pärast, mis tahtlikult kahjustas minu mainet. Eesti Teaduste Akadeemia liige, akadeemik Mihhaili Bronštein astus minu kaitseks välja.

Neljapäev, 19. juuni 2008

Rahvaesindajad hääletasid kasiinode vastu!


18.juuni 2008.a., toimunud Tallinna, Lasnamäe Halduskogu istungil hääletasid Halduskogu liikmed pea ühehäälselt vastu Olympic Casino kahe uue kasiino avamisele Mustakivi ja Tähasadu tänavatel, Lasnamäel. Halduskogus süttiva sõnavõtuga esinenud tuntud kasiinovastast Tallinna volikogu liiget ja endist Lasnamäe linnaosa vanemat Oleg Rebast asusid toetama mitmed Lasnamäe õppeasutuse esindajad. Pea kõik hääletamise ajal kohal olnud halduskogu liikmed hääletasid kasiinode avamise loa eelnõu vastu, üks saadik jäi erapooletuks.

Hea on tõdeda, et kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel, seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastaste ja ühiskonna aktiivse kriitilise surve all sünnib uus hasartmänguseadus, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks. Arvan, et Eestis saabus aeg, kus kasiinode arvu mitte ainult piirata, vaid ka pannakse kinni!

Hiljuti lõpetas Tallinna linnavalitsus oma korraldusega kasiino tegevuse Mustamäe linnaosas, gümnaasiumi ja kahe lasteaia vahetus läheduses. Kasiinovastased tervitasid seda otsust, soovitades omavalitsustel olla aktiivsem ja julgem kasiinoäri piiramise osas.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on ligi 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv kriisiajal kindlasti kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

29.aprillil 2008.a., toimus Tallinna, Tammsaare pargis Eesti kasiinovastaste poolt korraldatud juba kokku neljas ja sel aastal esimene kasiinovastane meeleavaldus. Meeleavaldusel võtsid osa Tallinna linnavolikogu saadikud, kultuuri - ja avaliku elu tegelased. Sõna võttis tuntud ajaloolane, professor Juri Kuuskema, kunstnik Neeme Lall, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi jt. Vaatamata sellele, et kasiinovastased tegid rahandusminister Ivari Padarile ettepaneku osaleda kasiinovastasel meeleavaldusel, kus ta saaks tutvustada uue hasartmänguseaduse loomise asjaolusid, ei ilmunud minister üritusele. Kasiinovastasel meeleavaldusel Tammsaare pargis osales ligi sadakond inimest.

18.07.2007.a. toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis ja Euroopa Liidus üldse. 16.10.2007.a. toimus Tallinnas, Lasnamäel teine suur kasiinovastaste meeleavaldus. 27.10.2007.a. jagasid noored kasiinovastased kesklinna kasiino sünnipäevaärituse ajal ees kasiinovastast sümboolikat sõnumiga, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute vahetust lähedusest. 04.12.2007.a. toimus kasiinovastane meeleavaldus Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoones oleva kasiino ees.


Reede, 6. juuni 2008

Eesti Panga saladused.

Eesti Panga jaanuari ja märtsikuu K-Komandoga turvatud saadetised said reede keskpäeval selgituse, ehk Eesti Panga rahavedu tuli avalikuks. Viru keskuse katusel toimunud esitlusel näitas Eesti Panga president Andres Lipstok vabariigi 90. aastapäevale pühendatud uut 1-kroonist münti.

Münt on suuruse ja värvi poolest sarnane käibelolevaga ning kaalub samamoodi 5 grammi. Eesti Raadio teatel on kavas käibele lasta 20 miljonit münti, mis pärast matemaatilist tehet annab 20 000 000 tk x 0,005 kg = 100000 kg ehk 100 tonni metalli. 25. jaanuaril kirjeldas SL Õhtuleht kahe suure veokiga Eesti Panka saabunud saadetist ennekõik kõrvalseisjate asjatu ähvardamisena relvastatud politseinike poolt. Ajakirjanik nägi suurimat probleemi lastaialaste poole suunatud automaadi torudes, kuid mitte Eesti Panga poolt tekitatud vaikimismüüris. Samamoodi pole ametlikult üldsust teavitatud märtsi alguses toimunud väiksemate merekonteinerite sees toodust. Tänu blogidele ja pealtnägijale me sellest üldse teamegi, sest avalike suhete inimesed, kellel on isegi oma sekretär, pole vaevunud infot levitama.

Tekkib küsimus, et kui sellise stabiilsust mitteohustava ja ohutus küsimuses kui uue mündi käibele tulemine hoitakse Eesti Panga poolt infot kinni, siis millest tõsisest meile veel rääkimata jäetakse. Kuidas on näiteks Eesti pankade tegeliku finantsseisu ja võimaliku välismaalt tuleva kriisi ärahoidmisega? Kas sellest kuuleme ka äkki alles pankrotti läinud kommertspanga pressiteatest ja Eesti Pangal jääb üle ainult infot kinnitada ning tegevuslitsents lõpetada?

Kõik suured valed saavad alguse väikestest! Eesti Pangal on veel palju tõestada, et neid ümbritsev salastatuse loor on põhjendatud. Muidugi on võimalik, et seda saladuse loori on vaja eksistentsiks, sest paarisaja ametniku jaoks pole midagi tulevikku hävitavamat kuid paljastus, et tegelikult saaks samad funktsioonid täidetud näiteks kolmandiku inimestega. Kui transiidifirma Spacecom kavatseb koondada 89 töötajat ja Eesti Raudtee ka sellel aastal järjekordselt 200 inimest, siis äkki oleks aeg ka Estonia puiesteel osa saada majanduskasvu aeglustumisest kui kasutada poliitiliselt korrektset terminit. Tunnetada niiöelda Eesti majanduselu reaalsust.

SL Õhtuleht:
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=263737

Max Kaur Blog:
http://maxkaur.blogspot.com/2008/02/mis-toimub-hrra-lipstok.html