pühapäev, 30. detsember 2012

2015 on Tallinn poole miljoni linn

2015 aastaks võib Tallinna elanike arv kasvada poolele miljonile. Praegu elab Tallinnas 419 507 elanikku, mis on 1400 elanikku rohkem kui novembris. Kõige suurem oli elanike arv Tallinnas 1989 aastal, nimelt elas siis Tallinnas 478 974 inimest.
Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on tsiviliseeritud Euroopa linn. Tallinna elanik omab õigust arvukatele soodustustele ja abile. Linn maksab nii sünnitoetust, esimesse klassi õppimaminejate toetust, noore pere toetust, pensionäride toetust, järgmisest aastast on Tallinna elanikele ka tasuta linnatransport. Iga aastaga toetused suurenevad. Inimesed on aru saanud kasust, mida annab Tallinna elanikuks registreerimine.

reede, 21. detsember 2012

Hiromant Mang paneb Edgarit


Hiromant Igor Mangi ennustab musta veemao aasta puhul draakoni aastast erinevalt suuremat konkreetsust ning eesmärgikindlust. See kõik justkui tuleks Edgari enda suust.
Konkreetsus? Just täna, 21 detsembril 2012 pidi saabuma maailma lõpp maiade kalendri järgi. Just siis kui Putin on Brüsselis. Ning Tallinna 2013.aasta eelarve on vastuvõetud. Säh sulle pirkukat!
Moodsad ajad, nagu öeldakse... Häid jõule!

neljapäev, 13. detsember 2012

Max Kaur kohtus Moskvas Venemaa Riigiduuma esimehe Sergei Narõškiniga

6.detsembril 2012.aastal, Moskvas, võttis Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur osa Venemaa Riigiduumas toimunud kohtumisest Venemaa Riigiduuma esimehe Sergei Narõškiniga.
"Riigiduuma esimees Sergei Narõskin rääkis mulle, et on korduvalt Tallinnas käinud ning  tema sõnades oli tunda siirust ja soojust. Kohtumisel temaga oli kõne all ka Eesti ja Venemaa suhted ning nende edasine areng. Riigiduuma esimees oli meelestatud heatahtlikult ja võiks isegi öelda optimistlikult," kinnitas Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Kohtumine toimus Gortšakovi rahvadiplomaatia fondi korraldatud ürituse „Dialoog tuleviku nimel“ raames.

kolmapäev, 12. detsember 2012

Max Kaur kohtus Moskvas Venemaa välisministri Sergei Lavroviga

10.detsembril 2012.aastal, Moskvas, võttis Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur osa Venemaa Välisministeeriumis toimunud kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Kohtumine toimus Gortšakovi rahvadiplomaatia fondi korraldatud ürituse „Dialoog tuleviku nimel“ raames.
„Kohtumine Venemaa kauaaegse välisministri Sergei Lavroviga oli asjalik. Mul oli võimalus küsida Eesti-Vene piirileppe kohta ning laiemalt Venemaa, Eesti ja Euroopa Liidu suhete arengu kohta. Kasutades võimalust kutsusin kui Tallinna linnavolinik Venemaa välisministrit külastama ka Tallinnat. Vene välisminister vastas, et Eesti ja Venemaa piirilepe on oluline küsimus Venemaa, Eesti ja Europa Liidu vahelistes suhetes ning ta avaldas veendumust, et oma kolleegi Urmas Paetiga teevad nad siin head tööd,“ teatas Kaur
Ürituse "Dialoog tuleviku nimel“ raames toimusid kohtumised Vene Riigiduuma uue pealikuga, riigi neljanda mehe Sergei Narõškiniga Kremlis, Vene välispoliitika guru, Venemaa endise peaministri ja välisministri, akadeemik Jevgeni Primakoviga ning miljardär Mihhail Prohhoroviga. 

teisipäev, 4. detsember 2012

Piirilepet saab promoda ka Moskvas


20.aastat tagasi käisid Savisaar ja Rüütel Moskvas taasiseseisvusele tunnustust hankimas, aeg on ka uuele põlvkonnal Moskvasse eesti asja ajama minna. Ehk vanemate kolleegide vigu parandades ning piirilepet Euroopale tuues!
Loodan kohtuda nii Vene välispoliitika guru, Venemaa endise peaministri ja välisministri, Venemaa Kissingeri, akadeemik Jevgeni Primakoviga, kes päris elus ongi Henry Kissingeri suur sõber. Aset leiavad kohtumised ka välisministri Lavrovi ning duuma uue pealikuga, riigi neljanda mehe Narõškiniga. Loodame, et Kremli kohtumine ära ei jää....
Venemaa jaoks on Eesti alati olnud Terra Mariana. Mis on Venemaa aga olnud Eesti jaoks? Kas ainult rahvaste vangla? Karell ja Köler suutsid end realiseerida Peetri impeeriumis ja tuua palju kasu ka oma rahvale. Käsitlegem Venemaad kui võimalust, mitte kui ohtu.
Tähistan oma sünnipäeva 9.detsembrit seal, kus eestlasi on palju – Vene impeeriumi ja tsivilisatsiooni pealinnas, meie armsas Moskvas. 

pühapäev, 25. november 2012

Max Kaur: skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemiast

27.novembril 2012. aastal kell 13.00 toimub Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamistesaalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi pressikonverents, autasustamine ning võitjatööde eksponeerimine. „Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur rõhutas, et „skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.mai 2013.aastal.“
23.novembril 2012.aastal skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii valis 44 väärika kandidaadi seast skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjad. Võitjaks osutus Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“  maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“ , autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel. Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.
Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

laupäev, 24. november 2012

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjaks sai Salto arhitektide tiimi töö


23.novembril 2012.a. kogunes Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste saalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi kompetentne žürii, kes valis 44 väärika kandidaadi seast ideekonkursi võitja ning teisele ning kolmandale kohale tulnu.
Võitjaks osutus Salto arhitektuuribüroo arhitektide töö nimega „Kaev“ (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask), teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ (Tauno Kangro) ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“ (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker), „Rentsel“ (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) ja „Iseenda vang“ (autor Olavi Jõesaar). Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.
Vastavalt ideekonkursi tingimustele on I koha preemia 1500, II koha preemia 1000 ning III preemia 700 eurot.
Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.
Pressikonverents, autasustamine ja võitjatööde eksponeerimine toimuvad Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamistesaalis 27. novembril 2012 kell 13.00
Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale ringikujulisele haljakule Pronksi 19 maja ees. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Konkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.
„Suur tänu kõikidele konkursis osalenud spetsialistidele, kes valmistasid väga kõrgel tasemel tööd. Samuti tänan žüriid, kelle jaoks oli valiku tegemine päris kõva pähkel! Kuigi žürii raske töö venis neljatunniseks, valitses nende seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
"Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks Tallinna päevaks – 15. maiks,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige, skulptuuri idee autor Max Kaur.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

reede, 23. november 2012

Tallinna ja Peterburi linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehed jagasid infot ja kogemusi


22.novembril 2012.aastal Peterburis kohtus Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur oma kolleegi, Peterburi Linnavolikogu Korrakaitse- ja õiguskorra komisjoni esimehe, Ühtse Venemaa ühe juhi Konstantin Seroviga.
"Tallinna ja Peterburi vahelisi häid suhteid kinnitas nii 15.mail 2011.a. Tallinnas tollane Peterburi kuberner Valentina Matvienko ning kui ka 2012.aastal Tallinna päevadel uus Peterburi kuberner Georgi Poltavchenko kohtumisel Tallinna linnapeaga Edgar Savisaarega,“ tõdes Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur.
Kohtumisel informatsiooni ja kogemusi vahetanud korrakaitsekomisjoni esimehed leidsid ühiselt, et korrakaitse kaasaegses suurlinnas peab olema pidevalt rahvaesindajate tiheda tähelepanu all.
„Aktiive koostöö, informatsiooni ja kogemuste vahetamine mõlema linna struktuuride vahel aitab tugevdada sidemeid, millest on abi korrakaitse ja õiguskorra kindlustamisel mõlemas linnas," kinnitas kohtumisel eesti kolleegiga Konstantin Serov.
Peterburi linnavolikogu korrakaitse ja õiguskorra komisjoni liikmeks on ka endine legendaarne Venemaa asepeaminister, presidendikandidaat ning Venemaa parempoolsete jõudude üks liidreid Grigori Javlinski.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

reede, 16. november 2012

Max Kaur: "Harta12" või Rahvusliku Usalduse Valitsus


Harta pole paha aktsioon, samas see on selline tavaline jutupuhumine, mis võib-olla ainult taustaks. Kui sellega siin piirdutakse, siis võib seda ka seekord hinnata kui püüdu rahvast ninapidi vedada sotsialistide kasuks, kes ise pole ausad. Niipalju siis aususest ja ausast poliitikast. Tõsiasi on, et Eesti rahva toetus nendel Lauristinidel puudub. Eesti rahvas toetus on hoopis Keskerakonnal. Aeg on tõesti lahenduseks küps ja selleks ei saa olla poliitikas hädapätakuteks osutunud tegelaste nihelemine võimu järele. Sotsid unistavad esikohast küsitlustes, mis on sellel pistmist rahvaga? Minge valimistele ja vaadake, kui palju hääli te saate. Arvan, et lahendus peitub hoopis muus. Täna on vajadus rahvusliku usalduse valitsuse järele. Valitsuse järele, kuhu kuuluvad kõik parlamendis esindatud erakonnad.

esmaspäev, 12. november 2012

Korrakaitsekomisjon tutvub pealinna valmisolekuga talvehooajaks

13.november, 2012.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus vaatluse alla tuleb pealinna valmisolek talvehooajaks. Peaettekandja on Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
"Olen kindel, et kõikide omavalitsuste kommunaalametite lemmikaastaaeg on meie kaunis eesti talv. Kiidame Tallinna Kommunaalametit, kes operatiivselt reageeris kui sügisest sai talv ning maha sadas ootamatu lumi. Olen veendunud, et Eesti pealinn on kauniks talveks valmis,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni korraline istung algab algusega kell 16:00, linnavolikogu hoone III korruse istungite saalis, aadressil Vana- Viru 12.

pühapäev, 11. november 2012

Max Kaur: Reformierakonda ja riiki võib päästa koalitsioon Savisaarega


Eesti riigil ei ole vaja korrumpeerunud uut valitsust, kus esimest viiulit mängiks oligarhide käest saadud naftadollarites suplevad sotsdemokraadid ning punaste partneriks oleks IRLi taoline äbarik, kes peavad end TV kaudu reklaamima, et valijatele meelde tuletada, et ta on veel olemas. Eesti ei vaja erakorralisi valimisi, vaid tõsist tuulutust tänasel Toompeal.Eesti riik vajab kohest muudatust valitsuses ning selge on, et Reformierakonda ja riiki võib päästa koalitsioon Keskerakonnaga.
Oli aasta 2002 ning mina olin riigi koalitsiooninõukogu esimehe nõunik. Seepärast tean, et just see valitsus andis Eestile uue impulsi minna edasi ning me saime NATO - sse ja Euroopa Liitu. Ning just sellest valitsusest tõusis Siim Kallas Euroopa Komisjoni presidendi paremaks käeks. See valitsus oli Eesti parim valitsus, mis tagas stabiilsuse ja rahuliku arengu.
Järgmise valitsuse etteotsa võiks jälle tulla Siim Kallas koos Edgar Savisaarega ning Barroso paremaks käeks võiks lennutada Andrus Ansipi. Eesti vajab uut energiat ja selle energia võib talle anda uus valitsus. 

neljapäev, 8. november 2012

Max Kaur: Toetan Anveltit, laseme lahti hoopis siseministri

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kommenteerides viimast skandaali politseinike ümber, leiab et süüdlast otsitakse valest kohast:
"Me kõik oleme ekslikud, sealhulgas ka politseinikud ja politseijuhid. Katse teha mingist liikluspolitseinikust patuoinas, on sama naljakas kui süüdistada Taskilat, et kui halb Estonina Airi juht ta oli. Selles , et Taskila oli Estonian Air juht ei ole süüdi mitte Taskila, vaid Juhan Parts. See, et meie politsei on nagu ta on, selles on süüdi siseminister Ken-Marti Vaher, aitab sellest väikeste inimeste patuoinaks tegemisest. Nõustun kogenenud kriminaalpolitseiniku Andres Anveltiga, et tagasi peaks astuma hoopis Ken-Marti Vaher."
Ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile saamaks selgitust telesaates „Pealtnägija“ ilmsiks tulnud ebaseaduslikule trahvide vormistamisele ning kriminaalse tegevuse mahavaikimisele.

kolmapäev, 7. november 2012

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkurss osutus väga populaarseks


1. novembril 2012 jõudis lõpusirgele Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil väljakuulutatud ideekonkurss skulptuurile “Märka sõltuvust”, mis on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda 2013. aastal. Kesklinna Valitsuse infosaali on toodud skulptorite poolt 44 tõsiselt väärikat tööd. Novembri teisel poolel koguneb ideekonkursi kompetentne žürii, kes valib ideekonkursi võitja ning ka teise ja kolmanda koha.
„Tallinna Kesklinna vanemana on mul hea meel tõdeda, et skulptuuri ideekonkurss osutus väga populaarseks. City piirkond on üks Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond, mis kahtlematult vajab ka oma sümboleid ja märke. Tundub, et ka skulptorid arvavad sama, kuna konkursil osalejaid oli tõesti palju,“ rõõmustas Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks Tallinna päevaks – 15. maiks,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige, skulptuuri idee autor Max Kaur.
Skulptuuri „Märka sõltuvust“ asukohaks on kavandatud Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak Pronksi 19 maja ees. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Konkursi žüriis on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindab konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

laupäev, 3. november 2012

Hillary oleks justkui olnud USA esimene naispresident

26.oktoobril sai Chicago maffiapealinna tüdruk Hillary 65 aastaseks. 12.aastat Arkansase esimene leedi, 8.aastat Ameerika esimene leedi, 8 aastat senaator, 4 aastat riigisekretär. Kohati tundub, seda nimistut vaadates, et Hillary on saja aastane. Aga ei ole ning võimalusel trügib veel ise esimeseks naispresidendiks.
Ega temasuguseid Ameerika ajaloos palju pole, võistelda saab vaid Eleanora Roosevelt. Väga palju on kirjutatud tema abielust Bill Clintoniga. Küsimus on, et kas see ikkagi on abielu, kui koos ollakse ainult poliitilise võimu nimel? Kui mehe ja naise vahelist suhet enam üldse polegi. Oo naiivsust. Mida uut on siin päikese all? Kas tõesti monarhide abielud olid abielud naise ja mehe vahel? Omavahel olid abielus riigid! Sina lihtsalt läksid ühe riigi esindajana mehele teise riigi esindajale. Clintonid näitasid, et poliitilise abielu institutsioon elab kaasaegses maailmas edukalt edasi. Tulemus? Võim, ülikõrged positsioonid, miljonid dollarid. Ja teie võite sellest vaid unistada! Hillary oleks justkui juba olnud esimene naispresident. Ehk kunagi ka vormistatakse see formaalsus.

pühapäev, 28. oktoober 2012

Bond kohtub Stirlitziga Tallinnas või Tallinn spioonide pealinn

Tallinnas on aastakümneid tegutsenud Stirlitz. Nüüd tuleb James Bond Tallinnasse. Külastan uue Bondi filmi esilinastust Solarises 1.novembril. Bond see on kaasaegse meelelahutuse tipptase. Pole ime, et siia sappa on oma turundusüritusega sokutanud kasiinoparun Armin Karu. Sest need pole ju omavahel võrreldavad! Flemingu imeline maailm Portugali kuninglikust kuurordist Estorilist ja säravast fantaasiakasiinost Casino Royal. Teise Maailmasõja ajal oli kuninglike perekondi täis Estoril Euroopa spioonide paradiis ning just seal põrkas briti luuraja Fleming otse kasiinos kokku natsidega Saksamaalt. Eesti hasartmängukultuuril on pikk tee selle tipptasemeni.
Agent 007 Roger Moore hiigelaegadel võisime imetleda vana maailma rikkusi Monte Carlos ja Baden-Badenis. Tänapäeval on palju muutunud. Roger Moore asemel on näitlejad, kellest ei õhku mingit glamuuri ja šarmantsust. Ahned kasiinod on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtuga peletanud eemale kliendid, kes eelistavad nüüd mängijate omavahelist pokkerit. Kuid Bond on siiski jäänud. Kas teab võib-olla järgmise ajalookäänaku taga on tulemas uus tase?
Ka Tallinn on viimased sada aastat olnud spioonide pealinn. Just siia pani Julian Semjonov tegutsema nõukogude Bondi Maximillian von Stirlitzi. Aga see ongi meie paindlik, keeruline, tsiviliseeritud kaasaegne maailm. Spioonide maailm see on maailm ilma sõjata. Õitsev Euroopa meil, ja naabruses suur Venemaa. Kuid kasiinod pandi sellele Venemaal nii Moskvas kui ka Peterburis kinni. Kas ka Eesti pealinnas tuleb päev, kus asutakse pitsitama hasartmängu ettevõtteid?  Euroopa Liidul on aeg teha siin oma regulatsioonid, aeg on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke bondilike võtetega nende kasiinoomanike vastu, kes ei suuda tõusta meelelahutustööstuse tipptasemele.

laupäev, 27. oktoober 2012

Kas poliitiline orkaan viib Obama Valgest Majast?

Ameerikas on lõpusirgele jõudnud presidendivalimised. Pooleteise nädala pärast on presidendiks valitu teada. Need on olnud erilised presidendivalimised, kuna esimest korda kaasaegse Ameerika ajaloos on kasutatud valimiskampaanias tehnoloogiad, mis on iseloomlikud olnud autokraatsetele riikidele.
Mormoonist vabariikliku kandidaadi vastu käis erakordselt räpane ja ulatuselt enneolematu vaenukampaania. Pea kõik juhtivad Ameerika telekanalid tegelesid otseselt vabariikliku kandidaadi laimamisega terve aasta jooksul. Justkui poleks olnud piisav Obama poolt kulutatud miljard ja rohkem dollarit kampaaniaks, mis niikuinii sisaldas telereklaami. Raha tuli nendelt miljardäridelt, kelledele Obama oma valitsemise ajal rohkelt raha jagas. Kuid veel tähtsam, just nendele miljardäridele kuulusidki kõik need telejaamad, kes Romney materdamisega tegelesid.
Kuid kõigele vaatamata on finišisirgel asi veel ebaselge. Valged ameeriklased on tohutult pettunud Obamas. Obama ajal on riigivargus, pettused, huvigruppide eelistamine, inimeste jaotamine nahavärvuse järgi võtnud enneolematu ulatuse. Peale selle on Obama tekitanud oma lühikese võimuloleku ajal 16 triljoni dollarilise võla USA riigile. Kui mingit edu pole see meeletu rahatrükkimine majandusele toonud. See ongi põhjus, miks valimiste tulemus on noatera peal ja lõpptulemus otsustakse paaris osariigis: Nevadas, Colorados, Iowas, Wisconsinis, Ohios, New Hampshiris.

laupäev, 20. oktoober 2012

Max Kaur: politseiniku ründaja peaks saama maksimaalselt eluaegse vanglakaristuse

20.10.2012 kommenteerides viimasel ajal aset leidnud ründeid politseinike vastu, pidas Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur õigeks, et politseiniku ründaja maksimaalne karistus võiks olla eluaegne vanglakaristus.
„Rünnak politseiniku vastu on rünnak ka meie riigikorra, demokraatia vastu, me peame kaitsma õiguskaitseorganite esindajaid, kus nad ka ei töötaks ning kes nad ka ei oleks, politseinikud, munitsipaalpolitseinikud. Karistuse raskus iseenesest mõjub preventiivselt,“ leiab Kaur.
Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul näeb siseministeerium, et politseiniku ründaja maksimaalne karistus võiks olla kuni 12 aastat.
Teenistuskohustusi täitava kaitseväelase ründamise eest on täna ette nähtud kuni 12 aastat vanglakaristust.

kolmapäev, 17. oktoober 2012

Pada sõimab katelt


Äsja lõppenud algatus pealekaebuse alusel poliitikas ilma teha on kindlasti õpetlik juhtum. See näitas ühte, et eesti ajakirjandus on absoluutselt manipuleeritav. Oli ju Meikari skandaali taga ilmselt Daniel Vaarik, mees kes sai tohutut raha, et läbisuruta Eesti Energia aktsiate avalik pakkumine. Mäletatavasti ei toetanud seda jaburust peale IRL mitte keegi. Seepärast see läbi ei läinudki. Kui Vaarik lahkus rahadega. Miks mitte ka plaanidega kätte maksta neile, kes tema teele ette jäid?
Vaatasin hoolikalt Silver Meikariga tehtuid intervjuusid eile, torkas silma et mitte ükski ajakirjanik ei teinud katsetki küsida Meikarilt ebameeldivaid küsimusi. Oli ju prokuratuur avalikustanud kahtlustuse lõpetamise määruse ja seal olid otsesed väited sees, mis näitasid Meikarit ikka päris halvas valguses. Eriti pani imestama sotsialisti Andres Anvelti kraaksumine. Meenub üks juhtum.
Evelyn Sepp rääkis mais Õhtulehele rahaskandaalist ning arvas, et "Meikari avaldatud skeem on erakondade tavaline praktika...". Ei oska seda kommenteerida, pole juures olnud. Aga see-eest kargas kohe välja Anvelti Andres, kes käratas Evelyn Sepale: "Kui on öelda, siis ütle. Kui ei ole öelda, siis ära tee ennast põnevaks." Millest selline nõrganärvilisus? Kui vanu uudiseid lugeda, siis torkab silma, et hirmunud sotsid ise tunnistasid, et ei välistada, et sotside paturegister avatakse. On ka põhjust. Nimelt viskas sotside esimees Sven Mikser valimiskampaania ajal parteikassase 9000 eurot! Toho tonti. Kindlasti oli see uudis. Ometi ükski ajakirjanik ei tõstatanud küsimust, kuivõrd realistlik stsenaarium see siis oli. Paljude teiste annetajate puhul teistest erakondadest on tõstatud kahtlusi, Mikseri puhul mitte. Sotside ootamatutele rahaallikatele jälile saada pole kuigi keeruline. Ossinovskite sajad tuhanded tundub olevat jäämäe veepeale osa. Lihtne googeldamine näitab, et näiteks meie esipaljastaja Äripäev ise nimetab Ossinovskeid miljardär Mordašovi ja transiidiärimehe, miljardär Filatovi kannupoisteks (Äripäev, 21.12.2006).
"Ennekõike toidab see eetilisi kõhklusi poliitikute usaldusväärsuse osas," ütleb Anvelt eile kellegi teise kohta. Enda silmas ta ju palki ei näe. Usaldus sotside vastu on aga ammu saanud sellise tagasilöögi, et ei aita ka Anvelti ja tema naise, kes eile Meikarit mesimagusalt intervjueeris, keerutamine.

esmaspäev, 8. oktoober 2012

Max Kaur: natsid arreteerisid isegi meie Jaan Krossi


9 – 10. oktoobril 2012.aastal on Tallinna Linnavolikogu eestseisuse liige Max Kaur kutsutud osalema Strasbourgis toimuvale Rahvusvahelise inimõiguste kaitse peaassambleele, mis on pühendatud ksenofoobia ning neonatslike ilmingute vastasele võitlusele.
"Euroopa poliitikutele pole ükskõik, et Kreekas ja Ungaris tõstavad pead fašistlikud meeleolud, ainult üheskoos, ühiste jõupingutustega saavad eurooplased sellest jagu. Ärme unustame, et saksa natsid saatsid koonduslaagritesse eesti vabadusvõitlejad, kes seal hukkusid, natsid arreteerisid isegi meie Jaan Krossi," meenutab Max Kaur.
Strasbourgis asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus ning seal peab oma istungeid ka Europarlament.

esmaspäev, 1. oktoober 2012

Korrakaitsekomisjoni istung Tallinna Lasnamäe linnaosas


2.oktoobril, 2012.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna Ida politseijaoskonnas. Päevakorras on õiguskorra olukord Ida politseijaoskonna teeninduspiirkonnas ning jaoskonna olulisemad probleemid. Ettekandjaks on Tarvo Ingerainen, Ida politseijaoskonna juht.
"Lasnamäe on keeruline piirkond, kus kriminogeenne olukord on olnud halb alates nõukogude ajast, seepärast teeb rõõmu, et viimastel aastatel on olukord, tänu juhtkonna energilisele tegutsemisele, hakanud paranema. Arvan, et saabunud aeg, kus ka Lasnamäel peaks meelde tuletama rahvapatrullid, naabrivalve kõrval, mis tegutsesid 60-70 aastatel. Kindlasti see oleks suureks toeks politseile ja MUPOle, eriti olmekonfliktide või narkokuritegude ennetamisel,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Lisaks, korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 14:00 Ida politseijaos konnas teisipäeval, 2. oktoobril Vikerlase 14.

pühapäev, 30. september 2012

Mis on arstide - miljonäride streigi taga?


Paljud kodanikud olid päris üllatunud meie arstide häbematuse üle pärast seda, kui Äripäev oli avalikustanud arstkonna miljonilised sissetulekud. Veel enam, ühe Järvamaa perearsti avameelsus jahmatas kõiki. Tuli välja, et tädi on perearstina Eestis kirjas ja võtab palka vastu, kuid tegelikult töötab hoopis Soomes. See kõik räägib üüratust ahnusest, Hippokratese vande murdmisest. Kuid kuidas ikkagi jätkus jultumust ühiskonnale näkku sülitada?
Nagu ikka on kõige selle taga poliitika. Odav poliitika , mis ei oles seotud ei eesti rahva ega eesti tervishoiuga.
Kes meil siin streigiõhutajad on? Õige. ResPublica juhtivad liikmed, endised ResPublica Riigikogu fraktsiooni liikmed Andres Kork ja Külvar Mand. Selge. Ilmselt kuulub idee survestada oma koalitsioonipartnerit, Reformierakonda libastreigiga, valitsuse liikmele Urmas Reinsalule, endisele Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele. Eesmärke on mitu, kahjustada oma konkurenti valijate häältele Reformierakonda, samas pressida Reformierakonnalt välja võimalus mahaparseldada Eesti Energia jne.
Usun, et eesti ühiskonnal pole vaja toetada showd, kus buldogid vaiba all heitlevad. See on ehtne jama. Ühiskond peaks välja mõtlema, kuidas saada jagu ahnetest arstidest. Kas tõesti usute muinasjutte, et inimene on võimeline töötama kolme koha peal, kusjuures üks nendest töökohtadest asub Soomes? Minul on ettepanek. Lõpetame selle sotsialismi. Lõpetame selle, et arst usub, et koristaja ja pensionär peavad oma piskust veel midagi ära andma, et arstiproua saaks niisama päevad läbi kohvitada. Teeme nii, et edasipidi saab arst raha otse patsiendi käest. Oled hea arst , siis sul on kliente ja sa oled rikas. Usun, et kui avada see laegas, et arstil on võimalik teenida, kuid ta patsiente hästi teenindab, siis see otsekohe lõpetaks igasugused jutud arstide suurest töökoormusest. Kohe kaoks selline asi, et arst töötab kolmes haiglas. Ning otsekohe jääks ilma leivata tohutul hulgal inimesi, kes nimetavad end arstideks, aga kes seda pole. Muide, kindlasti tuleb lasta välismaa arste Eestisse. Konkurents, mis saabub väljamaalt, on veel üks kaval asi, mis praeguse segase seisu otsekohe selgeks teeks.

esmaspäev, 24. september 2012

Max Kaur: Miks 1994.aastal NATO ei päästnud „Estoniat“ ?


Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Kaheksateist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.

Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.

Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

reede, 21. september 2012

Meie Brazauskas 80


22.septembril 2012 a. saanuks legendaarne Leedu president Algirdas Brazauskas 80. Kohtusin Algirdas Brazauskasega ergava juunipäikese all sillerdavas Vilniuses 1989 aastal. Olin Leedu komsomoli kongressi delegaat. Leedus olin sõjaväes, just nendes sama väeosade läheduses, milles aastaid varem oli poliittöötajana Ansip. Mind valiti kongressile Klaipeda linnaorganisatsiooni poolt, mitte sõjaväeosade poolt. Leiti, et linna sobib esindama just inimene Eestist. Pidi ju kongressil kõne alla tulema Leedu noorsooorganisatsiooni iseseisvumine. Loomulikult istus saalis Brazauskas, kellele see oli otsustav lahing. Tal oli juba plaan lahku lüüa NLKP-st. See kongress oli talle eelproov. Ka mina hääletasin lahkulöömise poolt ÜLKNÜ-st. Aitas sellest Moskva partokraatiast, rasvastest kolhoosnikute mordadest. Riik oli allakäigu teel. Peatada seda oli võimatu. See kohutav allakäik jätkus veel Venemaal hiljemgi. Balti riigid aga läksid pärast vabaduse kättevõitmist sisemajanduse koguproduktist ühe inimese kohta Venemaast kaugele ette.
Kongressi kuluaarides õnnestus saada isiklikult Brazauskasega tuttavaks. Vestluses kiitis ta meid kui julgeid noori ja erilist hea meelt tundis ta selle üle, et olin Eestist.
Brazauskas jäi meelde tollelt kongressilt kui asjalik, rahulik, fundamentaalne gigant. Erinevalt Savisaarest ei õnnestunud tal ära hoida vastasseisu nõukogude armee ja KGB-ga. Kui tema oli kindlasti see, kes Eesti vabanemise kergemaks tegi.
Kolm päeva enne surma sai Algirdas Venemaa presidendilt Medvedevilt Au ordeni. Oli ju Algirdas see, kes tõi ka Venemaale vabaduse!


teisipäev, 18. september 2012

Max Kaur: Peipsiäärest algab Eesti ja Euroopa Liit

19.septembril 2012.aastal, osaleb Tallinna Linnavolikogu eestseisuse liige Max Kaur, Peipsi Kalurite Ühingu esimehe ja endise Jõgeva maavanema Priit Saksingu kutsel, Peipsimaa Arengufoorumil, Mustvee Kultuurikeskuses.
"Peipsiäärest algab nii Eesti kui ka Euroopa Liit. Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Sellistest väikelinnadest ja piirkondadest saabki Eesti rahvas oma alguse. Peipsimaa vajab arenguks julgelt investeeringuid, selleks peab Peipsiäär saama rohkem nii riigieelarvelisi kui ka Euroopa struktuurfondide vahendeid. Kahtlemata annaks arengule uue impulsi Eesti-Vene suhete laabumine," leiab poliitik Max Kaur.
Foorumil on kõne all Peipsimaa ühisturundus, Peipsi idakalda koostöö, kohaliku toidu propageerimise võimalused jm.
Peipsimaa Arengufoorumi korraldajate seas, mis toimub moto all "Peipsi on avar, rannad ja inimesed erinevad. Järv ühendab siiski kõiki!", on Peipsimaa Turism MTÜ, Jõgevamaa Koostöökoda, Tartumaa Arendusselts, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja "Piiriveere liider".

esmaspäev, 17. september 2012

Max Kaur: Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks

18. septembril 2012. aastal korraldab Põhja prefektuur koostöös Euroopa Liidu Sotsiaalfondiga rahvusvahelise konverentsi „Multikultuurne ühiskond – oht või võimalus?“ Tallinnas. Konverentsist on kutsutud osalema Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
"Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks, mis globaliseeruvad maailmas väljendub paljuski rahvusvahelises kuritegevuses. Rumeenia mustlaste ebaseaduslik tegevus Tallinnas on vaid üks näide sellest. Üheskoos said riigi ja linna korrakaitsestruktuurid probleemist jagu. Kogemuste vahetamine, analüüs võimaldab meil valmis olla ka tulevasteks väljakutseteks," tõdes Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Konverentsi peaeesmärk on Eesti ühiskonna ja korrakaitseasutuste teadlikkuse ning valmisoleku suurendamine ning ennetada võimalikke sisejulgeolekut ohustavaid situatsioone, mis tulenevad globaliseerumisest ja rändest tingitud kultuuridevahelistest erinevustest ja konfliktidest. Konverentsil tulevad vaatluse alla julgeolekupoliitika ja põhiõiguste kaitse küsimused, multikultuurse ühiskonna seosed religiooniga ja selle mõju turvalisusele. Lisaks kultuuridevahelise suhtlusega kaasnevad riskid ja mõju masside käitumisele ning meedia roll protsesside kajastamisel. Aina enam globaliseeruvas maailmas on üheks mõttekohaks see, kuidas tulla toime kultuuridevaheliste erinevuste ja nendest tingitud konfliktidega, mis võivad ohtu seada sisejulgeoleku. Seetõttu on oluline nii ühiskonnal kui korrakaitseasutustel olla teadlik multikultuursusega seonduvatest probleemidest nagu sundabielud, aumõrvad ja inimkaubanduse sihtriigiks saamine.

reede, 14. september 2012

Max Kaur: Tallinn toetab kuriteoennetuse projekte


Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas projektidele, mille eesmärgiks on parandada turvalisust pealinnas, kokku 16 387.40 eurot.
"Tallinna tegutseb ja kavatseb ka edaspidi tegutseda tihedas koostöös siseministeeriumi ning politseiga korrakaitse ja ennetustöö edendamiseks Eesti pealinnas," kinnitas Tallinna Llinnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri projektile "Turvaline linnaruum", mille raames presenteeritakse Tallinna ühistranspordis videoklippe, eraldati 4700 eurot. Projekti eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust erinevatest ohuolukordadest linnaruumis ning julgustada nähtud süüteost teada andma.
Projekti „Avaliku korra ja jõulurahu tagamine" raames kaasatakse 1.detsembrist kuni 6. jaanuarini avaliku korra tagamiseks lisajõududena vabatahtlike abipolitseinike patrulle, tõhusamalt ennetamaks võimalikke õigusrikkumisi ning suurendamaks linnakodanike ja turistide turvatunnet.
MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu projekti „ Põhja-Tallinna kõnniteede ja ülekäiguradade liikumistakistuste ja liiklusturvalisuse kaardistamine liikumispuudega inimestele" toetatuseks eraldati 9540.40 eurot.
Projekti eesmärgiks on kaardistada kõik Põhja-Tallinna piirkonda jäävad kõnni- ja liikumisteed, ülekäigukohad ning invaparkimiskohad. Projekti raames kaardistatakse ratastoolis hinnanguliselt kuni 45 km teed, selgitatakse välja hetkeolukord, fikseeritakse kõik takistused, mis segavad ohutut liikumist.
Tallinna Kiirabi projektile, mille raames korraldatakse Tallinna kriisimeeskonnale elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise alane teabepäev ja õppus, eraldati 2147 eurot.

esmaspäev, 3. september 2012

MUPO vajaks rohkem õigusvolitusi

4.septembril 2012.a. kutsub Tallinna Lnnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus arutatakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevust 2012.a. esimesel poolaastal. Ettekandja on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand.
"Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et üheksa aasta jooksul on munitsipaalpolitsei leidnud head vastukaja tallinnlastes. Hästi on sulanud koostöö riikliku politseiga ning Eesti pealinn võib julgelt nimetada täna üheks turvalisemaks Euroopa Liidu pealinnaks. Kuid paljugi on veel vaja ära teha. Arengu nimel vajaks MUPO rohkem õigusvolitusi ning oluline on ka töö kaadriga, " leiab Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12, Tallinn.
 

neljapäev, 30. august 2012

Rahvarinne: Eestil on euroga vedanud


Kõvasti on juttu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ümber. Et, mida ja milleks. No loomulikult on see kõik seotud euroga. Kahjuks pole eriti palju tõsiselt võetavat infot ajalehtedes, miks meile seda eurot vaja on.
Käisin paar kuud tagasi seminaril, kus asja selgitas Rahvarinde liider. Rahvarinde liider, ekspeaminister ja - rahandusminister Ivars Godmanis on Edgar Savisaare vana tuttav ja sõber. Nüüd oli ta Tallinnas, kus selgitas, mis kasu Eesti eurost saab ning miks on ka Lätile vaja eurot.
Godmanis rääkis, et kui Läti pangad jälle praegu pankroti lähevad, peavad kahjud jälle kinni maksma Läti koristajad ja õpetajad oma taskust. Mingit abi Läti kuskilt ei saa. Eestil sellist muret enam ei ole. Nimelt astudes eurosse on Eesti pankadel abi vajaduse korral kohe tulemas, Eesti taga on Euroopa Keskpank ja teised eurotsooni institutsioonid. Nii lihtne see ongi. Euro, ESM jne on Eesti pangandussüsteemi stabiilsuse garant. Jah, ka meie maksame kuhugi midagi sisse. Tegelikult on aga Eestil suured kasud sees ja sellepärast me seda kõike teemegi.

teisipäev, 21. august 2012

(FOTO) Emaga presidendi vastuvõtul


Eesti Vabariigi President ja pr. Evelin Ilves kutsusid minu ema, Estonia rahvusooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauri Kadrioru lossi, Roosiaeda tähistama iseseisvuse taastamise 21.aastapäeva. Eelmise aasta lõpus oma 70.juubelit tähistanud priimabaleriin Larissa Kaur tantsis Estonia teatri laval üle kahekümne aasta. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Tore on, et meie valitsejad ei unusta ka kõrgkultuuri esindajaid meie riiki tähtsatel hetkedel. Mul oli suur au olla ema saatja vastuvõtul.

pühapäev, 19. august 2012

Iseseisvuse taastanud Eesti, minu ema ja EV president


Eesti Vabariigi President ja Evelin Ilves kutsusid minu ema,  Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauri Kadrioru lossi, Roosiaeda tähistama iseseisvuse taastamise 21.aastapäeva. Eelmisel aastal oma 70.juubelit tähistanud priimabaleriin Larissa Kaur tantsis Estonia teatri laval üle kahekümne aasta. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Tore on, et meie valitsejad ei unusta ka kõrgkultuuri esindajaid meie riiki tähtsatel hetkedel.
...................................
Eesti iseseisvuse taastamise järjekordne tähistamise aeg on käes. Ka lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, millised liitsid kogu rahva ühtseks. 21 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.
Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.
Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!
 
 

esmaspäev, 13. august 2012

EV valitsuse liige saatis korrakaitsekomisjoni esimehele kirja

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis kirja (nr.1.15-5/12-00643/022) Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehele Max Kaurile, milles vaidleb vastu ettepanekule tõsta B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäär 18 aastalt 21 aastale.
Jälle vehitakse eurodirektiividega. "B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäära kehtestamisel liiklusseaduses on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2006/126/EÜ sätestatud nõuded. Nimetatud direktiivi kohaselt on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammääraks 18 aastat."
Jah, me olemegi koos Soomega erandid, sest ainult Eestis ja Soomes väljastatakse B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandajale kõigepealt 2 aastaks esmane juhiluba. Ning minu hinnangul peaksime eranditega ka edaspidi jätkama.
See on tore, et minister kirjutab: "2013. aastal on kavandatud AM-kategooria ning A-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklike õppekavade viimine uutele alustele." Kuid kasiinoskäijatele ja riigikokku kandideerijatele me riiklike õppekavu ei teinud, lihtsalt otsustasime: kasiinosse ja Riigikogusse kandideerida saab alates 21. eluaastast. Punkt.

reede, 10. august 2012

(Foto) Max Kaur ja Sofija Derjugina kehastusid heategevuse otstarbeks Hõbedase Sajandi tegelasteks

Pealinna volinikud Max Kaur ja Sofija Derjugina võtsid osa heategevuslikust fotosessioonist stiilis Hõbedane sajand, mis toimus projekti "Vene ball Tallinnas " raames. Kogenud stilistide, juuksurite ja disainerite abiga kehastusid meie kaasaegsed kangelased Hõbedase Sajandi tegelasteks. Lähiajal toimub fotonäitus kõigist heategevuslikust aktsioonist osavõtnud osalejatest. Saadud summad suunatakse Tallinna väikelastekodu lastele õpetavate mänguasjade ostmiseks, samuti värvide ostmiseks lastele sotsiaalselt abiavajatest peredest. Heategevuslikust aktsioonist, annetuskampaaniast ning fotosessioonidest võis osa võtta kõikidel soovijatel: http://www.veneball.ee/et

esmaspäev, 6. august 2012

Raoul Wallenberg olgu raiutud Tallinna kaardile


Eesti pealinnas on Karu tänav. Sellel tänaval on juudi kool ja sünagoog. Kas poleks aeg kasutada juhust, et kuna juutide suurpäästja Raoul Wallenbergi nimi on tõusnud päevavalgele ka kui baltlaste päästja, siis nimetada Karu tänav ümber Wallenbergi tänavaks?
Eesti on Rootsiga kõvasti seotud. Rootsi kuningriik tegelikult on ka Eesti kuningriik. Baltisakslased mängisid otsustavat rolli Rootsi impeeriumi tekkimisel Läänemerel. Baltlased on andnud tohutu panus kaasaegse Rootsi tugevusse.
Panga SEB näol tegutsevad Wallenbergid ka tänases Eestis. Rootsi suurjuutide, Bonnier perekond on aktiivne olnud Eesti ajakirjanduse omandamisel, Äripäeva kõrval on neile kuulunud ka 50% Ekspress Grupi aktsiatest. Gudrun Elisabet Borsiin Bonnier oli Eestis Rootsi suursaadik.
Raoul Wallenberg päästis Ungari juudid, kelle hulka kuulub muuhulgas George Soros, kes kõvasti panustanud Eestisse läbi Avatud Eesti Fondi.
Tallinna Linnavolikogu liikmena leian, et ajalugu teeb inimene. Tunnustame neid, kes seda ajalugu on teinud inimkonna hüvanguks. Raoul Wallenberg olgu raiutud Tallinna kaardile. See ongi tsivilisatsiooni tunnus.

kolmapäev, 1. august 2012

B-kategooria juhiload kätte 21.eluaastast ning autokoolidele suurem vastutus

1.augustil 2012.aastal kommenteerides uudist, et uuest aastast alla 24-aastased juhid A-ja D-kategooria juhiluba taotleda ei saa, leidis Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur, et ka B-kategooria juhilubasid peaks saama taotleda alles alates 21.eluaastast.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees teeb Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku õigusakte täiendada, „Edaspidi võiks tõsiselt kaaluda ka B-kategooria juhilubade kätteandmist alates 21.eluaastast. Võttes arvesse katastroofilist olukorda, kus Eesti teedel hukkub tänu kehvale sõiduoskusele sadu noorukid või siis põhjustavad nad oma ohtliku sõiduga süütute inimeste surma, peaks ka B-kategooria juhiload kätte andma hiljem, näiteks alates 21.eluaastast“.
„Lisaks peaks tõsiselt kaaluma kriminaalvastutust autokoolidele, kes väljastavad B-kategooria juhiloa noorukitele, kes tegelikult sõita ei oska. Nii säästaksime sadu eesti peresid leinast", avaldas oma ettepanekus Max Kaur.
Praegu kehtib kord, kus B-kategooria nn. esmajuhiloa saab taotleda 16.aastasena, mis võimaldab juhtida sõidukit koos kogenenud isikuga ning alates 18.aastast saab täisjuhiloa, kus sõita võib iseseisvalt. Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur pakub lahendusena, et alates 18 aastasena saab taotleda esmajuhilubasid ning alates 21.eluaastast saab taotleda täisjuhilubasid.
Alates 2013.aasta 19.jaanuarist muutub A- ja D-kategooria juhi vanuse alammäär - uueks alammääraks on 24 aastat. Juhul, kui isikul on eelnevalt vähemalt kaks aastat olnud A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, saab A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotleda 20-aastaselt, teatas maanteeamet. Alla 24-aasta vanused isikud, kes alustasid A-või D-kategooria koolituskursusel osalemist või eelnimetatud kategooriate mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemist enne 19.jaanuarit 2013 ning ei ole nimetatud
kuupäevaks A- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust saanud, saavad juhtimisõiguse taotlemist jätkata üksnes 24-aastaseks saamisel. Alates uuest aastast A-ja D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alla 24-aastastele isikutele ei anta ning vastava kategooria juhiluba neile ei väljastata.

esmaspäev, 23. juuli 2012

Kasiinovastane Max Kaur: Rahvarinde asutamise saali pole kasiinopõrgut vaja


Vähemalt kaks korda on nüüd üritatud muuta mereäärne Talllinna Linnahall kasiinopõrguks. Ameerika miljardär Roland Lauder venitas ja venitas ning kadus. Tema asemel püüab nüüd õnne Hardrock International, kelle kasiinos Floridas mäletatavasti leidis oma otsa vägeva rinnapartiiga, kurikuulus Anna Nicole Smith.
Kas sellisesse olulisse kohta, kuhu tuleb ka Tallinna Linnavalitsus, on ikka seda mängupõrgut nii väga vaja? Kui olin Savisaare nõunik, siis oli pigem plaan , et eesti investorid Hanschmidt, Kruuda, Vichmann, Sõõrumaa võtavad asja ette. Usun, ka täna on nii mõnigi aus eesti investor valmis asjaga pihta hakkama.
Ja üldse, kas meie Tallinna linnavolikogu liikmed , kellele ikkagi jääb lõplik sõna, on huvitatud, et Rahvarinde asutamispaika tuleks patu paradiis? Isegi Edgar Savisaar on Linnavolikogu istungil öelnud, et toetab kasiinovastaseid. Ja ärme unustame, et Eesti iseseisvuse taastamist alustanud Rahvarinde liikumisel täitub järgmine aasta 25. aastapäev.
Tegemist on Eesti ühe tähtsaima kohaga, siin peaks olema pigem kontsertisaal ja muu selline. 11 hektarit maad mere ääres, seda saaks arendada palju atraktiivsemas suunas kui seda on kasiinoturism.
Linnahalli peab ette võtma eesti kapital! Just rahvuslik kapital on võimeline mõistma, mis see Rahvarinne on. Las heidab taassündiv Tallinna Linnahall vabaduse leeki üle kogu maailma!

teisipäev, 17. juuli 2012

Peapiiskop Andres Põder õnnistas heategevusüritust „Märka sõltuvust“


18. juulil 2012 aastal toimub kasiinovastane heategevusüritus „Märka sõltuvust“, mis toimub Tartu mnt. ja Liivalaia tn. ristmikul paikneva ringikujulise haljaku kõrval, hoone Pronksi 19 ees, Stockmanni kaubamaja vastas kell 12.00. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma pöördumises soovis heategevusüritusele “Märka sõltuvust” Jumala õnnistust ja kordaminekut. „Sõltuvusprobleemidega tegelemine on hädavajalik ja tänuväärne. Soovin Teile selleks jõudu ja õnnistust!“, kinnitas oma kirjas Peapiiskop Andres Põder.
„Heategevusüritusele põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas,“ tõdes Tallinna Linnavolikogu liige ja hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine liider Max Kaur.
Heategevusürituse korraldavad Ühiskonna Arengu Instituut ning hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine Tallinna linna toel. Heategevusüritusele on kutsutud erinevate sõltuvusühingute esindajad. Heategevusüritusel osalevad Tallinna linnavolikogu liikmed, Riigikogu liikmed, poliitikud ja ühiskonnategelased ning erinevate usukonfessioonide esindajad.
Heategevusüritusel tutvustatakse skulptuuri “Märka sõltuvust” ideekonkurssi, mis kuulutati välja 1.juulil 2012 aastal Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsus poolt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt www.eaa.ee.


esmaspäev, 16. juuli 2012

Heategevusürituse „Märka sõltuvust“ viies aastapäev


18. juulil 2012 aastal toimub kasiinovastane heategevusüritus „Märka sõltuvust“, mis toimub Tartu mnt. ja Liivalaia tn. ristmikul paikneva ringikujulise haljaku kõrval, hoone Pronksi 19 ees, Stockmanni kaubamaja vastas kell 12.00. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele “Märka sõltuvust” Jumala õnnistust ja kordaminekut. „Sõltuvusprobleemidega tegelemine on hädavajalik ja tänuväärne. Soovin Teile selleks jõudu ja õnnistust!“, tõdes oma kirjas Peapiiskop Andres Põder.
„Heategevusüritusele põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas,“ tõdes Tallinna Linnavolikogu liige ja hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine liider Max Kaur.
Heategevusürituse korraldavad Ühiskonna Arengu Instituut ning hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine Tallinna linna toel. Heategevusüritusele on kutsutud erinevate sõltuvusühingute esindajad. Heategevusüritusel osalevad Tallinna linnavolikogu liikmed, Riigikogu liikmed, poliitikud ja ühiskonnategelased ning erinevate usukonfessioonide esindajad.
Kasiinovastasel heategevusüritusel tutvustatakse skulptuuri “Märka sõltuvust” ideekonkurssi, mis kuulutati välja 1.juulil 2012 aastal Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsus poolt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt www.eaa.ee.
Ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvusprobleemid kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

esmaspäev, 9. juuli 2012

Max Kaur: Forbes oli šokeeritud


Vaatasin reportaaži maailma tähtajakirja Forbes tutvustustseremooniast Kadriorus. Kui ajalehe väljaandja Steve Forbes saabus lossi siseõue valitses tema näol varjamatu jahmatus. Tema silma tabas vaid kümmekond vanemat härrasmeest - ja seda maailma tuntuima brändiga ajakirja avapeol! "Pole võimalik!", võis lugeda Forbesi näost.
Kahekordne Ameerika presidendikandidaat Steve Forbes, kes taotles nomineerimist Vabariikliku Partei poolt 1996 ja 2000 aastal, on lihtsalt harjunud, et teda võtavad vastu tuhandepealised rahvahulgad. Kuhu jäi siis rahvas? Vastus on lihtne, rahvast keegi ei kutsunud.
Olen veendunud, et Tallinna suguses ärilinnas oleks loomulikult leidnud tuhandeid inimesi, kes mõjukat multimiljonäri oleks tervitama tulnud.
Kahjuks piirdusid Eesti poolsed ürituse korraldajad kutsetega Kaubandus-Tööstuskoja juhtoinastele ning pole ime, et ennasttäis tõusikud viskasid kutse minema ning eelistasid jahiga merele sõita. Ühesõnaga, kohutavalt piinlik lugu.
Forbes on kuulus veel selle poolest, et pool sajandit oli tema käes täiuslikem Vene keiserlikule perekonna kuulunud Faberge lihavõttemunade kollektsioon. Need juveliiri meistriteosed ostis 2004 aastal Forbesi käest Vene juudi päritoluga miljardär Viktor Vekselberg 120 miljoni dollari eest. Nad on nüüd koos teiste Faberge lihavõttemunadega pandud vaatamiseks välja Kremli Relvapalati Teemantifondi. Mida aga sellest kõigest võisid teada Kadrioru lossi siseõue kogunenud mõned kohalikud ärituusad?