teisipäev, 26. september 2017

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne


Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid?
Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides.

reede, 15. september 2017

Peipsiäärsed inimesed vajavad Tallinna-Alatskivi bussiliini

Mustvee vallaks ühinevate omavalitsuste juhid ei nõustu Eesti Bussi otsusega sulgeda tänavu 1. oktoobrist ennetähtaegselt kaugbussiliin 592 Tallinn-Rakvere-Roela-Mustvee-Kallaste-Alatskivi Bussifirmale pakuti variandid liini allesjätmiseks kasvõi teatud ajaks.

Eesti Bussi juhatuse liige Age Käos teatas kirjas Harjumaa ühistranspordikeskusele, Tallinna transpordiametile, Jõgeva, Tartu, Lääne-Viru ja Ida-Viru maavalitsusele liini 592 sulgemisest alates käesoleva aasta 1. oktoobrist. Põhjuseks tõi ta reisijate vähesuse ja vajaduse optimeerida liinivõrku. Liiniluba on antud 2020. aasta 31. märtsini.

Süveneb ääremaastumine
Mustvee linnavalitsus, Avinurme ja Kasepää vallavalitsus toonitasid pöördumises Eesti Bussi, riigihalduse ministri, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maavalitsuste ning teiste institutsioonide poole, et liini 592 sulgemine halvendab oluliselt Mustvee linna, Avinurme ja Kasepää valla elanike liikumisvõimalusi olukorras, kus alternatiive juurde ei tule. sulgemisotsus halvendab transpordiolusid ka Saare ja Lohusuu valla elanikele.
Mustvee linnapea Max Kauri sõnul jättis vedaja liini sulgemise ettepanekut tehes arvesse võtmata, et reedel ja pühapäeval ning pühade-eelsetel päevadel on sõitjaid piisavalt. Tema sõnul annaks kavandatav bussiliini sulgemine järjekordse panuse ääremaastumise süvenemisse ning elukvaliteedi langemisse regioonis. “Eriti hull on asi vähekindlustatud inimeste jaoks. Tegelikult saadetakse sõnum ühistranspordi hääbumisest ja perspektiivitusest meie piirkonnas,” tunnistas Kaur, kes enda sõnul kõnealuse bussiga ka ise tihti Tallinna sõidab.

Vajalik liin ka õppuritele
Avinurme piirkonna jaoks on see väga vajalik liin. “Liini olulisus seisneb selles, et see on ainus bussiühendus pealinnaga. Sellega on võimalik minna perearstile ja tulevasse vallakeskusesse Mustveesse asju ajama. Ja mõne tunni pärast jälle tagasi sõita. Meilt Tallinna õppima suundunud noortele on see ainus võimalus reedel ja laupäeval nädalavahetuseks koju saada ja pühapäeva õhtul jälle pealinna sõita,” ütles Avinurme vallavanem Aivar Saarela.
“Bussiliini sulgemine on praegu Avinurmes aktuaalne teema. Inimestele tundub imelik, et miks sageli kasutavat liini sulgeda tahetakse. Minu ema sõidab selle bussiga sageli Mustveest Tallinna ja ütleb, et alati on palju reisijaid. Umbes kord kuus sõidab sama bussiga mu tütar Agneta Tallinnasse võistlustantsutrenni,” rääkis Avinurme valla elanik, ettevõtja Kristi Pukk.

Vallad pakuvad kompromissi
Omavalitsused tegid ettepaneku leida kompromissina võimalus jätta liin alles kas või ajutiselt. Vajadusel soovitakse lühendada liini Mustveeni, sest Mustveest ja Avinurmest on Rakvere ja Tallinna suunas sõitjaid märksa rohkem kui kaugematest punktidest.
Peetakse otstarbekaks hoida liini katseliselt töös kuni 2018. aasta 31. märtsini, mis võimaldaks haldusreformi järgselt tekkival Mustvee vallal teha esialgsed otsused ühistranspordi kujundamiseks ning kindlustada elanikele mõistlik ühendus Rakvere ja Tallinnaga. Liini alles jätmist kuni Mustvee valla toimima hakkamiseni peab mõttekaks ka Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson.
Kavandatakse läbirääkimisi riigi ja asjast huvitatud kohalike omavalitsustega liini tegevuse toetamise võimaluste üle.
Peipsi piirkonna omavalitsusjuhid leiavad, et enne kaugbussiliini 592 võimalikku sulgemist tuleks mõelda ka alternatiivsetele transpordiühendustele. Kirjas Eesti Bussile ja erinevatele ametiasutustele juhivad nad tähelepanu sellele, et endiselt on kasutamata ELRON-i käitatava diiselrongiliikluse kontekstis võimalikuks saanud bussiliinide sünkroniseerimine Jõgeva-Tallinna kiirrongiühendusega.
“Teatavasti on Jõgeva ja Tallinna vahel elanike reaalseid vajadusi arvestavatel kellaaegadel võimalik iga päev sõita kiirrongidega. Kui korraldada Avinurme, Mustvee ja Kasepää ning Jõgeva vaheline kiire bussiühendus kiirrongide sõiduplaani arvestavalt, on Mustvee piirkonna elanikel võimalik jõuda Tallinnasse märkimisväärselt mugavamalt ja kiiremini kui praegune pakutava bussiühendusega,” lisas Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus on püüdnud korraldada bussiliiklust nii, et inimesed Mustveest Jõgevale Tallinna rongi väljumisaegadeks jõuaksid. Viimasel ajal, seoses remondiga, muutuvad aga kellaajad raudteeliikluses sageli, see teeb olukorra meie jaoks keerulisemaks,” ütles ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.

JAAN LUKAS Vooremaa