esmaspäev, 29. september 2008

Meister ja Margarita, maailm vist ei muutu!

Ivari Vee kirjutas http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11039 ,et 8. septembril said Eesti kasiinovastased ametliku vastuse 4. augustil Kumu peadirektorile saadetud kirjale, milles oli ettepanek eksponeerida Kumus kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali.

Kumu peadirektor Marika Valk vastas: „Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse.“
„On siiralt kahju, et Kumu juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. Kumu on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunsti teoseid. Arvata on, et varsti lüüakse Kumus ka kasiino püsti,“ arvas kasiinovastane poliitik Max Kaur.
See „kahjutundega äraütlemine“ tuletas Kesknädalale meelde üht teist, aga vaat et sõna-sõnalt samasugust äraütlemist. Mihhail Bulgakovi kultusromaanis „Meister ja Margarita“ kohtub Meister, kes oli kirjutanud romaani Pontius Pilatusest (ja seda 1930-ndate aastate Nõukogude Venemaal!) kirjandusajakirja toimetaja Mihhail Berlioziga. Meister kirjeldas vaimuhaiglas poeet Bezdomnõile oma kohtumist tolle toimetajaga nii: „Lõpuks tüütas ta mu ära ja ma küsisin lihtsalt, kas ta avaldab romaani või ei avalda. Selle peale läks ta (Berlioz – Toim.) närviliseks, mõmises midagi ja ütles, et tema ei saa seda üksipäini otsustada, et mu teosega peavad tutvuma teised toimetuse kolleegiumi liikmed, nimelt kriitikud Latunski ja Ariman ning kirjanik Mstislav Lavrovitš. Ta palus mind tulla kahe nädala pärast. Tulin kahe nädala pärast ja mind võttis vastu keegi näitsik, kelle silmad alatisest valetamisest nina peale kõõrdi vahtisid. [...] Selle näitsiku käest sain ma tagasi oma romaani, mis oli juba üsna kapsaks loetud. Püüdes vältida oma pilgu kohtumist minu omaga, teatas ta mulle, et toimetus on varustatud materjalidega kaheks aastaks ette ja seepärast, nagu ta ütles, langeb minu romaani avaldamise küsimus ära.“ (Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“. Kirjastus Varrak 1995.)
Vägisi tundub, et maailmas käib kõik ringiratast. Jääb vaid loota, et Neeme Lalli vastu ei alustata kasiinode vastu välja astumise pärast ajakirjanduses turmtuld, et teda ei külasta karistusorganid ja et ta ei lõpeta nii kurvalt nagu Bulgakovi romaani peategelane.

reede, 26. september 2008

Riigireetur 2, Trooja hobune!

Jätkan riigireeturi blogi-romaani, kuna mäletan kurikavalat Herman Simmi ammustest aegadest. Simmil õnnestus pugeda ka Rahvarindesse. Koos Andrus Ööveli ja Olev Laanjärvega tegelesid nad ENSV siseministeeriumi poolt raskesti kasvatate noorukitega. Edgar oli ka Eesti Õpilasmaleva pealik. Nii sattusidki mehed Rahvarindele Kodukaitset looma. Saabus aga otsustav päev…

„Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse…!” Kes meist ei mäletaks seda ärevat häält raadiolainetes… Jah, see oli Herman Simm, kes lasi Interrinde ja Lõssenko Toompea lossi hoovi, see oli just Simm, kes lõi Lõssenko ees värava lahti.

Hiljem ta muidugi keerutas, ja püüdis ikkagi pääseda peaministri eriteenistuse juhiks. Kuid Edgarit nii kergelt alt ei vea ja ta pani julgelt pätile käe ette.

Aastaid hiljem, kui Savisaar sai siseministriks, selgus et Politseiameti peadirektoriks on tõusnud „Trooja hobune„ Herman Simm. Jällegi oli Savisaar see, kes võttis endale kogu vastutuse, ja kihutas riigireeturi oma kohalt, kust ta mugavalt oli end juba sisse seadnud. Salakaval Simm asus loomulikult kohe kätte maksma ning organiseeris lindiskandaali.

Uus kokkupuude Hermaniga oli 2002 aastal, kui läksime koalitsiooni Kallasega, olin siis koalitsiooninõukogu esimehe abi. Kaitseminister Sven Mikser kahjuks tookord siiski ei vallandanud Simmi…Varsti oli Mikser ilma ministriportfellita, lahkuda tuli tal ka Keskerakonnast.

Häbitu Simm jätkas aga oma räpast tegevust. Ootamatult suri täies elujõus, Simmi omal ajal tööle võtnud endine kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson. Mind tegid ärevaks Simmi sõprade-politseinike poolt levitatud jutt, et Robi oli surnud Rakvere hotellitoas pärast õhtupoolikut karja naistega. Ei, mõtlesin ma, need ootamatud südamehaigused on ühest teisest ooperist…. Ja seejärel uus pauk. Sureb polkovnik Simmi suurepäraselt tundnud ekssiseminister Olev Laanjärv. Juhus? Kas tõesti ….

Kõik Eesti saladused lasti ära varastada, mitte ühtegi ei jäänud enam alles!
On uskumatu, aga Simm jätkas oma tegevust isegi siis, kui ta kaitseministeeriumis ei töötanud. Simm tassis saladusi kaitseministeeriumist lausa kartulikotiga välja! Ise häbelikult naeratades, seletas: „Pinss on väike. Viin vanapaberit makulatuuri, et pinsile lisa teenida…”.

neljapäev, 25. september 2008

Küsige Herman Simmi käest, Estonia saladuste tõehetk saabub!

Estonia vajab tõde.
Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased.

Tegemist ei ole õnnetusega.
Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon.
Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm. 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks uue komisjoni moodustamine oleks loomulikult ja vajalik samm.


Küsime ka Herman Simmi käest.
Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaalina. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama.

Saksa gaasitoru Nord Stream ja Estonia.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisatingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, esitama Nord Streamile kui gaasitrassi rajajale nõudmise 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmiseks. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. See oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Soome, Saksa, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Järgmine võimukoalitsioon saab kindlasti hakkama "Estonia" ülestõstmisega.

Estonia peab üles tõstma.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis või sama tähtis kui pronkssõduri lugu. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetidest. Vähemalt meil, sugulastel oleks võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

teisipäev, 23. september 2008

Herman Simm – inimene ja torpeedo.

Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Mart Laari käpiknukk Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku!

Loodan, et vanglas tugev ports rotimürki ei sulge igaveseks Herman Simmi suu. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saamiseks kasutama Guantanamo vangilaagri võtteid. Usun, et meie võimud annavad Simmi ja tema naise välja USA, Texase osariigile, kus need lurjused saadetakse elektritoolile, sest nad varastasid ilmselt ka Ameerika saladusi.

pühapäev, 21. september 2008

Aeg uue valitsuse tulekuks on küps!

See sügis tuleb vist teisiti. Jää on hakanud liikuma, austatud kaaskodanikud!

Obama on Ameerika maale toonud muutuste tuuled. Washington natsionaliseerib suurpanku ja suurkompaniisid. Riigid panevad majanduse päästmiseks mängu reservid. Meilgi aeg poliitiline kaardipakk ümbermängida ja teha nii nagu teevad suured tegijad igas ilmanurgas.

Kõverakaelalistel, hõredahabemelistel, vinnilistel pioneeridel pole aga valitsustüüri juurde asja! Püss selga, ja marss-marss Iraaki, Afganistani, Eesti eest elu andma!

Kaks vägevat suurparteid tulevad keskpõrandale kokku ja hakkavad Eesti elu uueks looma. See valitsus paneb kinni kasiinod, tõstab üles Estonia, kaevab tunneli Helsingisse, võtab reservid ette! Uue välisministri ees aga tõstab Kremli karu käpad püsti nagu 1991 aastal, ja tuleme Moskvast tagasi koos Ivangorodi ja Petseriga ning presidendi aurahaga peale kauba!

Nali naljaks, aga tegelikult kes teab, elame-näeme…

Miks ka mitte, on tugevate isiksuste aeg, spetsialistid valitsusse! Kristiina Ojuland kaitseministriks, Jüri Ratas peaministriks!

reede, 19. september 2008

Riigikogu majanduskomisjon tänas kasiinovastaseid ettepanekute eest!

19.septembril, 2008.a. teatas Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Urmas Klaas mulle, et tänab kasiinovastaseid ettepanekute eest uude hasartmänguseaduse eelnõusse ning jaotab ettepanekud komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja.

„…Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi palvel tänan Teid ettepanekute eest,“ teatas kasiinovastastele kirjas Riigikogu majanduskomisjoni nõunik Piia Schults ning lisas, et “ettepanek jaotati komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja“.

Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all ja meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestis. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada otsus. Arvan, et Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.september 2008.a. kell 14.00 Riigikogu majanduskomisjon tutvus oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoäri täieliku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevust ainult hotellides ja laevadel, eile õhtul 17.september 2008.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas.

15. septembril 2008 Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. „…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue hasartmänguseadusesse.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

neljapäev, 18. september 2008

Kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest

Pole ka imestada, sest kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest ning neile makstud raha ümber jagamise pealt oma kasumi kokku riisumisest.

Majanduslangus külmutas kasiinode kasumi. Lõpuks on majanduslik kainestumine jõudnud ka kasiinodeni. Varasemate aastate odava laenuraha peale ehitatud majanduskasv on osutunud potjomkini fassaadiks, mille taga valitseb senise majandusmudeli jätkusuutmatus. Piisas vaid välisomanduses olevatel pankadel karmistada laenude andmise tingimusi ja valitsusel provotseerida märatsemine Tallinna tänavatel kui vaevalt aastaga on kriisi langenud mitmed majanduse sektorid (transiit, ehitus, metsatööstus) ja firmade maksehäired kasvanud kordades. Samuti on üksteisega vahetanud kohad majanduskasvu ja inflatsiooni arvnäitajad, kus viimase puhul räägime 11 protsendist kõrgematest väärtustest ka lähemate kvartalite jooksul. Sellega on Ansipi valitsus vähem kui aastaga tõmmanud kriipsu peale senisele eduka riigi legendile. Isegi vaheltkasu peal elavad kasiinod on sunnitud tunnistama oma tulu kokkukuivamist.

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel tunnistab Postimehes [link http://www.postimees.ee/?id=34231 ] „Kui inimene hakkab meelelahutuse pealt kokku hoidma, siis käiakse ka kasiinos hulga harvemini. Ja see on eluterve nähtus.“ Tuleb temaga nõustuda, et majanduslanguse tõttu on kasiinodes maha mängitava raha vähenemine ainult hea märk.
Samuti ei maksa muretseda, et „tänavu kahe esimese kvartaliga on 14st Eestis tegutsevast õnnemängufirmast kõik peale ühe kas miinuses või tulevad ots otsaga napilt kokku.“

Jah, pole ka imestada, sest kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest ning neile makstud raha ümber jagamise pealt oma kasumi kokku riisumisest.

Loe veel http://www.postimees.ee/?id=34231

Kasiinodele reklaamikeeld, tegutsegu vaid hotellides ja laevadel!

18.september 2008.a. kell 14.00 Riigikogu majanduskomisjon võib arutada oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoäri täieliku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevust ainult hotellides ja laevadel, 17.september 2008.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas.

Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all ja meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestis. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada otsus. Arvan, et Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

15. septembril 2008 Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse.
„…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue hasartmänguseadusesse.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

esmaspäev, 15. september 2008

Riigikogu on valmis arutada kasiinovastaste ettepanekuid

Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude Hasartmänguseaduse eelnõusse.

„…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

Eesti kasiinovastased on valmis tegema kaalukaid ettepanekuid uude Hasartmänguseadusesse sh. näiteks kasiinoäri reklaamikeeld ning lubada kasiino tegevust ainult hotellides ja laevadel. Arvan, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue Hasartmänguseadusesse. Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all, mis peaks jõustuma 2009.aastal.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

pühapäev, 14. september 2008

Justiitsminister Rein Lang pole midagi kuulnud.

Selle nädala Riigikogu infotunnis juhtunu oli justkui peatükk raamatust „Jah, härra minister“ kus riigiametnik Lang püüdis kõigiti jätta muljet, et ta midagi ei tea või ei pea probleemiga tegelema, sest see kuulub teiste valdkonda.

Aadressilt http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100 leitavas stenogrammis oli väga kurbi näited reformierakondlase ükskõiksusest eakate inimeste vastu. See on mõistetav, et vähemalt 3 kordse Eesti keskmise palga saaja jätavad ükskõikseks Eesti Posti kavad hakata pensionide väljastamise eest teenustasu võtma. Seda alternatiivina olukorrale, kus maal tuleb lähima sularaha automaadini jõudmiseks sõita kümneid kilomeetreid ja trotsida aktsiisi-Ansipi kägistatud ühistransporti. Näiteks Saaremaal on valdu, kus buss sõidab vaid kahel päeval nädalas ehk siis teisipäeval ja reedel.

Mida me võime nendest vastustest järeldada? Ennekõike seda, et valitsus ei kaitse inimesi monopoolses seisundis firma omavoli eest. Teiseks ei kavatseta tagada võrdsetel alustel pensionide väljamaksmist.


Väljavõtteid justiitsministrile esitatud küsimustest ja antud vastustest:

Vilja Savisaar
Nimelt on meile teatavaks saanud see, et Sotsiaalministeerium kavatseb 1. veebruarist maksustada pensionide kojukande. Ehk teisisõnu: kui pensionärile tuuakse pension koju, siis ta peab selle eest maksma umbes 70 krooni — see võib olla väiksem või suurem summa. Kuidas te oskate selle võrdse kohtlemise seaduse raames seletada seda, et maapiirkonnas, kuhu sageli ei käi bussiliinid, kus ei ole ka sularahaautomaati, elav pensionär saaks võrdselt linnaelanikuga oma pensioni kätte ega peaks selle eest maksma lisatasu?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Minul puuduvad andmed pensioni kojukandmise maksu kehtestamisest, eriti veel Sotsiaalministeeriumi poolt. Ma ei ole sellist eelnõu näinud, millega kehtestatakse pensionide kojukandmise maks, nii et ma ei oska seda teie küsimust rohkem kuidagimoodi kommenteerida. Ja kas neid kulusid peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu kuidagimoodi kompenseerima ja kellele kompenseerima, see on samuti hoopis teine teema.

Vilja Savisaar
Te saate suurepäraselt aru, et ma ei räägigi mingist maksu kehtestamisest, vaid sisuliselt on see pensionide maksustamine. Rääkige sellest, mis teie tahate. Aga ma küsin edasi nii, et kui tõepoolest riik otsustab Eesti Postile enam mitte kompenseerida pensionide kojukannet, kas siis riik kavatseb hakata maksma pankadele peale, et need paneksid igasse külasse oma sularahaautomaadi, või milline oleks sellesama võrdse kohtlemise seaduse või põhimõtte raames Justiitsministeeriumi seisukoht küsimuse lahendamiseks?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! See ei ole kohe mitte üks raas Justiitsministeeriumi pädevuses olev küsimus. Jään selles mõttes täielikult vastuse võlgu.

Vilja Savisaar
Ma küsin jätkuvalt edasi nii, et kas see on reformierakondliku valitsuse plaan hävitada maaelu üldse? Kõigepealt te keeldute doteerimast bussiliine, et bussid ei käiks enam paljudesse kohtadesse või käivad üks kord nädalas ja siis ka peatub buss viis minutit külas ja sõidab tagasi. Ka selle ajaga ei ole kahjuks võimalik pensioni pangast kätte saada. Mida te veel teete? Postkontoreid sulgete, kauplusi sulgete, nüüd te ei too inimestele raha ka kätte! Kas see ongi teie niisugune väike salapärane soov, et kaotada üleüldse, likvideerida elu maal.

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Teil on väga hea ettekujutus Reformierakonna piiritutest võimetest sulgeda maal kauplusi.

Heimar Lenk
Ei, ma ei küsi võrdse kohtlemise kohta, ma lihtsalt tahtsin justiitsministrit pisut aidata ja küsida niimoodi. Kas te olete, härra minister, kuulnud, et järgmisest aastast tahetakse siiski hakata pensionäride käest küsima raha selle eest, et nad oma elu jooksul väljateenitud pensioni kodus kätte saaks?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Olen kuulnud sellest, et Eesti Post kavatseb hakata võtma tasu selle eest, et pension tuuakse sularahas koju kätte. Ja kuna Eesti Post on eraõiguslik juriidiline äriühing, siis on täiesti selge, et juhul kui seda kulu ei kompenseerita Eesti Postile teistest allikatest, on ta sunnitud seda teenustasu — mitte maksu — kliendi käest küsima.

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud ministrihärra!
Küsimus lihtne: kas pension kui avalik teenus peab olema inimestele ehk pensioni saajatele võrdselt kättesaadav. Ehk siis, kellel on võimalik kasutada pangaautomaati ja pangakontot, on see sealt kättesaadav, kellel ei ole võimalik neid kasutada, mis kahjuks on ka täna halli elu hall argipäev, neile tuleb see koju viia. Kas see põhimõte kehtib avalike teenuste kättesaadavuse puhul?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Ma esimest korda kuulen teie käest, et pension kui niisugune on avalik teenus, aga ju see on mingi uus teooria. Mis puudutab nende pensionide kättetoimetamist, siis tagada see, et absoluutselt kõik isikud, sõltumata nende elukohast, oleksid selle kättesaamisel absoluutselt võrdses olukorras, võib olla ilus ideaal ja soovin kõigile jõudu, et selline skeem välja mõelda.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100

kolmapäev, 10. september 2008

Kasiinovastased Riigikogusse!

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal. Siiralt usun, et kasiinovastaste osavõtt Riigikogu Majanduskomisjoni töös oleks hea märk demokraatiast. Hea meel tõdeda, et täna on kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Usun, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema kindlasti uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

reede, 5. september 2008

Kasiinosõltuv eesti kultuur!

05.09.2008.a. teatas KUMU peadirektor Marika Valk ametlikus kirjas Eesti kasiinovastastele, et ei leia võimalust eksponeerida eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, kuna KUMU kalender on kahel järgmisel aastasel täis.

„Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse,“ vastas oma kirjas Marika Valk.

On siiralt kahju, et KUMU juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. KUMU on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunstiteoseid. Arvata on, et varsti lüüakse KUMU ka kasiino püsti.

Samas on hea meel tõdeda, et esialgsed vastukajad eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali eksponeerimiseks Oleviste kirikus ja Eesti Juudi Sünagoogis on positiivsed. Kirik tuleb rahvale alati appi, samas kui riigiametnikud muud ei oska kui sahkerdada.

4.augustil 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kunstimuuseum direktori pr. Marika Valgu poole ettepanekuga eksponeerida KUMU-s kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, mida esitleti esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18.juulil Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. Samas, kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.