Kolmapäev, 24. veebruar 2021

Eesti rahva võitlus omariikluse eest on imetlusväärne

Võitlus iseseisvuse eest on väikerahvastele alati kannatuste rada. Ikka ja jälle peab inimestele seletama, et Tartu rahu tõi inimestele bolševistliku Lenini valitsuse lüüasaamine Eesti vägedelt.

Keegi ei kinkinud Eestile iseseisvust, see tuli Vabadussõjas relv käes välja võidelda. Bolševistlike hordide lüüasaamine Eestis, tervikuna Balti riikides, oli šokk, mida mõned ei suuda tänaseni üle elada.

Eestil tuli taas asuda võitlusse omariikluse taastamiseks laulva revolutsiooni ajal. Eesti NSV KGB ülema asetäitja Vladimir Pool on nüüd oma mälestustes heitnud valgust toimunud sündmustele. Kõik sai alguse NLKP KK sekretäri, hilisema poliitbüroo liikme Vadim Medvedevi absoluutse saladuskatte all toimunud suvisest visiidist Eestisse aastal 1987.

Salakohtumisel Tartu riikliku ülikooli rektori Arnold Koobiga, millel osalesid KGB töötajad, esitati talle küsimus, miks eestlased venelasi ei salli. Koop seletas, milles tegelikult asi on, rääkis siis Molotovi−Ribbentropi paktist kui eesti kultuuri ja keelt ähvardavast ohust.

Me loomulikult ei tea, mis salakange liigutasid Medvedev ja tema liitlane, poliitbüroo liige, keskkomitee sekretär Aleksandr Jakovlev, kuid järgnes murranguliste sündmuste jada. Nelja mehe, sealhulgas Kallase ja Savisaare ettepanekuna ilmus Tartu kohalikus parteilehes IME programm. Loomeliitude pleenum tõmbas hädakella Eesti arengu osas. Karl Vaino kukkus Eesti kompartei juhi kohalt. Tema kohale asunud Vaino Väljas asus vedama Eesti NSV ülemnõukogu istungit, mis kuulutas 16. novembril 1988 välja suveräänsuse.

Suhteliselt vabade valimiste tulemusel sai Eesti NSV endale Savisaare ja Meri valitsuse, mida ei moodustanud kompartei. Balti kett, olles jõulisem demonstratsioon väikerahvaste poolt vabaduse nimel, mida maailmas kunagi nähtud, viis 1991. aasta 3. märtsil toimunud rahvahääletusel sellise tulemuseni: küsimusele "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas "jah" peaaegu neli viiendikku hääletanutest. Rahvahääletus, mida kaugel 1943. aastal Teheranis nõudis Stalinilt USA president Roosevelt, oli Eestis toimunud. Rahvas oli oma sõna öelnud.

1991. aasta augustiks oli Eesti rahvas taas suutnud bolševistlikud hordid üle mängida ning omariiklus oli taas kehtestatud. 1918 oli ime, 1991 samuti. Hoiame seda imet meie riigi 103. sünnipäeval.

Põhjarannik 23.02.2021