Esmaspäev, 26. oktoober 2009

Tagasi suures tennises

2009 aasta kujuneb minu jaoks mitte ainult juubeliaastaks. Sest olulisem on tagasitulek oktoobris Eesti pealinna aktiivsesse poliitikasse. Jätkan novembris ka oma põnevat haridusteed, nüüd doktorantuuris. Saan tõesti detsembris 40 ning poliitilises mõttes on see „presidendiks saamise vanus".

Küll võib aga väita mingi EE, et Edgar Savisaare pikaajaline nõunik Max Kaur on jälle Kadrioru tenniseväljakute hirm! Aga nii see just on. Aastad, mis veedetud Hundisilmal vanameistri kõrval, ei jookse külge mööda maha ka golfi- ega tenniseväljakutel. Lähenevad Riigikogu valimised 2011 seavad eesmärgi jõuda kiiresti elu parimasse vormi. Isegi kadunud Hololei ja Uba ahhetaksid, rääkimata Ozerovist. "Goo-oo-oo-l!".

Esmaspäev, 19. oktoober 2009

Tänan kõiki minu toetajad üle Eesti!

Äsja möödunud valimised olid demokraatia ja järjepidevuse proovikivi. Olen muukeelse eestlasena õnnelik, et elan kiiresti arenevas, tsiviliseeritud ühiskonnas. Jälle kolossaalne võit! Edgar Savisaar on öelnud “Mis saab teha tuul müürile!". Aitäh kõigile toetajatele Tallinnas ja üle Eesti. Usun, et ka kasiinovastased andsid üle Eesti oma hääle Keskerakonnale, Edgar Savisaarele. Tänan loomulikult kõiki Kristiine elanikke, kes usaldasid ja saatsid mind oma esindajana Tallinna Volikokku.
Need on minu viiendad ja kõige edukamad valimised. Varem olen ma kandideerinud Mustamäel 1996, Haaberstis 1999, Lasnamäel 2002, Pirital 2005 aastal. Luban oma valijatele, et teen oma tööd nutikalt edasi ja pooleteise aasta pärast, aastal 2011, saame kokku juba Riigikogu valimistel.

Esmaspäev, 12. oktoober 2009

Läbi raskuste, Savisaare poole

Täna Keskerakond 18! Olen erakonnas ise juba üle 10 aasta. Sellistel päevadel tulvavad aastad su ees kui filmilindil läbi. Nii minul kui ka erakonnal on neil aastail olnud halvemaid ja paremaid päevi. Kui alati oleme läinud edasi, see on olnud meie edu võti. Tuleb meelde kuidas Kalev Kallo võttis mind vastu Keskerakonna liikmeks 1999 aasta kevadel. Ja see kevad tuli teisiti! Meenub kuidas moodustasime Keskerakonna noortekogus venekeelsete noorte Interklubi ning kuidas me siis juba üheskoos astusime kurikuulsa Kogani vastu, kui see 2000 aastal sõlmis liidu Mart Laariga. Mäletan kuidas koos Mart Viisitammega kleepisime öösiti Haaberstis plakateid elektrijaamade müügi vastu.

Oleme kõik need aastad olnud tegusad, hakkajad. Kõik need aastad oleme läinud edasi tänu noortele. Tõsi küll Keskerakonnas on palju pensionäre, kuid Keskerakond ei tohi muutuda pensionäride parteiks. Keskerakond peab olema nooruslik, uuendusmeelne, tulevikku suunatud rahvusvaheline partei. Järjekordsed Riigikogu valimised on juba ukse ees ning loomulikult tahaks teha erakonna jaoks parimat. Nagu eespool öeldud sai käesoleva aasta kevade täis kümme aastat, kui ma sidusin oma elu Keskerakonnaga. Vaadates tagasi tunnen rõõmu, et need aastad on olnud ühed kõige huvitavamad ja õnnelikumad aastad minu elus. Ma olen tänulik Edgar Savisaarele, kes usaldas mind võtta enda meeskonda, Lauri Laasi, Kadri Simsoni ja Evelyn Sepa kõrvale. Tänu suurmeistrile sain tõsise poliitikakooli, mis aitas mulle tuua erakonna üle 300 inimese ning mis on aidanud mind toime tulla nii abilinnapeana Maardus, erakonna Paldiski osakonna juhina, nii integratsioonipoliitikas kui ka kõrgkooli juhina. Olen kindel, et minu valik kümme aastat tagasi oli õige.

18.oktoobril 2009 olen valmis võtma poliitilise vastutuse, et keerata veel üks lehekülg Tallinna, Kristiine ka Keskerakonna ajaloos. Kohtumiseni Tallinna Volikogus ja palju õnne minu Keskerakond!

Neljapäev, 8. oktoober 2009

Veelkord Markovist

Just äsja tähistasime Berliini müüri lammutamist. Mina küsiksin president Ilvese käest, kus on orden Gorbatšovile? Riigikogu kuluaarides räägitakse, et Ojuland olevat seda ordenit Ilveselt Gorbatšovile ka küsinud. Savisaar imestas omaajal, et ka Jeltsinile pole midagi antud. Arvan, et Eesti on poliitiliselt küps tunnustama isikuid, kes aitasid kaasa Eesti arengule.

Selle asemel elame kaasa pseudoprobleemidele. Sergei Markov viisaküsimus oli pseudoprobleem. Mitte ebajärjekindlust ei ilmutanud Keskerakond Markovi küsimuses, nagu arvab Samost. Keskerakond käitus opositsioonierakonnana, kes alati survestab valitsust kui valitseb segadus. Aga segadust ju oli! Kõigepealt keelas Pihl Jakemenko panna musta nimekirja, seejärel annab Pihl ootamatult korralduse, et musta nimekirja tuleb panna Markov, kes ei ole mitte ainult Vene Riigiduuma liige, vaid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee liige. Mis tähendab, et tema mittesõitmine mööda Euroopat polnud lihtsalt võimalik. Ning Markov sõitis mööda Euroopat edasi. Absurd!

Paistab ka, et Eesti ajakirjandus, rääkimata Pihlist, ei saa vist aru, kes see Markov on. Endine Carnegie keskuse kaastöötaja on Kremli poolt muudetud võimupartei Edinoe Rossija Zhrinovski vasteks. Markov peab karjuma sellest, millest partei liidrid karjuda ei saa. Seega pole Markov liialt oluline persoon. Ka Keskerakonna jaoks mitte. Tänu Pihlile sai aga Markov nüüd reklaami kõvasti. Ja muutus ilmselt nii mõnegi silmis olulisemaks.