Täna Keskerakond 18! Olen erakonnas ise juba üle 10 aasta. Sellistel päevadel tulvavad aastad su ees kui filmilindil läbi. Nii minul kui ka erakonnal on neil aastail olnud halvemaid ja paremaid päevi. Kui alati oleme läinud edasi, see on olnud meie edu võti. Tuleb meelde kuidas Kalev Kallo võttis mind vastu Keskerakonna liikmeks 1999 aasta kevadel. Ja see kevad tuli teisiti! Meenub kuidas moodustasime Keskerakonna noortekogus venekeelsete noorte Interklubi ning kuidas me siis juba üheskoos astusime kurikuulsa Kogani vastu, kui see 2000 aastal sõlmis liidu Mart Laariga. Mäletan kuidas koos Mart Viisitammega kleepisime öösiti Haaberstis plakateid elektrijaamade müügi vastu.Oleme kõik need aastad olnud tegusad, hakkajad. Kõik need aastad oleme läinud edasi tänu noortele. Tõsi küll Keskerakonnas on palju pensionäre, kuid Keskerakond ei tohi muutuda pensionäride parteiks. Keskerakond peab olema nooruslik, uuendusmeelne, tulevikku suunatud rahvusvaheline partei. Järjekordsed Riigikogu valimised on juba ukse ees ning loomulikult tahaks teha erakonna jaoks parimat. Nagu eespool öeldud sai käesoleva aasta kevade täis kümme aastat, kui ma sidusin oma elu Keskerakonnaga. Vaadates tagasi tunnen rõõmu, et need aastad on olnud ühed kõige huvitavamad ja õnnelikumad aastad minu elus. Ma olen tänulik Edgar Savisaarele, kes usaldas mind võtta enda meeskonda, Lauri Laasi, Kadri Simsoni ja Evelyn Sepa kõrvale. Tänu suurmeistrile sain tõsise poliitikakooli, mis aitas mulle tuua erakonna üle 300 inimese ning mis on aidanud mind toime tulla nii abilinnapeana Maardus, erakonna Paldiski osakonna juhina, nii integratsioonipoliitikas kui ka kõrgkooli juhina. Olen kindel, et minu valik kümme aastat tagasi oli õige.
18.oktoobril 2009 olen valmis võtma poliitilise vastutuse, et keerata veel üks lehekülg Tallinna, Kristiine ka Keskerakonna ajaloos. Kohtumiseni Tallinna Volikogus ja palju õnne minu Keskerakond!
