Esmaspäev, 26. mai 2008

Vaid Savisaare valitsus suudab täna päästa Eesti majanduse!


Vastasin täna Äripäeva venekeelse versiooni dv.ee küsimustele, kuidas stabiliseerida Eesti majandust.

Küsimus: Kuidas arvate, miks on majanduse prognoosid erinevad majandusspetsialistidel ja rahandusministeeriumi ametnikel?

Loomulikult on prognoosid erinevad, kuna sõltumatud majandusteadlased rääkivad asjadest nagu need on, aga rahandusministeeriumi ametnikud pakuvad vastavalt võimukoalitsiooni vajadustele. Siinjuures tekib küsimus, kui ohtlik on meie majandusele kõrgepalgaliste ametnike retoorika?

Küsimus: Missugust majanduskasvu prognoosite käesoleva aasta lõpuks? Kas on võimalik, et majanduskasv on ka miinusmärgiga sel aastal?

Loomulikult tahaks poliitikuna alati prognoosida majanduskasvu plussmärkiga, aga tõenäoline on, et majanduskasv selle aasta lõpuks on nulli lähedane. Samas kui valitsus ei suuda ette võtta omapoolseid samme, siis võib majanduskasv olla ka miinusmärgiga!

Küsimus: Kui suur Teie arvates võib olla inflatsioon aasta lõpuks?

Võttes arvesse, et elu Eestis tempokalt kallineb, eriti kütus, aga ka toidukaubad ja teenused, siis ei saa ka inflatsioon olla väike. Lisaks pole meie eksport täna mitte väga suur. Arvan, et inflatsioonitase jääb kõrgeks, kuskil kahekordsete numbrite tasemele. Lähiajal ei näe ma kahjuks, millega saaks alandada kõrget inflatsioon.

Küsimus: Kuidas majanduskasvu järsk aeglustamine mõjub tavainimestele?

Loomulikult negatiivselt. Suur hulk inimesi peab arvestama, et peavad loobuma oma perede harjuspärasest eluviisist. Paljud kaotavad tööd. Loomulikult viib see üldisele elatustaseme langusele meie riigis. Ühesõnaga , nagu ütles rahandusminister, pingutame kõik püksirihma!

Küsimus: Kuidas Teie arvamusel võib pehmendada majanduslangust?

Kõigepealt, et stabiliseerida meie majandus, on vaja kasutusele võtta ligi 30 miljardiline riigireserv, mis kopitab välismaal. Olen veendunud, et toiduainete käibemaks on vaja vähendada 5 %-ile, see kogemus on mõnedel vana Euroopa riikidel olemas , nagu näiteks Saksamaa, ja see on andnud majandusliku efekti.

Euroopa Liidu riikide eeskujul on vaja siiski kehtestada diferentseeritud üksikisiku tulumaks. Tsiviliseeritud riikide eeskujul kehtestame maksu luksuskaupadele, printsiibil „rikas on kallis olla“.

On vaja taastada ja aktiviseerida väliskaubandussuhted, luua soodne baas investeeringuteks Eestisse. Kindlasti peaks elustama, taastama, arendama sajanditega paika pandud klassikaline transiit läbi Eesti. Arvan, et energeetikapoliitika huvides peab valitsus tagasi pöörduma NordStreami küsimuse juurde.

Teine küsimus on, kas praegune valitsus on võimeline stabiliseerima Eesti majandust, mis vist kontrollimatult kihutab kuristikku? Täna paljud isegi Toonpeal mõistavad, et praegune koalitsioon ei tule toime tänase majandusolukorraga, mis on kujunenud riigis.

Minu hinnangul võib tänast Eesti majandust päästa ainult valitsus Savisaare juhtimisel, kes on suuteline tagama riigile uut hüpet majanduses ja stabiilset kasvu, aga samuti sotsiaalmajandusliku tasakaalustatust ühiskonnas. Just Savisaare valitsus 90-aastate alguses rajas Eesti majandusimele tugeva vundamendi, majandusele mis täna on kreenis.

Teisipäev, 20. mai 2008

Aeg Estonia üles tõsta!

Estonia ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidu ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteistaastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased.

Tegemist ei ole õnnetusega
Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kaks sugulast ning lähedast inimest.

Uus Estonia uurimiskomisjon
Selge, et täna vajame uue sõltumatu uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uue võimaliku moodustava komisjonitöösse, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Sest omasekte ja lähedaste uurimiskomisjoni esindajate kaasamine oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik. 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia hukupõhjuste väljaselgitamiseks uue komisjoni moodustamine oleks loomulikult ja vajalik samm.

Estonia vajab tõde
Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid pole võimatu ega välistatud. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Uus uurimiskomisjon võiks julgelt kutsuma enda tööistungitele selgitusi andmas toolaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhte ning toolaegsed EL ja NATO julgeoleku juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunu.

Nord Stream ja Estonia
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisa tingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, seadma Nord Streami ja gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm. Sellega oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Samas usun, et järgmine võimukoalitsioon saab hakkama "Estonia" ülestõstmisega.

Estonia peab üles tõstma
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks prioriteet on kodaniku ja rahva turvalisuse teema sama oluline kui lääneliku mudeli demokraatia loomine Afganistanis ja Iraagis või sama tähtis kui pronkssõduri lugu. Olen seisukohal ja toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel Estonia peab üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetidest? Vähemalt, meile oleks võimalus maeta Estonial hukkunuid kristliku kombe kohaselt ning tõe valguses.

Kolmapäev, 14. mai 2008

Kasiinoparlament

Kasiinovastaste ja kogu ühiskonna kriitilise surve all läheb Riigikogus lõpuks lahti uue hasartmänguseaduse menetlemine. Vaatamata sellele, et tegemist on Euroopa kõige tarbijavaenulikuma ja kasiinoäri soosiva eelnõuga kindlasti on see aga samm edasi.
Miks? Sest täna pole mingeid piiranguid kasiinodel teha klientidega, mida nad tahavad. Täna pole kasiinodel isegi kohustust, et kasiinos üldse mingeid võite oleks. Täna võivad kasiinod kasutada mistahes vahendeid kasiinos, piiranguid ei ole. Klientide naiivne imestus, miks nad Eesti kasiinos üldse ei võida, ajab naerma. Seadus on selline, täna!

Uue seadusega nüüd mingid nõudmised kehtestatakse. Kuid need on kaugel nendest reeglitest, mis kehtivad Vanas- Euroopas. Usun aga, et eelnõu läheb libedalt Riigikogus läbi. Rahvaesindajatel küsimusi ei ole. Mujal maailmas viskuvad parlamendiliikmed taolise eelnõu puhul oma kehaga peale, sest see puudutab nii paljusid valijaid. Valijate huvide kaitse ennustab ka hääli valimistel. Meil on kõik vastupidi.

Kasiinovastased vasakpoolsed rahvasaadikud on meile ammu märku andnud, et kasiinokuninga mantlipärijat on nähtud viimasel ajal tihti kõhuka portfelliga Toompea lossis ringi kondamas. Kasiinovastastel inimestel üle Eesti tekib loomulik küsimus, et mida teeb kasiinoärimees Toompea lossis suure portfelliga ajal, mil seal aktiivselt arutatakse uut hasartmänguseadust? Aga see selleks.

Kasiinoäri on toonud juba tuhandetele eesti peredele nii palju õnnetust, et rahvaesindajatel oleks aeg ärgata. Eesti kasiinovastased võitlevad edasi!

Reede, 2. mai 2008

Mart Siimann astugu tagasi!

Viimasel kasiinovastasel meeleavaldusel Tammsaare pargis kõlasid loosungid, et Eesti Olümpiakomitee president, kes kasiinorahaga sõidab Pekingisse ja sülitab Tiibeti peale, võiks tagasi astuda! Eestis on õnneks kandidaate, olümpiavõitjaid, kellel on administratiivne kogemus, nagu näiteks Nool või Salumäe, kes väärikalt võiksid Eesti olümpialasi juhtida!

Arvan, et Eesti Olümpiakomitee stagnajuhtkond vajaks tuulutamist ja pole normaalne, et 16 aastat pärast iseseisvuse taastamist tegeleb omaaegne kommunistlik tippnomenklatuur Eesti esindamise maailmaareenil, head nahka sellest pole saanud, nad vaid häbistavad oma nõuka aja meelsusega Eestit. Küür ees Pekingi poole tormav kompartei nomeklatuur, see pole see mis Eestit peaks reklaamima.

Riigikogu liige Silver Meikar on maininud, et ta "ei tea ühtegi Eesti poliitikut, kes propagandapeole plaksutama läheb." Ta eksib. Mart Siimann läheb ja plaksutab.

Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann tuletas tänavu juba ükskord meelde oma punaminevikku kui teatas, et Eesti olümpialootus Kristjan Rahnu kahtlustamine kuriteos annab põhjuse peatada Kristjani olümpiakandidaadiks olemise. Ühtlasi peatas olümpiakomitee Rahnule ette nähtud olümpiatoetuse maksmise, mis käis Eesti kergejõustikuliidu kaudu. Süütuse presumptsiooni mittetunnustamine saab olla eeskätt omane totalitaarstruktuurides tegutsenud inimesele, mida Siimann kaheldamatult ka on.

25.02.2008.a. tegid kasiinovastased avalduse, kus kutsusid Olümpiakomiteed loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti sporti mainet rahvusvahelisel areenil. Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, see on sama hea kui sportlasi toetaks narkoärist teenitud rahaga. Tsiviliseeritud maailmas ei sobi kasutada sponsorluseks kahtlase taustaga raha. Kahtlematult see kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil, ka Kultuurkapital ning kõik õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutused loobuksid kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, riigil ja omavalitsusel on nende toetamiseks raha piisavalt.

Kasiinovastane liikumine Eestis on hetkel tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastaste ja ühiskonna kriitilise surve all sünnib uus hasartmänguseadus, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks.

29.aprillil 2008.a. Tammsaare pargis toimus kasiinovastaste poolt korraldatud juba kokku neljas ja sel aastal esimene kasiinovastane meeleavaldus. Meeleavaldusel võtsid osa Tallinna linnavolikogu saadikud, kultuuri - ja avaliku elu tegelased. Sõna võttis tuntud ajaloolane, professor Juri Kuuskema, kunstnik Neeme Lall, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi jt. Vaatamata sellele, et kasiinovastased tegid rahandusministrile Ivari Padarile ettepaneku osaleda kasiinovastasel meeleavaldusel, kus ta saaks tutvustada uue hasartmänguseaduse loomise asjaolusid, ei ilmunud minister üritusele. Meeleavaldusel osales ligi sadakond inimest.