neljapäev, 10. juuni 2021

Rahvas valigu otse nii presidenti kui linnapead

Presidendivalimiste karussell on Eestis alati rahvale huvi pakkunud, olgugi et rahvas presidenti valida ei saa.

Riigikogu avaistungil 2001. aasta septembris rõhutas vabariigi president Lennart Meri presidendi otsevalimiste taastamise olulisust, öeldes järgmised sõnad: "Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises." Arvan, et paljudele tulevad need Lennart Meri sõnad täieliku ootamatusena. On selge, et presidendi otsevalimised ei ole sobilikud parlamentaarsele riigikorrale, seepärast on poliitikud pakkunud teist lahendust.

Siim Kallas on arvanud, et presidendi ja peaministri koha peaks ühildama, ning see tundub olevat realistlik ettepanek. Nimelt saab praeguse presidendi funktsioonid presidendikoha kaotamise järel üle anda teistele institutsioonidele, et saavutada võimude tasakaal. Kuid see kõik on tulevikumuusika.

Praegu on järgmise presidendi valimised lahti läinud ning tegemist on väga veidra vaatepildiga. Tavaliselt esitavad erakonnad suve hakuks ise kandidaadi presidendikohale ning suve lõpus valitakse president ära. Tänavu on teisiti.

Näiteks Jüri Ratas alustas oma kampaaniat õige ammu, kohe pärast tagasi astumist peaministri kohalt. Riigikogu esimehe valimised pidid saama selleks sümboolseks aktiks, mis tõestab Ratase ambitsioonide realistlikkust.

Kui Kaja Kallas sai peaministri kinnitamisel 70 häält, siis jäi mulje, et koalitsioonil on hääled presidendi valimiseks riigikogus koos. Kuid täiesti ootamatult sai Jüri Ratas riigikogu esimehe salajastel valimistel vaid 63 häält. See oli selge signaal, et osa riigikogu liikmeid ei taha presidenti ära valida riigikogus.

Miks? Sest miks peaks teised parteid näiteks Keskerakonnale reklaami tegema? Nad tahavad teha reklaami oma parteile ning oma esitatud parteilisele presidendikandidaadile, silmas pidades kohalike valimiste kampaania lähedust. Riigikogus saavad oma kandidaadi üles seada Reformierakond ja Keskerakond, kuna selleks on vaja 21 riigikogu liikme allkirja.

Paljud ju ei mõista, et EKRE, Isamaa ja sotsid on nišiparteid, kellel pole riigikogus piisavalt kohti, et presidendikandidaati üles seada. Nemad loodavad presidendivalimistel valijameeste kogule, lootes seal üles seada oma kandidaadi. Seetõttu käibki passimine.

Palju on räägitud parteiülesest kandidaadist, kuid siinkohal tahan hoiatada naiivsuse eest. Mingit parteiülest kandidaati ei tule. Riigikogust lähevad valijameeste kogusse parteilised kandidaadid ja teised parteid vaid lisavad parteilisi kandidaate valijameeste kogus juurde.

Olen veendunud, et kodanikel peab olema võimalus valida oma presidenti otse. Soome on samuti parlamentaarne riik, kuid riigipead valib neil otse rahvas. Samamoodi peaks inimesed saama valida otse oma kodukoha juhti, linnapead või vallavanemat.

See on aus. Siis saame ka suurema osaluse kohalikel valimistel.

Põhjarannik 10.06.2021

reede, 28. mai 2021

Presidendivalimised 2021

Eesti Keskerakonna esimees, Riigikogu esimees, ekspeaminister Jüri Ratas on väga hea presidendikandidaat. Kui aga me räägime laiapõhjalisest kandidaadist, siis miks mitte eesti ettevõtluse ja patriotismi lipulaev Hans H. Luik.

pühapäev, 9. mai 2021

Kaunist Emadepäeva, kallis ema!

Emadepäeval loomulikul mõtlen oma armsale emale, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegsele priimale Larissa Kaurile, kes on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Oma suure loomingulise tee kõrval suutis ema mind ja minu õde kasvatada eesti kultuuri lainel, andes edasi soojust ja hoolivust. Kaunist Emadepäeva, kallis ema!

laupäev, 8. mai 2021

Palju õnne meie filmidiiva Eve Kivi!

Täna tähistab oma sünnipäeva filmidiiva Eve Kivi. On au olla Eve Kivi hea tuttav enam kui veerand sajandit. Hea meel oli Tallinna linnavolikogu liikmena 2013.a. esitada Eve Kivi Tallinna aukodanikuks. Olgu selleks "Viimne Reliikvia", Dean Reed, "Vallatud kurvid","Don Juan Tallinnas" või "Naiste sõda", meie diiva nimi on kahel sajandil ikka olnud huulil. Täna jätkab ta oma professionaalselt karjääri, mis rõõmustab. Palju õnne meie filmidiiva!
 

neljapäev, 6. mai 2021

Max Kaur kandideerib volikogusse valimisliidus, konkureerides Keskerakonnaga

/Seoses lähenevate kohalike valimistega olen konsulteerinud Jõhvi volikogu liikmetega, aga ka kohtunud paljude Jõhvi auväärsete inimestega, erinevate meie kogukondade esindajatega ning kuna toetus on päris suur, olen otsustanud kandideerida 2021. aasta valimistel Jõhvis.

Jõhvi Keskerakonna ridades on praegu teatud segadus. Olen jõudnud veendumusele, et õigem on kandideerida koos Jõhvi rahvaga ehk valimisnimekirjas. Olen olnud Jõhvi vallavanem ja Mustvee linnapea, igal pool on minu eesmärgiks olnud korruptsioonivastane võitlus, maksumaksjate raha säästlik kasutamine ning parem linnakeskkond inimesele. Jõhvit ootab parem tulevik ning selleks on vaja, et Jõhvi inimesed usaldaks oma valitsejaid ning aktiivselt osaleks valimistel oktoobris./

hvi eelmine vallavanem Max Kaur kandideerib volikogusse valimisliidus, konkureerides Keskerakonnaga. Selle eest ähvardab teda erakonnast väljaheitmine.

Kaur ühineb valimisliiduga, mille moodustamise üks eestvedaja on Jõhvi volikogu eelmine esimees Niina Neglason, kes on praegu opositsiooni liider. Kaur ja Neglason olid koos Jõhvi eesotsas pisut üle kolme kuu eelmisel suvel, mil nad mõlemad volikogus ühe enamhäälega võimult tagandati. Kaur sõnas, et kuigi koos Neglasoniga Jõhvi juhtimise aeg jäi lühikeseks, oli koostöö hea ja ta loodab, et seda õnnestub pärast uusi valimisi jätkata.

loe lisa: https://pohjarannik.postimees.ee/7240842/johvi-endine-vallavanem-keerab-keskerakonnale-selja

teisipäev, 27. aprill 2021

Jõhvi 780

Sel aastal täitub 780 aastat Jõhvi esmamainimisest Taani hindamisraamatus, mis on üks tähtsamaid Eesti vanema ajaloo allikaid. 

Jõhvi ajaloo on üksikasjalikult kirja pannud ajaloolane, endine vallavolikogu esimees ja Jõhvi aukodanik Vallo Reimaa oma monograafias. Paljud mäletavad veel Jõhvi esmamainimise 750. aastapäeva tähistamist 1991. aastal. Taani hindamisraamatu alusel tähistasid toona mitmed teisedki Põhja-Eesti linnad ja külad oma esmamainimist. Sellel ajaloosündmusel oli kanda ka tähtis roll meie riigi taasiseseisvumisel, sest Taani kuningale kuulunud ürik viitab siinsete eesti külade järjepidevusele ja põlisusele.

Ida-Virumaa ajaloo jaoks on Taani hindamisraamatus kõige olulisemad leheküljed need, kust leiame Alutaguse muinaskihelkonna kirjelduse, mis hõlmab hilisemaid Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkondade alasid. Taani hindamisraamatu "suurest Eestimaa nimistust" leiame järgmise loetelu: Kucarus (Kukruse) VII, Reuanal (Revino) V, Eteus (Edise) V, Gevi (Jõhvi) XX, Pategas (Paate) III, Poro (Puru) XXV. Rooma numbrid kohanimede järel tähistavad adramaade arvu. Põhja-Eesti külade keskmine adramaade arv jäi vahemikku viis kuni kümme. Sellega võrreldes kuulus Jõhvi oma 20 adramaaga suurte külade hulka.

Eelmisel sajandil sai Jõhvi linna staatuse 1938. aastal ning taastas iseseisva linnastaatuse 1991. aastal, eraldudes Kohtla-Järvest. 2005. aastal ühinesid Jõhvi vald ja linn. Loodetavasti 2025. aastal ühineb Jõhvi Toilaga. Peale selle võiks kaaluda ka praegu Kohtla-Järve koosseisu kuuluva Oru asula kaasamist ühte omavalitsusse.

2019. aastal said Jõhvi tähtpäeva tähistamisel alguse mitmed uued traditsioonid. Aruteludes kultuuriinimestega leidsime, et omavalitsuse päeva võiks tähistada igal aastal maikuu kolmandal laupäeval. Seega saaks Jõhvi päeva tähistada tänavu 15. mail, ühel ajal Eesti pealinna Tallinna päevaga.

Kaks aastat tagasi õnnestus muuta Jõhvi päev väärikaks sündmuseks mitte ainult Jõhvi, vaid kõigile Ida-Virumaa inimestele. Seni esimest ja viimast korda 2019. aastal toimunud Jõhvi päev algas valla vapilooma hirve skulptuuri juures tervitustantsuga.

Uue algatusena anti Jõhvi päeval raekojas toimuval vastuvõtul üle raemedalid eriliste teenete ja panuse eest valla arengusse. Jõhvi päeval austati meie seast lahkunud väärikaid ja tunnustatud inimesi küünalde süütamisega kalmistul. Kogu päeva toimusid promenaadil ja linna väljakutel kontserdid, kus esinesid valla rahvakultuurikollektiivid ja popartistid. Läbi viidi spordivõistlused, tehnikanäitused, atraktsioonid lastele, lemmikloomasõu. Õhtul oli suurejooneline ilutulestik.

Mõistetav, et nagu eelmiselgi aastal, ei ole koroonaviiruse tõttu ka tänavu Jõhvi päeva korraldada võimalik. Aga arvan, et maikuus tasub ikkagi sagedamini kui tavaliselt mõelda Jõhvi ajaloo peale. Usun, et 2022. aastal on taas võimalus suurejooneliselt Jõhvi päeva tähistada. 

(Põhjarannik 27.04.2021)

neljapäev, 8. aprill 2021

Ida-Virumaad ei tohi maha kanda

Hiljuti jahmatas Kaarel Tarand Sirbis Ida-Virumaa inimesi seisukohaga, et "Ida-Virumaad õitsvaks ja jõukaks teha ei ole Eesti riigi võimuses".

Valitsuse soov alustada raha kulutamist Ida-Virumaa olukorra parandamiseks toovat tema meelest kaasa "uusi ja ettenägematuid hädasid" Ida-Virumaale. Valida olevat kas "lõputud reanimeerimiskatsed sündmuspaigal või ulatuslik evakuatsioon, soovijate abistamine kolimisel elukõlblikumatesse piirkondadesse".

Inimesed ei tahtavat Ida-Virumaal kehva kvaliteediga keskkonnas elada ka siis, kui mingit tööd on. Lõpuks tõdes Tarand: "Jah, Narval on võimalus, kuid see on teisel pool piiri."

Kui seda kõike oleks arutanud kolm vana joodikut sauna taga, poleks ehk häda midagi. Maksumaksjate raha eest ilmuvast ajalehest seda lugeda on aga nagu noahoop selga. 

Kuid on ka teine nägemus, mille esitas ettevõtja ja endine riigitegelane Raivo Vare. Ta viitab õlitootmise perspektiividele Ida-Virumaal, looduslikult kauni Ida-Virumaa turismitööstuse perspektiividele. Olgem ausad, Eestis on siseturism alles perspektiivses arengufaasis. Ärgem unustagem välisturismi silmas pidades, et Eesti on nii unikaalse e-keskkonna kui ka looduse piirkond! Ida-Virumaa energeetika kogemus ei kao samuti kuhugi, see vaid siirdub elegantselt tuule- ja päikeseenergia tootmise suunas. 

Õiglase ülemineku protsess on ellu kutsutud, võimaldamaks piirkondade ja inimeste toimetulekut sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ida-Virumaale eraldab Euroopa Liit 340 miljonit eurot. Kindlasti vajab Ida-Virumaa suuremaidki investeeringuid. Selleks tuleb veel palju töö teha, et need investeeringud saada.

Mind häirib negativism riigiasjades, sest see puudutab paljude inimeste elu. Selleks, et kõike maha teha, pole vaja suurt midagi muud teha kui avada suu.

Meil on aga vaja Ida-Virumaa uuel moel üles ehitada, et saada jagu nõukogude aja pärandusest. Las saab selleks ülesehitustööks Narva vanalinna taastamine! Las areneb Ida-Virumaa keskus, Jõhvi linn, kuhu asuvad elama ja õppima noored, kes muudavad virtuaalse maailma Ida-Virumaa rahamasinaks!

Põhjarannik 06.04.2021