Laupäev, 25. detsember 2010

Kirik keset mäge

Vaatamata poliitiliselt keerulistele aegadele pealinnas, läheb elu oma rada pidi edasi. Kauni jõuluõhtu järel kirikus, tuleb kätte võtta doktoritöö kirjutamine...
Tollel ilusal jõuluõhtul meenutasin mõtetes Lasnamäe kiriku saagat. 2003 aastal vestlesin isiklikult suur eestlase Patriarh Aleksius II, ajal mil ta tuli õnnistama Lasnamäe Kiriku nurgakivi panekut. Mäletan, et tookord olid rivis kõik transiidiärimehed, kes lubasid toetada kiriku ehitamist. Kus nad on kõik täna!? Patriarh lootis veel näha kiriku valmimist oma uue visiidi ajal Eestisse. Meie vestlus oli eesti keeles. Tervitasin teda Edgari nimel (kuna ma olin tol ajal Edgari nõunik ja ta ise oli Tartu haiglas) ning patriarh mainis mulle, et ta tahaks olla maetud Kuremäe kloostrisse ja lootis 2005 aastal taas külastada Eestit. Nii ta on, et Jaani kirik on Peterburis juba valmis. Ning Mihkel Oviir võiks oma moka ükskord kinni pidada.
Kindlasti meenub Lasnamäe kirik jälle, kui külastan Peterburi ja käin Jaani kirikust mööda. Peterburis, kus teist aastat õpin Euroopa mõistes doktorantuuris Inseneriteaduste ja Majanduse Ülikoolis ENGECON, on eestlased ikka haridust omandanud, olgu siis Johan Köler või Artur Kapp, Ants Piip või Johan Laidoner, Viktor Palm või Neeme Järvi. Olgu mainitud, et Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru, tuntud liberaal Anatoli Tšubais, Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko, Severstali omanik, miljardär Aleksei Mordašov.

Pühapäev, 19. detsember 2010

Moskva pisaraid ei usu!

17.detsember 2010. Talv. Vene impeeriumi pealinn Moskva. Vapustav Punane väljak ja Lenin. Olen idanaabri parlamendi kutsel rahvusvahelisel konverentsil. Surfasin mööda Föderatsiooninõukogu koridore. Loomulikult kõne all tuline teema - natside pealetung. Ei, see ei ole metafoor "Hitler Moskva väravate ees". Vene šovinistid-natsid seisid neil päevil sõna otse mõttes Kremli müüride all.
Külastasin ka linnavalitsust, et viia oma tervituskiri uuele linnapeale, Sergei Sobjaninile. Ligi 20 aastat Lužkovi diktatuuri on muutnud Moskva Türgi linnaks. Ehitajad ju türklased. Avaldasin lootust, et Moskva linnapea külastab Tallinnat, Euroopa kultuuripealinna 2011. Tõsi küll, Moskva pisaraid ei usu!

Kolmapäev, 15. detsember 2010

Otse Kremlist!

Venemaa parlamendi kutsel osalen reedel, 17. detsembr 2010 toimuval rahvusvahelisel natsismivastasel kongressil Moskvas. Kongressi kutsus kokku Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov. Eestist läheb Venemaa pealinna Moskvasse suur, 10 - liikmeline delegatsioon poliitikutest, politoloogidest ja ajakirjanikest. Kongress toimub Vene Föderatsiooninõukogu liikme Boriss Spiegeli juhtimisel.
Senaator Boriss Spiegel on tuntud juudi miljardär, kes juhib Euroopa juudikongressi ning on muide Venemaa superstaari Nikolai Baskovi endine äi. Boriss Spiegel on viimasel ajal mitmel pool Euroopas läbi viinud üritusi "Maailm natsismita". Lõpuks ometi jõudis see üritus ka Moskvasse! On ju fašistlikud liikumised ammu tõstnud Venemaal pead, hiljuti märatseti lausa Kremli müüride all. Tuleb igati toetada Venemaa võime, kes vene šovinistidele-natsidele resoluutselt vastu astuvad.
Ka meie siin, Eestis teame hästi, mis on Saksa fašistlik okupatsioon. Rahvakirjanik Jaan Kross heideti Eesti iseseisvuse eest võitlemise eest gestaapo keldrisse. Natside poolt kinnivõetud Eesti vabadusvõitlejad saadeti aga Saksamaa koonduslaagritesse, kus nad surid. Kõike seda teab ka meie tuntud ajaloolane Mart Laar.
Kasutame loomulikult Moskvas võimalust, et meie vene ja juudi sõpradele tutvustada Eesti ajalugu. Ka president Lennart Meri poolt loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjoni tööd natside kuritegude paljastamisel Eesti territooriumil.

Teisipäev, 14. detsember 2010

Pariis, Pariis, Pariis

Oli 11.detsember. Euroopa armastuse ja revolutsioonide pealinna kihutas uduselt Albionilt Lääne Ekspress. On ikka vaks vahet, kas Moskvast Vasjukisse või Londonist Pariisi. Siin tiksub teine aeg. Moodne aeg. Isegi istudes Jardin des Tuileries`is ning pannes silmad kinni ja manades vaimus Lully Marche pour la cérémonie des Turcs, on see kaasaegsem kui mõni "moodne" kraaksuja.
Külastasin raekoda, et viia oma tervituskiri linnapeale, Monsieur Bertrand Delanoë`le, sest olen vapustanud Pariisi saavutustest. Avaldasin lootust, et ta külastab Tallinnat, Euroopa kultuuripealinna 2011. Hea tõdeda, et meil on üks raha, stiil ja tulevik!

Teisipäev, 7. detsember 2010

Londonist Pariisi – minu elu

Tähistan oma sünnipäeva jälle seal, kus eestlasi on palju - Londonis. Kavatsen seal kohtuda kaasmaalastega, tutvuda nende eluga ja eduga. Plaanitud on ka pidulik lõuna 9.detsembril Mozarti saalis EBRD-s aadressil One Exchange Square, London EC2 2JN, Londoni City`s. Londonis teen visiidi nagu alati oma kolleegidele Londoni assambleest, aga külastan ka printsess Diana viimast puhkepaika ning naudin kuninglikku kõrgkultuuri, mis mõjutas ja mõjutab veel meid sajandeid. EuroStar viib mind veel armastuse pealinna Pariisi, astun läbi ka sealsest linnavalitsust. Huvitav kas natuke üle 40-ne on palju või vähe... poliitika vaatenurgas... Olgu Rüütel ja Churchill eeskujuks, poliitik pidi poliitikuks saama kuuekümne aastaselt. Lähenevad Riigikogu ja presidendivalimised. Ning meie kodulinn Tallinn saab Euroopa pealinnaks! 2011 seab eesmärgiks jõuda elu parimasse vormi.

Tiigrihüpe Peterburis

Novembris külastasin Peterburgi, kus teist aastat õpin Euroopa mõistes doktorantuuris Inseneriteaduste ja Majanduse Ülikoolis ENGECON. Eestlased on ikka omandanud haridust Peterburis, olgu siis Johan Köler või Artur Kapp, Ants Piip või Johan Laidoner, Viktor Palm või Neeme Järvi. Olgu mainitud, et Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru, tuntud liberaal Anatoli Tšubais, Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko, Severstali omanik, miljardär Aleksei Mordašov. Ülikoolis on professor endine Venemaa peaminister, hetkel esimene asepeaminister Viktor Zubkov.
Olin Peterburis ajal, mil Putin ja DiCaprio pidasid Tiigrikongressi. Külastasin, nagu nemadki Mihhailovski teatrit. Vaatasin balleti Giselle, mida kunagi tantsis minu ema Estonia teatris.

Pühapäev, 5. detsember 2010

European Film Awards 2010 filmigeeniust toetamas

Külastasin European Film Awards 2010, kus Roman Polanski filmigeenius sai selle mille ta saama pidi. Aprillis, "Solarises" Roman Polanski filmi "Varikirjanik" läbivaadates ennustasin oma blogis, et film on tänast ülemaailmset kinokonteksti arvestades hea.
http://maxkaur.blogspot.com/2010/04/mina-ja-polanski.html
Hea meel oli tõdeda, et vanameister on endiselt vormis. Ja mis siis , et põnevik. Tavaliselt lähevad filmilavastajad aastatega kehvemaks. Polanski aga mitte. Olgu Harrison Ford Pariisis või Brosnan Ameerikas, aastad pole mõjutanud Polanski meisterlikust. Lugu iseenesest ju dramaturgiliselt midagi ei kujutanud, aga see kuidas see on ülesvõetud... Vaatad neid Oliver Stone`i närimiskumme, ükskord vaatad ja rohkem ei taha. Polanski on hoopis teisest puust.
Filmi tegevusliin viib paratamatult mõttele, et see Polanski praegune tagasikiusamine Ameerika poolt võib mitte olla juhuslik.

Polanski on olnud pärast sunnitud lahkumist äärmiselt Ameerika kriitiline. Harrison Fordi õiendamine Ameerika konsulaartöötajatega Pariisis on tänaseks klassika. Kas selle uue filmi idee, ameeriklaste poolt mõjuagentide sokutamisest üle maailma, kõikide maailma riikide valitsustesse, saab samuti klassikaks?

Põnevikule omaselt tegutsevad filmis kurikavalad LKA agendid, kes tapavad uudishimulikke vastaseid nagu kärpseid. Tegelikus on tänaseks teine. Ei julge need ameeriklased pärast 70-aastaid tuhkagi. Tapmised on tänaseks neile keelatud, ehk terroristid välja arvatud, ja isegi siin on pidevalt kära. Seda tapmiste stiili saavad harrastada täna need riigid, kus demokraatiat pole.

Mis aga tõele vastab, see on massiliselt mõjuagentide sokutamine igale poole kus võimalik.

Filmi viited küll Tony Blairile, küll Robin Cookile olid ühelt poolt naljakad, teiselt poolt reaalsusi kajastav. Ka Eesti reaalsusi. Me räägime hästi palju Venemaa eriteenistuste tegevusest Eestis. Kuhu jäävad aga teated Ameerika mõjuagentidest?