kolmapäev, 28. detsember 2011

Max Kaur kohtus Jaapani suursaadikuga Eestis


27. detsembril 2011 aastal kohtus Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur Jaapani suursaadikuga Eestis Hideaki Hoshi`ga, kohtumine leidis aset Jaapani suursaatkonnas Tallinnas, saatkonna poolt korraldatud maailma lastejoonistuste konkursi Kanagawa Biennial auhinnatseremoonia raames, kus autasustati kahte parimad Eesti laste poolt tehtud tööd. Suursaadik Hoshi on esimene Jaapani suursaadik, kes resideerib Tallinnas.
„Avaldasin Jaapani suursaadikule heameelt selle üle, et Eestis viimased ajal kasvab huvi Jaapani kultuuri ja majanduse vastu noorte eestlaste poolt. Avaldasin rõõmu pidevalt areneva kultuuri- ja majandusekoostöös üle, mille näiteks on Eesti sumomehe Baruto tõus Jaapanis sumoproffide absoluutsesse tippu või Mitsubishi elektriautode ökoprojekt Eestis, " sõnas Max Kaur.
Jaapani suursaadik Hideaki Hoshi avaldas tunnustus Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinna 2011 üritustele ning leidis, et suursaadikuna kavatseb ta arendada suuremat koostööd Eesti omavalitsustega.
1921. aastal tunnustas Jaapan ametlikult Eesti iseseisvust. Sõjaeelsel perioodil olid Jaapanil Eestiga diplomaatilised suhted ning konsulaat Tallinnas. Konsulaat suleti 1940. aastal. 1991. aastal sõlmiti uuesti Jaapani ja Eesti vahel diplomaatilised suhted. 2010. aastal määrati ametisse esimene Eestis resideeriv Jaapani suursaadik. 2011.aastal taasasutati Eesti - Jaapani parlamendirühm.

Vaino lapselaps juhib Valget Maja

Omaajal kui Anton Vaino sai Putini protokolliülemaks, siis ei saanud Eesti ajakirjandus isegi aru kellega on tegemist. Oli pikalt seletamist, et tegemist on Karl Vaino pojapojaga. Ei usutud. Nüüd enam selliseid probleeme ei ole. Aga eks see näitab, mis tasemel Eesti ajakirjandus on. Anton Vaino on Tallinna poiss ja ta on siin ka lasteaias käinud. Kuna tema isa, Karl Vaino poeg Eduard, töötas Jaapanis väliskaubandusesinduses, siis elas Anton kaua aega Tokios. Tänu keeletundmisele sai temast Jeltsini ajal Vene välisministeeriumis Jaapani küsimuste asjatundja. Anton Vaino karjäär Putini juures on seotud aga teiste asjaoludega, kuigi ega see Vene MID karjäär tal ka külgemööda maha ei jooksnud. Putini juurde viis Antoni tee läbi tuntud oligarhi Deripaska. Nimelt töötab tema isa Eduard ühes Deripaska impeeriumi firmas asepresidendina. Miljardär Deripaska on eriline oligarh, nimelt on ta Jeltsini perekonna liige. Deripaska naine Polina on Valentin Jumaševi, endise Jeltsini administratsiooni ülema, tütar. Valentin Jumašev on abielus Jeltsini tütre Tatjanaga. Tatjanal on suur mõju Putinile. Siit tuleb otsida ka Anton Vaino fantastilise karjääri juuri - 39 aastaselt Vene valitsuse minister. Saades täna Vene valitsuse aparaadi juhiks on Vaino muutunud võtmefiguuriks Putini - Medvedevi uues võimukombinatsioonis.

esmaspäev, 26. detsember 2011

20 aastat ristil

Jeltsin astus tagasi vana aasta õhtul. Gorbatšov jõulude ajal. Kloun Jeltsin tegi rahvale nalja, Gorbatšov läks aga ristile, ja on seal tänagi. Vaatasin Vene meediat, ikka ja jälle puterdatakse seal, et Gorbatšov lagundas Nõukogude Liidu. Tuhkagi. Gorbatšov oli vist viimane , kes selle Nõukogude Liidu eest võitles. Pole ka ime, oli ju NSVL presidendi koht mängus. Müüt Nõukogude Liitu lagundavast Gorbatšovist on Jeltsini aegse propaganda müüt, mida tänapäeval taastoodab Jeltsini tütre Tatjana Jumaševa oligarhidest sugulaste kontrolli all olev meedia. See, et Gorbatšov Nõukogude Liidust loobuda ei tahtnud, tõestavad nii Gorbatšovi enda avalikud sõnavõtud aastast 1991 ku ka saladokumendid. Kuid Gorbašov oli võimetu, sest vene ühiskond ei toetanud teda tolkorral. Nüüd elatakse oma pettumust välja, suunates süüdistuse ühe mehe pihta. Miks aga Jeltsin Nõukogude Liidu lagundas? Jeltsinile lubasid eksperdid, et kui Nõukogude Liit laiali saata, siis algab kõva andmine rahvusvabariikides, ja tal tekib võimalus sekkumiseks ja taasliitmiseks. Sellest see Jeltsini frustratsioon, et mitte midagi ei juhtunud.

reede, 23. detsember 2011

Max Kaur teeb Jüri Ratast!

Veel enne Tallinna linnapea Edgar Savisaare poolt jõulurahu väljakuulutamist Rajakoja platsil kimab tema kauaaegne nõunik, Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur pealinna tänavatel väikse, kollasevärvilise ökoautoga, propageerides sellega võimalusi mugavaks parkimiseks ning puhtamaks linnaõhuks.
Omaaegne Tallinna linnapea Jüri Ratas alustas aastaid tagasi väikeautode propageerimisega Tallinna linnaruumis. Max Kaur jätkab alustatut. Ratas eelistas punast värvi väikeautot, Kaur soosib liberaalide iseloomuliku, kollast värvi ökoautot. Video: http://www.youtube.com/watch?v=MfzwqcrKwvo

kolmapäev, 14. detsember 2011

Cameron teeb Thacherit!


Mis toimub Londonis? Teate, midagi ei toimu. Lehe kirjutavad mingitest kriisidest. Maailma metropolis ei ole näha mingit kriisi. Kriis on ikka inimeste peas. Eriti kui elatakse vaeses riigis. Rikkas superriigis on kriis ainult ajaleheveergudel. Reaalses elus on hoopis teised kired. Manu kaotus, vot see on kriis. Kuidas seal nael kõigub euro suhtes, vaat see ei ole kriis. Suurlinn elab oma elu, ta läheb oma teed, ta on kõigutamatu. Salvator Mundi, Olümpiamängud, William ja Kate, need on teemad. Istun Ritz`is oma kella-viie-teel ning hingan britidega ühes rütmis. Cameron, kelle esivanemate hulgas krahvid ja krahvinnad, kuningad ja kuningannad, seletab midagi TVs. Teeb Thacherit ilmselt.

esmaspäev, 12. detsember 2011

MUPO-le politseilisi volitusi juurde

13. detsembril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus päevakorras on "Täiendavate õiguste andmine munitsipaalpolitseile avaliku korra tagamisel", peaettekandjaks Monica Rand, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja.
"Olukorras, kus Eesti riik tõmbab rahapuudusel politseid koomale, tuleb kaaluda munitsipaalpolitseile täiendavate õiguste juurde andmist, sest loodus tühja kohta ei salli. Nii politsei kui ka munitsipaalpolitsei ajavad sisuliselt ühte asja, et tallinlaste elu oleks turvaline," tõdeb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

kolmapäev, 7. detsember 2011

Max Kaur - 42

2011. aasta kujunes minu jaoks mitte ainult Kultuuripealinna aastaks. Minu ees avas uksed Kreml ja Smolnõi. Venemaa jaoks on Eesti alati olnud Terra Mariana. Mis on Venemaa aga olnud Eesti jaoks? Kas ainult rahvaste vangla? Karell ja Köler suutsid end realiseerida Peetri impeeriumis ja tuua palju kasu ka oma rahvale. Käsitlegem Venemaad kui võimalust, mitte kui ohtu. Tähistan oma sünnipäeva 9.detsembril seal, kus eestlasi on palju - Ühendatud Kuningriigi metropolis.

Lööge elamisloaga õhk puhtaks!


Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena on mult küsitud, kuidas ma suhtun oma opositsioonis tegutsevate kolleegide elamislubade ärisse.
Esiteks. Nii Ameerikas kui ka Euroopas on tavaline praktika, et poliitikud lobeerivad elamislubade ja viisade andmist, näiteks diktatuuririikidest põgenenud dissidentidele, poliitvangidele, aga ka ärimeestele jne.
Teiseks. Ma ei näe midagi halba selles, et Eesti annab elamislubasid Venemaalt pärit isikutele. Kui need inimesed vastavad Eesti enda poolt kehtestatud tingimustele, siis on ju kõik korrektne.
On loomulikult ka piiranguid. Kurjategijatele elamislubasid ei tohi anda. Ei ole mõeldav elamislubade - või viisapesu. Kahjuks antud juhul nii siiski juhtus, et igasugused bandiidid on Eesti elamisloa siiski saanud. Kui ärgem visakem pesuveega ka last välja!
Rõhutan veelkord, kui elamisloa taotleja vastab Eesti enda poolt kehtestatud nõudmistele, siis pole oluline, kust see inimene on pärit, kas Venemaalt, Gruusiast, Indiast või Boliiviast.
Seepärast kutsun majandus-ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi ning siseminister Ken-Marti Vaherit (fotol) avameelsusele ühiskonnaga.
Selge jutt sellest, mis seob neid ResPublica poliitikuid igasuguste Mintussovide ja Generalovitega, mis eesmärke silmas peeti kui nende inimestega asuti suhetesse, see lööks õhu klaarimaks ja ei sunniks ka Kaitsepolitseid uutele pingutustele.

kolmapäev, 30. november 2011

Las Rootsi pangad annavad varastatud raha tagasi


Olen nõus Ain Sepikuga, et meie juhtimisstiili on vaja muuta. Ning peaminister Andrus Ansipiga olen ka nõus. Ansip rääkis, et Eesti pensionifondid ei ole pensionisammaste haldamisega hästi hakkama saanud ja nende tootlus on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väikene. See ongi juhtimisstiili küsimus. Eesti pensionifondide tootlus viimasel kolme aastal oli kõige halvem OECD maade seas: -3,7 protsenti. Türklased suutsid samal ajal 10,1 protsendiga plussis olla. Ühesõnaga, pangad pole hakkama saanud.
Miks ei ole hakkama saanud? Vaadake maailma kogemust. Kui Ameerikas hakati teravalt kritiseerima Florida pensionifondi, siis erinevalt Eesti ajakirjanduse ja poliitikute tasemest, kes ei saa sõnagi suust, kui pangahärrad rahva rahaga märatsevad, siis Ameerikas haarati kohe härjal sarvist. Kus raha on, Zin?
Nimelt selgus, et kallilt juhitud Florida pensionfond tootis vähem, kui siis kui te ise oleksite näiteks valinud kõige lihtsama Core-4 portfelli Vanguard indeksifondidest. Ikkagi oleksite rohkem teeninud kui Florida pensionifond, ja seda enam kui kümnendi vältel! Absurd räägite, milleks meile siis need kallid investeerimisnõustajad ? Aga selleks - kõige konservatiivsema hinnangu järgi pistsid igasugused Florida pensionifondi töötajad ja selle ümber tiirlevate pankurite, nõustajate jms armaada oma taskusse 5 miljardit dollarit "eduka investeerimisnõu " eest! Sa püha müristus!
Pole parem ka olukord Eestis. Pangad tahavad teenindamise eest hästi palju raha, kuigi teenust pole sisuliselt olemas. Eesti pensionäride raha on kohati suisa kadunud igasugustesse pöörastesse riskiprojektidesse.
Muide, pane tähele - ega Rootsi pensionäridel pole häda midagi, nende pensionisammastega on millegi pärast kõik normis. Kõik need Rootsi suurpangad väga kardavad Rootsi pensionäre.
Järeldus on, et aeg on lõpetada Rootsi pankade poolne varastamine. Ei ole mingit kindlust, et Eesti pensionäride raha ei varastata pankade poolt Rootsi investorite huvides. Puudub igasugune tõsine riigipoolne järelvalve, ka Finantsinspektsioon ei ole hakkama saanud. Soovitan II sammas pankadelt üle võtta riigi kätte. On ka teine võimalus, annan Rootsi pankadele oma kontonumbri.

Max Kaur saab St. Peterburi linnavalitsuse liikme nõunikuks


Alates 1.detsembrist 2011.aasta saab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees ning omaaegse peaministri Edgar Savisaare nõunik Max Kaur St. Peterburgi linnavalitsuse liikme Terenti Meštšerjakovi nõunikuks kaasaegse omavalitsuse arendamise küsimustes.
Kaur hakkab tööle ühiskondlikel alustel ning jätkab oma tegevust Tallinna Linnavolikogus Korrakaitsekomisjoni esimehena ning Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse Nõukogu liikmena.
„Eesti inimesed on aastasadu St.Peterburgis toimetanud. Olgu selleks siis Karell või Köler. Teame, et kunagi oli eestlasi St.Peterburgis rohkem kui Tallinnas. Midagi pole muutunud ka täna. Tänagi näeme siin tegutsemas Sankt-Peterburgi panga järelvalvenõukogu esimehena Indrek Neiveltit või Eesti rikkamat inimest Hillar Tederit, kes rajas siin kaasaegse hüpermarketide keti O`Key. Hea meelega löön kaasa Põhjala Veneetsia muutmisel maailma tähtsamaks tõmbekeskuseks, kaasaegse, e-teenustel põhineva omavalitsuse arengus selles imelises linnas, " räägib Kaur.
Peterburi linnavalitsuse liige, Frunze rajooni pea Terenti Meštšerjakov leiab, et «Venemaal on sadu aastaid edukalt kaasatud Euroopa spetsialiste riigi arengu hüvanguks. Välismaiste nõunike ja spetsialistide kaasamine on edu toonud Peeter Suure aegadest. Täna jätkab tugev Venemaa selle riigijuhtimise traditsiooni suure pärandiga."
Kauaaegse Tallinna linnapea, ekspeaministri Edgar Savisaare nõunik Max Kaur on töötanud Maardu abilinnapeana ning Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektorina. 2009.aastal valiti Max Kaur Tallinna Linnavolikogu liikmeks. 2011.aastal valis Tallinna Linnavolikogu Max Kauri Tallinna Linnavolikogu Korrakaitse Komisjoni esimeheks. Tallinna linnavalitsus määras Max Kauri Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse Nõukogu liikmeks. 2007. aastal moodustas Kaur kasiinovastase liikumise. 2009. aastast õpib Kaur St.Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics) aspirantuuris.
37 aastane Terenti Meštšerjakov on olnud St.Peterburi seadusandliku kogu liige, 2009 aastal määras tollane St. Peterburi kuberner, praegu Venemaa Föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvienko noore poliitiku suurima St.Peterburgi linnaosa, Frunze linnaosa peaks ning hiljem ka linnavalitsuse liikmeks. Terenti Meštšerjakov kuulub Venemaa presidendi kaadrireservi.

teisipäev, 29. november 2011

Svetlana Stalini 17 kevadist hetke


Wisconsinis suri 22.novembril 2011.aastal Svetlana Allilujeva, Jossif Stalini ainuke tütar. Svetlana jääb meelde, kui meeldiv, erakordselt seksuaalne naine. Tema keskkoolipõlves alanud romaanid Moskva koorekihi meestega ei andnud rahu armukadedale isale. Svetlana oli välisele meedivusele vaatamata samasuguse püjääni iseloomuga nagu ta isa. Tegi seda, mida tahtis. Ja mehi oli tal tõesti kõvasti. Isegi siis, kui olla Stalini tütar ei olnud enam kasulik. Tema vennapoeg Aleksandr on meenutanud, et tädi kodus oli alati tunda kultuuri hõngu. Ühest kõrgkoolist teise rändav Svetlana, kes jõudis lõpuks välja Ühiskonnateaduste Akadeemiasse, rääkis juba Stalini ajal vabalt inglise keelt. See tuli talle hiljem kasuks. Nimelt võttis Svetlana pähe kommunistlikust paradiisist jalga lasta. Praegugi paneb imestama Svetlana tahtejõud, kavalus, intrigeerimisoskus, kes suutis ümber sõrme keerata nii Kossõgini, NLKP väljasõiduosakonna kui ka KGB.
Indiasse oma armukese matustele ta ikkagi lubati. Sama pöörane on see, kuidas ta Delhi Nõukogude saatkonnast jõudis Ameerika suursaatkonda. Saades suursaadik Benediktovi jutust aru, et pärast kuude kaupa Indias viibimist tahetakse ta viivitamatult Moskvasse saata, tegutses Svetlana välkkiirelt. Kasutades ära vene kombe end riiklikul tähtpäeval täiskaanida, lipsas Svetlana purupurjus diplomaatidest tulvil saatkonnast välja. Ja läinud ta oligi. Jahmunud USA saatkonna töötajad ei suutnud veel kaua uskuda, et nende juurde saabunud vabalt inglise keelt rääkiv meeldiv naine on Stalini tütar. Abiks oli meile eestlastele hästi tuttav George Kennan. Lennuk Šveitsi, sealt New Yorki, Svetlana uus elu oli alanud. Ta avaldas rida bestsellereid. Tema mälestused on oluline lisaallikas mõistmaks Jossif Stalini mõttemaailma, käitumismalle, lugemust. Kunagi ei laskunud ta isa suhtes banaalsustesse või kergemeelsetesse passaažidesse. Tema mälestused õpetavad, et verejanulised diktaatorid ei pruugi olla lihtsad inimesed, vaatamata sellele et väliselt on nad lihtsad ja selged.
Ja ka Ameerikas loomulikult mehed, veel 45 aastaselt Svetlana sünnitab tütre. Siiski jäi Svetlana ka Ameerikas nõukogude intelligendiks. Teda jätsid ükskõikseks materiaalsed rikkused. Vanas eas maksis see kätte. Ta polnud rahul, et tütar Olga polnud huvitatud teadmistest, vaid eelistas ameerikalikku maailma, elamist oma väikses sisemaailmas. Ta andis paar intervjuud Venemaa telekanalitele, kuid ta oli pettunud kodumaa väiklases suhtumises tema isiksusse. Tal olid mingid sidemed patriarhaadiga, kuid ega ta ei püüdnud elu lõpuni kellegi meele järgi olla. Isegi mitte isa meele järgi, kuigi see tundub tänagi täiesti võimatu. Aga ta oli kõva naine. Ta oli Stalin.

kolmapäev, 16. november 2011

Salvator Mundi, Leonardo da Vinci, London.


Ruttan detsembris oma sünnipäeval Londonisse. Põhjus? Londoni National Gallery on avanud näituse "Leonardo da Vinci: Painter at the Court of Milan". Eks neid näitusi ole ennegi olnud. Aga seekord: Salvator Mundi. Leonardo paljuräägitud ja kaotatud Jeesus, mille olemasolus pole kunagi olnud kahtlust. Kuna kuningakodade vara kirjutati põhjalikult ülesse, siis seetõttu ajaloolased on alati teadnud, et Leonardo meistriteos paiknes Inglismaa ja Šotimaa kuninga Charles I kogus. Leonardo maalis oma Salvator Mundi Prantsuse kuninga Louis XII tellimusel. Kuid ilmselt kui Prantsuse kuninga Henri IV tütar Henrietta Maria abiellus Charlesiga, võttis ta imelise Leonardo Kristuse Londonisse kaasa. Mõlemad nii kuningas Charles I kui ka kuninganna Henrietta Maria olid peene kunstimaitsega inimesed, leian et see oli ka põhjus miks nad kiivalt oma Leonardot hoidsid. Pärast usurpaator Cromwelli surma võimu tagasi saanud Charlesi ja Henrietta Maria poja Charles II esimesi samme oli tagasi saada oma hinnaline Leonardo.
Siiski ajaloo käigus maal haitus, ja põhjuseks ka meeletu ülemaalimine, mis meistriteose peaaegu hävitas. Suure vaevaga taastatud Salvator Mundi on nüüd nõudliku publiku hinnata. Ja ma ütlen Teile, see on Maailma Päästja!

esmaspäev, 14. november 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon võtab ette liiklusohutuse teema


15. novembril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus päevakorras on teemaks liiklusohutuse tagamine liikluskorralduslike meetmetega, peaettekandjaks Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
"Liiklusohutuse tagamine on peab olema linnavõimude pideva tähelepanu all, endiselt hukkub ja saab viga linnas liikluses suur arv inimesi, nagu näeme viimastest näidetest ei päästa inimesi isegi ohutussaarekesed," tõdeb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl (fotol). Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni erakorraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

esmaspäev, 7. november 2011

Keskerakonna uus poliitika tulekul?

Hindan kõrgelt opositsiooni aktiivsust, nutikust, soovi näidata end võimalikult professionaalsest küljest, ehk nii nagu üks opositsioon peabki käituma demokraatlikus riigis.
Samas on opositsionääride vaateväljast jäänud kõrvale arusaamine, et muutuste tuuled on puhunud läbi ka Keskerakonnast endast. Viimane, ajalooline Keskerakonna kongress, mille sündmusi jälgis pingsalt kogu eesti rahvas, usaldas ja andis kindla mandaadi nii Edgar Savisaarele partei juhtimiseks kui ka Jüri Ratase pooldajatele erakonna uuendamiseks.
See uuenemine nõuab ka uut poliitikat. Vene inimene, nagu eestlanegi ei taha rohkem makse maksta. Seepärast on Keskerakonna loosung vaja ümber pöörata. Maksud väikesemaks, pensionid suuremaks! Vähem Ansipi riiki, rohkem raha lihtsale inimesele tänavalt! Ansipi ametnikel palk väikesemaks! Aitab Kreeka sotsialismist Eestis! Elagu vabadus!
Seoses sellega likvideerida 3 ministeeriumit, 15 maavalitsust, 150 omavalitsust, teabeametit 10 korda.
Tuleb resoluutselt tegutseda ka Tallinnas endas. Linnaosad likvideerida. Kokkuhoitud rahad suunata töötutele.
Esimene asi: vallandada kõrgepalgaline Tallinna linnavolikogu aseesimees Jaak Juske. Juske palk aga suunata lasteaedadele. Seega olen opositsiooniga nõus ainult ühes asjas, et Tallinna linnavolikogus on vajalik veel enne aastavahetust üks tõsine umbusaldus. Kavatsen ise teha järgmise Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni istungil ettepaneku avaldada umbusaldust Tallinna linnavolikogu aseesimehele Jaak Juskele.

esmaspäev, 31. oktoober 2011

Max Kaur kohtus Venemaa presidenti Medvedjevi esindajaga

28.oktoobril 2011 aastal kohtus Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur Leningradi oblastis kõrgematasemelisel majandus - ja meediafoorumil mitteametlikult Venemaa presidenti Dmitri Medvedjevi administratsiooni esindaja Jevgeni Umerenkoviga. Jevgeni Umerenkov on Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni välisriikidega peetavate regioonidevaheliste - ja kultuurisidemete valitsuse osakonna ülem.
„Soovisin edu presidendiparteile käesolevatel parlamendivalimistel, kus teatavasti Dmitri Medvedev on partei Ühtse Venemaa esinumber ning avaldasin lootust, et Eestis elavad Venemaa kodanikud osalevad aktiivselt Riigiduuma valimistel, “ märkis Max Kaur.
„Vene Föderatsiooni presidenti administratsiooni esindaja tundis huvi e-valimiste süsteemi eduka rakendamise ning kaasmaalaste olukorra vastu Eestis,“ lisas Kaur.
Max Kaur osales Leningradi oblasti valitsuse kutsel kõrgematasemelisel majandus - ja meediafoorumil Puškini linnas 27 - 29 oktoobrini. Foorumil tutvustati Leningradi oblasti arenguperspektiive ja oblastisse investeerimise võimalusi. Foorumi raames külastati Leningradi oblasti suurimad tööstus - ja majandusobjekte sh. ka Ust - Luuga sadamat, kus Vladmir Putini mereväelasest onu Ivan Šelomov oli omaajal ülemus.
Foorumist võtsid osa Leningradi oblasti valitsuse esindajad, Venemaa presidendi administratsiooni esindajad, Vene välisministeeriumi töötajad, Ühiskondliku Palati liikmed, ärimehed, ajakirjanikud ja kolmanda sektori esindajad. Eestist võttis foorumist osa ka Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Minu ema Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 70


31. oktoobril 2011 a. saab 70 aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur.
Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval 20 aastat. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle.
See oli õnnelik aeg balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburis.
Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ja Viru varietees.
Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanetüdrukuna.
Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks nagu Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka minu ema.
Täna konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur mõnikord koreograafia vallas ning tegutseb aktiivselt Eesti Chihuahua Klubis.

Minu ema saadab alati meie chihuahua tõugu Fabiani rahvusvahelistel võistlustel. Ta on tulnud juba Eesti, Läti ja Venemaa meistriks ning esineb külalisstaarina Eesti ja Venemaa TV-sarjades.
31. oktoobri õhtul külastame Mireille Mathieu kontserdit. Palju õnne ema!

kolmapäev, 19. oktoober 2011

Jagame Eesti pealinna innovatiivset kogemust


Täna tuli mind puudutav uudis linnavalitsuse istungilt: "Tulenevalt asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus tegutseb Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus asutajana, määrata alates 1.novembrist 2011 Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus nõukogu liikmeks Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur."
Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse nõukogu liikmena tahan eeskätt levitada ja kinnistada Eesti ning Tallinna kui Eesti pealinna positiivseid kogemusi. Eesti on üks innovaatilisemaid riike. Pealinnas Tallinnas kõik need innovatsioonid sünnivadki, siia on nad kontsentreeritud. Seega meil on mida Tallinna Arengu- ja Koolituskeskusega jagada nii tervele Eestile kui kogu maailmale.
Tallinna linn on läbi aastate pälvinud rahvusvahelist tunnustust aktiivse e-teenuste eestvedajana, kes on välja töötanud ja rakendanud hulka omavalitsuse juhtimist ja avalikke teenuseid hõlmavaid elektroonilisi lahendusi. Erinevatel seminaridel on Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus jaganud Tallinna kogemusi e-teenuste valdkonnas omavalitsustele nii Ida-kui Lääne Euroopast, olgu selleks siis e-pilet (ID pilet); m-parkimine; e-valitsemine; muud e-teenused.
Sihtasutus Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus on ka think tank tüüpi sihtasutus, mille eesmärgiks on toetada Tallinna valitsemist linnakodanike huvides ideede, kontseptide ja lahendusvariantide pakkumisega. Siin annab veel palju ära teha, tuleb kaasata rohkem kodanikuühiskonda. Sean selle nõukogu liikmena eesmärgiks. Sihtasutuse nõukokku on varasemalt kuulunud teiste hulgas ka Tallinna linnapea, ekspeaminster Edgar Savisaar ja president Arnold Rüütel.

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon võtab ette narkokuritegevuse

18.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus päevakorras on teemaks narkokuritegevus ning õiguskaitseasutuste sammud nende kuritegude tõkestamisel ja avastamisel. Ettekandjaks on Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas.
"Narkokuritegevus on tsiviliseeritud maailma üks põletavaimaid probleem, mööda pole see läinud ka Tallinnast. Oleme suur transiidivärav, kahjuks ka narkootikumide salaveole. Seetõttu on pidevalt vaja analüüsida olukorda ka omavalitsuse tasandil, et läbi mõelda sammud, mida veel on võimalik ette võtta ohu vähendamiseks," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni erakorraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Eesti Panga president - Kraft heitleb Obamaga?


Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt.
Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures, et mõjutada asju oma riigi huvides!
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus.
Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

reede, 7. oktoober 2011

Steve Jobs, tüüpiline Lähis-Ida geenius


Kindlasti tekib küsimus, kust sellised sünnivad. Nagu Leonardo da Vinci, Lähis - Idas. Geneetiliste juurtega olid mõlemad mehed Lähis-Idas kinni.
Omapärane on aga see, et need Lähis-Ida geeniused ei loo tavaliselt mitte tuhkagi ise. Vaid nagu parasiidid imevad end teiste loodud asjade külge. Nad ainult interpreteerivad, annavad uue näo, värskendavad. Ja müüvad suure raha eest edasi! Jobs ei olnud Thomas Alva Edison.
Jobs ei loonud arvutit, puuteekraani, ja kõik mis seal on. Kõik selle lõid teised inimesed. Jobs kombineeris vaid teiste avastustest toote, mida oli võimalik maha müüa. Patentide üle alanud sõda maailmas vahetult enne Jobsi surma on selle tõestuseks. Eriti oluline on siin tänapäeva maailmas enesemüümine. Me ei kummarda mitte seda, kes puuteekraani lõi, vaid Jobsi, kes kasutas seda oma firma toodangus? Absurd?
Miljardär ei ole mitte see, kes on teinud need tohutud avastused ja leiutused, vaid müügimees Jobs. On see nüüd paradoks või mitte, aga seletamist tuleb selle üle tulevikus veel küllaga.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Imperaatorliku Eesti kuurorti külastus


Külastasin haruldasel päikeselisel sügispäeval Haapsalu linna. Kohtusin Haapsalu peaga. Kohtumine Haapsalu volikogu esimehega oli mulle sama oluline, kui nädalapäevad tagasi kohtumine maailmametropoli Moskva linna duuma esimehega.
On Miami, Marbella ja Nizza, kuid maailmakaardil oli 19. sajandil ka imperaatorlik kuurort Gapsal. Taani päritolu keisrinna Maria Fjodorovna (Dagmar) suvitas taani linnakest meenutavas Haapsalus koos oma lastega, kelle hulgas tulevane imperaator Nikolai II, regulaarselt. Ning ei jõudnud Haapsalu tervisevee võlusid ära kiita oma õele Alexandrale, Inglismaa kuningannale ja India keisrinnale. Pole ime, et Haapsalu võttis suvitusperioodil juba tollal vastu tuhandeid inimesi üle maailma.
Reedel oli päikseline ilm, kuid hooaeg oli juba läbi. Ometi oli tunda õhus, et Haapsalu ootab ees suurt tulevik, vähemalt sama suurt nagu 100 aastat tagasi. Miks mitte müüa täna Haapsalu kuurorti ka Moskva tähtsatele ninadele. Vene imperaatorliku perekonna valik usun maksab nende silmis palju!
Ka Tšaikovski oli siin. Liikudes reedel uhiuuel promenaadil, kus patseerisid ringi lumivalged luiged, usud tõesti et ehk sai ta siit inspiratsioon oma Luikede Järveks. Ning kes oli see inimene Haapsalus, kellesse Tšaikovski oli armunud?
Linn ootab tagasi oma imperaatoreid. Kindlasti peab selleks taastama raudtee Haapsalust pealinna.

esmaspäev, 3. oktoober 2011

Tallinna Korrakaitsekomisjon läheb Balti jaama


4.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku korrakaitsekomisjoni väljasõidu istungi Põhja-Tallinna linnaosas. Korrakaitsekomisjon istungi päevakorras on avalikku korra ja heakorra olukord Balti jaamas ja selle ümbruses, kodutute viibimine ja tegevus ühistranspordi peatustes. Komisjoni väljasõiduistung toimub koostöös Põhja-Tallinna halduskogu korrakaitsekomisjoniga ning vastavate ametkondadega.
"Lõpuks ometi me peab lööma korra majja kodututega ja narkomaanidega, kaua nad tapavad meie inimesi, isegi Moskva rongilt ei saa enam turvaliselt maha astuda, mis rahvusvahelisest transpordisõlmede arendamisest me räägime sellises olukorras,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni väljasõidu istung toimub teisipäeval, 4.oktoobril 2011.a., kell 16.00 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse hoones, Niine 2, II korruse Põhja-Tallinna Halduskogu saalis.

TV 3 UUDIS:
 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-kuhu-peletada-asotsiaalid-balti-jaamast.d?id=59414276

Tapmised Lasnamäel ja Nõmmel nõuavad sekkumist


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena pean tallinlaste turvalisuse tõstmist ülesandeks, kus riigil ja Tallinna linnal tuleb teha tõhusat koostööd.
Viimased tapmised Lasnamäel ja Nõmmel teevad üldsust rahutuks. See kontingent, kes tapab, on korravalvuritele hästi tuntud. Seepärast panebki imestama, et midagi pole ette võetud. Ma tean täpselt, et turvafirmad pidevalt pommitavad õiguskaitseoraneid seoses narkomaanide kontingendiga, kes supermarketites ja selle läheduses tegutsevad. Politsei ei ole midagi ette võtnud ning sellele ongi järgnenud juba mõrvad. Tallinlased ju näevad, et kurikamõrvareid Vjatšeslav Bajukisid liigub linnas ohtralt ringi.
Arvan, et peab oma abikäe politseile ulatama ka Tallinn! Midagi ei ole teha, kui on vastav olukord, siis tuleb reageerida otsustavalt. Politsei võib pöörduda ka MUPO poole. Bussijänesed bussijänesteks, see ei ole oluline võrreldes mõrvadega. Linnapea autoriteeti tuleb hoida. Siin vabandused, et see pole minu ülesanne, tallinlasi ei huvita. Tuleb energiliselt, otsustavalt tegutseda. Kavatsen teha linna korrakaitsekomisjonile ettepaneku panna antud küsimus ka arutlusele alla mõnel lähimal komisjoni istungil.

esmaspäev, 26. september 2011

Miks NATO ei päästnud ESTONIA?


Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Seitseteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed Venemaa, EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused ning reeglina kurseerisid selles piirkonna akvatooriumis ka Vene tuumaallveelaevad. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Miks ei võtnud midagi ette Venemaa mereväe juhtkond? Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik, ja loomulikult inimlik samm.
Küsime ka Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaaliga põhja ajada. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tegid parempoolsed õige pea Eesti politseipealiku.
Estonias hukkunud rääkisid Marko Reikopi häälega.Seitseteist aastat tagasi oli ühe tundmatu noore Eesti Raadio ajakirjaniku hääl see, mis viis meid Estonia meretragöödia keskele. Õigemini see oli ainuke hääl. Marko Reikopi hääl. Meie riigiisad vaikisid. Eks see räägib õige palju ka nendest riigitegelastest. Aga üks hääl siiski oli. Me olime informeeritud. See ei saanud muuta küll tragöödia fakti. Kuid teadmine on alati parem kui mitteteadmine.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte NATO saaks ning peaks 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

kolmapäev, 21. september 2011

Max Kaur võeti vastu Moskva Duuma esimehe poolt

20. septembril, Moskvas võttis Tallinna Linnavolikogu liikme Max Kauri vastu Moskva Duuma esimees Vladimir Platonov, kes on Duuma esimees juba 18 aastat järjest ning kes esindas Moskvat ka Föderatsiooninõukogus, olles üks selle juhte.
Tallinna linnavolikogu korrakaitse komisjoni esimees Max Kaur tänas Moskva linna parlamendi spiikrit au eest olla vastu võetud ning lootis, et Vladimir Platonov külastab ka Tallinnat, Euroopa Kultuuripealinna 2011.
Vladimir Platonov meenutas, et just Tallinnaga sõlmis Moskva linn 1994. aastal oma esimese esinduskogude vahelise koostööleppe.
"Meie maid sidub minevikus palju - olgu selleks siis Eesti pärit inimesed nagu Krusenstern või Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II ning on tore , et meie riikide vaheline koostöö jätkub kõige erinevamatel tasanditel ka täna," ütles Vladimir Platonov kohtumisel.
Kohtumisel leidis arutamist Moskva initsiatiiv sisse seada universaalne elektrooniline kaart, mille analoog Eestis on ID-kaart. Leiti , et Eesti üliedukas kogemus aitab peletada moskvalaste võõristust selle uuenduse ees.
Linnavolikogu liige Max Kaur osales orgkomitee liikmena Moskvas, Vene impeeriumi peaministri Pjotr Stolõpini bariljeefi avamisel Vene presidendi juures asuvas Ühiskondlikus Kogus ning Stolõpinile pühendatud kuulamistel.

kolmapäev, 14. september 2011

Minu chihuahua sai ka Läti meistriks

Käesoleva märtsis tuli minu koer, chihuahua tõugu Fabian oma klassikategoorias Eesti meistriks, möödunut pühapäeval 11.09.2011, Riias toimunud suurel rahvusvahelisel koeranäitusel tuli minu chihuahua juba ka Läti meistriks, ees ootab ka Venemaa vallutamine.
Chihuahua nimega Fabian näeb välja nagu Paris Hiltoni taskukoer. Paljud ei usu, arvates et poliitikul peab olema vähemalt rotveiler. Mul on hea meel, et meie inimeste elukeskkond paraneb iga päevaga ning neil on aega ja võimalust tegeleda meie väiksemate sõpradega. Näitustel saadab Fabiani alati minu ema, kauaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur. Ema toimetab aktiivselt ka Eesti Chihuahua Klubis.
Maailma väiksekasvulisema koera, chihuahua, pärinemise kohta on erinevaid teooriaid. Chihuahua on alati ümbritsenud saladuseloor, nii omistati selle väikesele olevusele ka võimet haigeid ravida. Koeratõu ajalugu võib ulatuda kuni 3000 aasta taha. Näiteks, Sixtuse kabelis olev Boticelli maalil aastast 1482 on kujutatud chihuahuat meenutav väga väikest kasvu koer. Lisaks koerale on mul ka valge kass, kes elab minuga Pirital.

esmaspäev, 12. september 2011

Agent Eesti Panga presidendiks?

Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt. Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures , et mõjutada asju oma riigi huvides !
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus. Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

reede, 2. september 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni istung toimub Tallinna Vanglas


6.septembreil 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna Vanglas. Korrakaitsekomisjoni istungil on päevakorras ringkäik vangla territooriumil, ülevaade töötingimustest ja turvalisusest, mille annab vangla direktor hr. Erkki Osolainen. Tallinna Vanglast vabanevate vangide sotsialiseerimisest kõneleb direktori asetäitja hr. Erik Rüütel, lisaks tutvustatakse komisjoni liikmeid kuritegevuse üldise statistikaga.
"Vanasõna ütleb, et katk või vangla võivad sind alati ootamatult tabada. Seega on meie kõigi huvides, et tsiviliseeritud ühiskonnas oleks meil vanglad korras. Tallinn linn on üks vastutajad, mis puudutab vanglast vabanenud vange,“ meenutas Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
„Kirik on alati tähelepanelikult jälginud, mis toimub meie vanglates ning kuidas edeneb inimeste rehabiliteerimine pärast vabanemist. Oleme pärit kristlikust kultuurist, kus patukahetsus ja andeks andmine on olnud eduka ühiskonna ülesehitamise alustalad. Kahetsusega peab tõdema, et viimasel ajal on meil tekkinud olulisi raskusi vanglast vabanenud isikutele rehabiliteerimiseks vajaliku abi andmisel, vajalikud on uued jõupingutused kõikide riigi ja omavalitsuste ametkondade poolt,“ mainis Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige, vaimulik Avo Üprus.

teisipäev, 23. august 2011

Presidendiameti ühildame peaministri ametiga

Riigipea nõrk mandaat on tekitanud diskussiooni. Tuleks toetada Siim Kallase poolt 2002. aastal tehtud ettepanekut, kus ta räägib tugevast Eestist. Eesti vajab liidreid. Inimesi, kes ütlevad välja tõe. Mitte neid, kes räägivad enda jaoks kasulikku juttu, vaid riigimehi.
2002. aastal Keskerakonnaga koalitsioonis olles tegi peaminister Kallas  ettepanekud allutada riigikontroll parlamendile ja õiguskantsler Riigikohtule ning anda valitsusjuhi ülesanded presidendile.
Parlamendi kontroll valitsuse üle on täna ebamäärane. Miks? Sest parlamendil puuduvad piisavad vahendid valitsuse kontrolliks. Allutades Riigikontrolli Riigikogu alluvusse, see vahend tekiks.
Kõige tähtsam on aga ebamääraste funktsioonidega presidendiameti ühildamine peaministri ametiga. See oleks uues formaadis riigipea tekitamine, mis võimaldaks tugevamat täitevvõimu kui täna. Presidendi valib rahvas, kuid presidendi juhitud valitsus peab saama toetuse parlamendis, kes võib ministreid umbusaldada ja teatud juhtudel tagandada ka presidendi, näiteks nagu USA-s. Samas käiks see käsikäes vastutuse tõstmisega Riigikogu ees.
Eesti on küps reformideks. Omavalitsusi 10 korda vähemaks, maavalitsused kinni, ministeeriumite arvu vähendada, peaministri amet ühildada presidendiametiga, Tallinna asemel Suur-Tallinn. Hoiame rahva raha kokku ning muudame vedelaks muutunud süsteemi tugevamaks.

esmaspäev, 15. august 2011

Segadus Indrek Tarandiga

Staažika, hõbemärgiga tunnustatud keskerakondlasena arvan loomulikult, et nii suur ja legendaarne erakond nagu Keskerakond on, peab ta ise enda seast leidma presidendikandidaadi. Varjaag ei ole Eesti suurimale erakonnale lahendus. Kahtlesin kohe Tarandi esitamise vajaduses. Tänaseks on see inimene jõudnud nüüd lühikese ajaga kandideerida igale poole. Kuhu ta ei ole valmis kandideerima? Ühtse Eesti füüreriks, vabatmeeste vaimseks isaks, presidendiks, „Kroonika“ seksikamaks, Euroopa Komisjoni esinduse juhiks, ja paistab et lõppu ei tule. Ausalt öeldes on lihtne inimene tänavalt täielikus segaduses. Kuhu ta siis ikkagi kandideerib?
Räägitakse, et poliitikut võib tabada professionaalne haigus, kandideerimise haigus. Näiteks kuberner Stassen elu lõpuni kandideeris Ameerikas presidendiks, muutudes poole sajandi jooksul poliitiliseks klouniks.
Aga paistab, et kandideerimise tont on tabanud ka härra Indrek Tarandit. Ei saa keegi aru, mida siis härra lõpuks tahab. Kardan ka, et need 100 000 valijat, kes härra Tarandile 2009. aastal oma hääle andsid, peavad täna tagantjärgi targad olema.
Kui härra Tarand ei suuda oma minale vastu seista ning vastupandamatu soov on teda haaranud, siis kandideerida ehk Vabariigi Valvuriks? Kojameeste kohti vabu veel on!

neljapäev, 11. august 2011

Tallinna Vee juht Ian Plenderleith peaks lahkuma


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena kritiseerin teravalt AS Tallinna Vee juhtkonna käegalöömismeeleolusid viimaste paduvihmade ajal toimunud uputuste ajal Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas.
Tallinna Vesi on jätnud aastate viisi oma töö tegemata. Uputused Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas on korduv nähtus, kuna need tänavad asuvad kunagise Härjapea jõe suudme alal ning praegused torustikud ei ole valmis paduvihmade ajal tekkivat veehulka ära juhtima. Kuid kui praegune kollektor on liiga väike, siis tehke suuremaks. Paduvihmasid, ja selle tõttu uputusi, on ehk paar korda aastas. Selleks ei olegi vaja torustikku ümber ehitada, vaid on vaja aastas paar korda ajutisi võimsusi, mis vee ärapumbaks. Üldiselt on ilmprognoosid täpsed ning mitmeid päevi ette teada. Lihtsalt peab olema valmisolek, kust tellida ja mida. Loomulikult on see kulu. Aga küsimus on ju ükskõiksust, mida Tallinna Vesi demonstreerib. Isegi lumekoristuse juures on inimesed läbimõelnud, kust saadetakse lisajõude, kui on vaja. Aga Tuukri tänava uputus, mis on harvad korrad Tallinnas, selles osas puudub igasugune plaan? Kui torutikke ei taheta kalliduse tõttu ehitada, siis peab Tallinna Vesi panustama ajutiste pumpamisvõimsuste hankimisele uputuse ajaks.
Ka Tallinna linn on Tallinna Vee suuraktsionär. Linnapea Edgar Savisaar peaks juhtima Tallinna linna esindajate Tallinna Vee nõukogus tähelepanu sellele, et peale dividendide välja võtmise meeldiva kohustuse, lasuvad Tallinnal Veel ka muid kohustusi. Ja kui Ian Plenderleith ei tule nende kohustuste täitmisega toime, siis on aeg lahkuda. Plenderleith on viimasel ajal hakanud kirjatsuraks, kirjutab igale pole kirju, kuidas teda vaest kiustatakse. Kas ikka jälitamismaaniat põdev britt on ikka sobiv eesti firmat juhtima, kui ta on demonstreerinud täielikku ükskõiksust oma firma asukohamaa elanike suhtes!
Kuritegeliku hooletuse tõttu las Tallinn Vee juhtkond ise, omast taskust maksab kinni kulud uputuse tõttu varalist kahju kannatanud Tallinna elanikele.
Tallinna Linnavalitsusel tuleb kokku kutsuda nõupidamine, mis töötaks välja plaani edasipidiseks, missugused on võimalused ning kuidas neid realiseerida. Tehnilised lahendused on olemas.

esmaspäev, 8. august 2011

Maarjamaa on olnud iseseisev varem kui 1918


Kuu aega enne Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamist külastasin kolleegidega Paides asuvat muuseumi, Ajakeskust Wittenstein SA‎. Südasuvi ja uued teed. Need teed viisidki Vallitorni, ajamasina muuseumisse. Lootsin siit leida Maljuta Skuratovi, tsaar Boriss Godunovi äia ja tsaar Fjodor Godunovi vanaisa, ja ka Hermann Hesse esiisade kadunud rajad... Mida polnuid, seda polnud.
Seinal rippus hoopis Herbert George Wells. Käis suurkirjanik ju tõesti Jänedal oma armukese Moura paruness Budberg von Bönninghauseni juures. Oleks ta vaid teadnud, et Moura pole mitte ainult NKVD agent ja Maksim Gorki armuke, vaid ka tulevase Briti asepeaministri Nick Cleggi vanavanatädi!
Ajamasina idee ise oli huvitav. Siiski rohkem meeldis mulle väljaehitatud rõdu. Kahju, et keegi tornis kohvikut ei pea.
Kahju oli natuke ka balalaikat mängivast vürst Volkonskist. On ta ju meie ainuke, pea kõikide Romanovite tsarinnade lähisugulane, rääkimata et Rjurikovitš. Oleks võinud ka parema stsenaariumi talle kirjutada. Imelikult palju tühja tigedust oli tekstides, unistanud oleks aga Viimse reliikvia hiilgusest, Valton on ju veel elus. Aga et ikka valmis saadi ja edasi punnitatakse, selle eest aitäh.
Ärme kunagi unustame, et Maarjamaa olnud iseseisev ka varem aastast 1918. Me olime iseseisvad Püha Saksa Rooma Keiserriigi koosseisus pea neli sajandit. Sealt on Eesti pärit. Paidet kaitsnud sõjameeste nimed 1570 aastal räägivad enda eest, puha eestlased. Me oleme seotud Taani ja Rootsi kuningakojaga, Romanovite dünastiaga. Eesti jätkub hiilgust ja sädelust. Tooks selle keegi ometi välja. Nüüd võib öelda, et nägin Eesti südames kuningriiki tõusmas!

reede, 5. august 2011

Ratas Savisaare partei esimeheks?

Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas on teatanud, et ta on otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale. Legendaarse Edgar Savisaare kunagise nõunikuna, hõbeda aumärgiga vääristatud kauaaegse keskerakondlasena ning Tallinna linnavolikogu liikmena toetan Jüri Ratase otsust kandideerida Keskerakonna esimeheks.
Jüri Ratas on oma hea suhtlemisoskusega löönud aktiivselt kaasa Euroopa poliitikas need esimesed seitse aastad, mis olid Eesti jaoks kui teatud katseaastad Euroopa tasemel. Ta on väärikalt toime tulnud nii erakonna kui ka kogu Eesti esindamisega Euroopas.
Riigikogu aseesimees ja varasem Eesti pealinna juht Jüri Ratas on kui etalon Euroopa jaoks. Meie Euroopa Barack Obama! Kennedylik karisma, noorus, atraktiivsus, aktiivsus, intelligentsus, konstruktiivsus, operatiivsus! Koostöövõimekus ja suur usaldusväärsus, need pole viimased asjas suures Euroopa poliitikas. Ja see pole avanss. Ratase isiklik panus Kultuuripealinna 2011 staatuse saamisel ning autorlus Euroopa Rohelise pealinna idee osas, mis leidis ametlikus Euroopas suurt huvi ja toetust, tõestab väidetut. Ning Tallinn saab nüüd 2018 aastal ka Euroopa Roheliseks pealinnaks.
Usun, et Jüri Ratast ootab ees suur karjääri Euroopas ja Eestis, miks mitte ka presidendi ja peaministri ametites ning seda suure ja tugeva Keskerakonna eesotsas.
Ratas alternatiivina on ju väga hea. Ega ta ju Savisaarest veel jagu ei saa. On ju Savisaar, kes otsustab, kes on tema järglane. Kindlasti sinna läheb veel omajagu aega. Kuid noore ja tubli mehe kandideerimises, oma ambitsioonide märkimises, pole ju midagi halba.
Vaatame näiteks IRL-is toimuvat. Juhib ju seal erakonda tegelikult Parts, aga mitte erakonna esimees Laar. Laar on nüüd rohkem tamadaa vanade kampsunite viinalauas. Seal toimuvat kiskumist on paha vaadata.
Keskerakond peab olema sellest üle. Räägitud on auesimehe koha loomisest. Aga on ka teisi variante. Ajaloost me ju teame kõiki neid rahvuslike liidreid, revolutsiooni liidreid, kõrgemaid juhte. Tegelikult partei esimees ja partei liider ei pea olema üks ja sama isik. Ratas näiteks võiks olla kaasesimees, kunagi ka esimees, partei liider, juht, seega peaministrikandidaat ja presidendikandidaat oleks aga ikkagi Savisaar.
Keskerakond on alati suutnud päeva lõpuks omavahel kõik ära jagada, olgu see siis Tallinnas või Ida-Virumaal, miks arvatakse et me ei tule toime seekord?

neljapäev, 28. juuli 2011

Max Kaur osales golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011

27. juulil 2011.a. osales Tallinna linnavolikogu liige ja kunagine Edgar Savisaare nõunik Max Kaur mainekal golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011, mis toimus Tallinna lähedal, mereäärses Estonian Golf & Country Clubis. RSA Golf Academy Rookie Tour 2011 osales ligi 50 golfimängijad. Turniiri külastas ka reformierakondlasest Harjumaa maavanem Ülle Rajasalu.
„Golf on kaheldamatult tänapäeva kaasaegse ühiskonna üks märkidest. Avaldan tunnustust Eesti Golfiliidule ning kõigile neile, kes propageerivad, toetavad ja tegutsevad selle nimel, et golfikultuur areneks Eestis. On ka lootust, et tulevikus on võimalik golfimängijat Eestist näha tuntud maailmaturniiridel. Majanduslikust aspektist on tähtis ka golfiturismi areng Eestis,“ rääkis poliitikust golfiharrastaja Max Kaur. „See on minu esimene võistlus ning ma olen tänulik oma golfitreenerile ja õpetajale, tuntud golfimängijale Enn Einlale“, lisas Kaur.
„Golf on maailma parim harrastus! On positiivne, et avaliku elu tegelased, tippsportlased, kultuuriinimesed ning ka poliitikud aktiivselt osalevad golfielus. Golf Eestis areneb kiiresti, iga aasta liitub golfiga üha rohkem inimesi. Kaur näitas stabiilse tulemuse dünaamilise perspektiividega,“ rõõmustas Eesti Golfi Keskuse nõukogu liige, üks Eesti parimaid golfimängijad oma klassis, Enn Einla.
Kaasaegne golf sai oma alguse Šotimaalt. Inglise keelt kõnelevast maailmast on spordiala levinud üle kogu maailma, olles üks rahakamaid ja eliitsemaid spordialasid üldse. Golf on Eestis suhteliselt uus harrastus, ent maailmas on ligi 100 miljonit golfimängijat. Islandil, kus elab ainult 250 000 inimest, on näiteks tervelt 61 golfiväljakut, meie põhjanaabritel, soomlastel aga 117 golfiväljakut ja 125 000 golfimängijat! Eestis on hetkel seitse suurt golfiklubi ning ligi 5000 golfarit.

teisipäev, 26. juuli 2011

Londoni linnapeaks saab Tallinna linnapea sõber ?

Lembit Öpik, endine liberaalist Briti parlamendisaadik Walesit, kandideerib Londoni linnapeaks. Praegu on raske öelda, kuidas tal läheb. Koomikukuulsusega kogenud poliitik, kelle girlfriendide hulgas nii ilmateadustajad kui popitähed, on Inglismaal päris tuntud. Aga tore oleks kui Edgar Savisaare sõber saaks Londoni linnapeaks. Tegin omajal Savisaarele ettepaneku kutsuda ta kandideerima Keskerakonna ridades Riigikogusse. Ja miks mitte, Europarlamendi valimisteks võibki Öpik tulla siit kandideerima.

esmaspäev, 25. juuli 2011

Max Kaur osaleb golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011

27. juulil 2011.a. osalen mainekal golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011, mis toimub Tallinna lähedal, mereäärses luksuslikus Estonian Golf & Country Clubis.
Golf on kaheldamatult tänapäeva kaasaegse ühiskonna üks märkidest. Avaldan tunnustust Eesti Golfiliidule ning kõigile neile, kes propageerivad, toetavad ja tegutsevad selle nimel, et golfikultuur areneks Eestis. On ka lootust, et tulevikus on võimalik golfimängijat Eestist näha tuntud maailmaturniiridel. Majanduslikust aspektist on tähtis ka golfiturismi areng Eestis.
See on minu esimene võistlus ning ma olen tänulik oma golfitreenerile ja õpetajale, tuntud golfimängijale Enn Einlale.
„Golf on maailma parim harrastus! On positiivne, et avaliku elu tegelased, tippsportlased, kultuuriinimesed ning ka poliitikud aktiivselt osalevad golfielus. Golf Eestis areneb kiiresti, iga aasta liitub golfiga üha rohkem inimesi,“ rõõmustas Eesti Golfi Keskuse nõukogu liige, üks Eesti parimaid golfimängijad oma klassis, Enn Einla.
Kaasaegne golf sai oma alguse Šotimaalt. Inglise keelt kõnelevast maailmast on spordiala levinud üle kogu maailma, olles üks rahakamaid ja eliitsemaid spordialasid üldse. Golf on Eestis suhteliselt uus harrastus, ent maailmas on ligi 100 miljonit golfimängijat. Islandil, kus elab ainult 250 000 inimest, on näiteks tervelt 61 golfiväljakut, meie põhjanaabritel, soomlastel aga 117 golfiväljakut ja 125 000 golfimängijat! Eestis on hetkel seitse suurt golfiklubi ning ligi 5000 golfarit.

esmaspäev, 18. juuli 2011

Tallinnas kavandatakse rajada skulptuur „Märka sõltlast“

Täna, esmaspäeval, 18.juulil 2011.a., kell 12.00 toimus Tallinna kesklinnas Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil heategevusüritus „Märka sõltlast“, samas kohas kus toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
Heategevusüritusel olid kutsutud ja osalesid alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvusega tegelevate ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevate usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, ettevõtjad, pealinna noorteühenduste Tallinna linnavolikogu ning endised Riigikogu liikmed. Heategevusüritusel „Märka sõltlast“ osales ligi 30 inimest.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Metropoliit Kornelius oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.
"Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ põhieesmärk oli juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema kurja vastu kui mitte kunst? Las koputab skulptuur „Märka sõltlast“ iga päev ühiskonna südametunnistusele.“
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

kolmapäev, 13. juuli 2011

Koos Päästeametiga päästsime väikest musta kassi (Video ja Foto)

Täna, 13.juuli 2011.a. lõuna ajal, Tallinna kesklinnas, Tallinna linnavolikogu ees toimus musta kassipoja dramaatiline päästmine. Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena koos Põhja-Eesti Päästekeskuse Kesklinna Päästekomandoga, eesotsas rühmapealikuga Andres Filatoviga (tel. 56633031), päästsime minu autosse roninud väikest musta kassipoega. Õnnelikult lõppenud draama sai alguse kui Tallinki taksojuht järsku avastas sõidu ajal, et keegi tema taksos mjägub. Taksojuht helistas kohe Päästeametisse, kohale kutsuti päästeametnike komando.

Nutikas kassipoeg kavaldas aga kõiki üle ning ronis taksost kiiresti minu autokapoti alla. Tõsine päästeoperatsioon kultuuripealinna turistide rõõmuks kestis ligi tund aega.

Viis päästeametniku olid linnavoliniku sõiduki kallal, et kassipoeg kätte saada. Üles tõsteti auto kapot, tõsteti ka kogu auto. Lõppude lõpuks usaldas väike umbes kahekuune armas kiisu ennast päästeametnike kätesse ronides ise poliitiku autost välja.

Korrakaitsekomisjoni esimehena olen rahul meie päästeametnikega. Elame ja tegutseme tsiviliseeritud, turvalises ühiskonnas, kus on   tähtsad  nii inimesed kui ka loomad. Kassipoeg anti üle Tallinki taksojuhile tema palvel.