Neljapäev, 29. aprill 2010

Estonia’s confidence gives positive signal to all of Europe

Max Kaur vastas The Baltic Times küsimustele
http://www.baltictimes.com/news/articles/25780/

Max Kaur is a well-known public figure in Estonia. He is a politician; a deputy on the Tallinn City Council, as well as the founder and leader of the Estonian social movement that is against gambling. Kaur is also the first in the EU to establish the public protest called the ‘Anti-Casino’ movement. Thanks to Kaur’s efforts, the new Gambling Act entered into force on January 1, 2009, in Estonia, which regulates the organization and state supervision of gambling in the country and on ships sailing under the Estonian flag. After winning the Tallinn City Council election for deputy, Kaur was also elected as the vice-president of the Legal Commission of the Tallinn City Council, and appointed a member of the Financial Commission of the Tallinn City Council.... http://www.baltictimes.com/news/articles/25780/

Esmaspäev, 26. aprill 2010

Parseldajate paradiis

Eesti Energia IPO ettevalmistuste energiline avapauk lausa sunnib kommenteerima.Ja küsimus ei ole ainult aastatagustes sündmustes, kus Eesti energeetika püüti mahaärida hiljem pankrotikaitset otsinud NRG Energy`le. Ning kus muide hästi olid näha Anatoli Tšubaisi kikkkõrvad.
Oli veel ka Eesti raudtee erastamissaaga, mille ümber lõi tantsu rahvusvahelised petturid, Sitsiilia maffia esindajad kui kerge raha peal väljas olevad ameeriklased, kes seni olid eelistanud kokku osta raudteid Aafrikas.
Seepärast ei pea olema eriline geenius tabamaks, mis toimub võimaliku Eesti Energia IPO ümber.
Kindlasti on tänaseks õpitud ebaõnnestumistest 90-ndate lõpul ja aastatuhande alguses. Meile kõigile hästi tuntud PR - tegelased, keda Eesti välisluure on tabanud võõrriikide luurete sõnumite edastamisel Eestis, on seekord otsinud abi totaalses äraostmises.
Eesti Energia juhtidele lubatakse, et nood saavad multimiljonärideks, keskastme juhtidele et nad saavad miljonärideks, lihttöötajatele lubatakse aktsiakeerutustest kerget teenistust, väikeinvestoritele unistuste dividendiaktsiat börsilt. Riigile lubatakse euro konvergentsiprogrammi täitmiseks kiirelt hullult pappi.
Kõik peavad olema rahul ning kahe käega hääletama IPO poolt. Veel parem, las avaldavad riigiisadele survet. "Nuts on seal, ja teie takistate meid selle kätte saamisel, ata-ata teile!".
Ühesõnaga, pärast meid tulgu või veeuputus! Mis siis, et monopoli müümine tähendab ilmselgelt seda, et tuumajaama ei tule ning elektrienergia hind kargab taevasse.
Kindlasti jälgime tähelepanelikult visalt liikuvaid jutte, et Eesti Energia IPO eest võitlevad laarlased-partslased ei tee see sugugi mitte isamaaarmastusest. Kes kahtlekski, samu inimesi nägime ju eelmise katse taga aastaid tagasi. Seda enam, et rasket raha nõudvad valimised ju ukse ees.
Ongi huvitav, et muidu võime lausa lehtedest lugeda igasuguseid üleslindistatud vestlusi linnaametnike vahel, kes seal saagivad paarisadat tuhandet. Siin on aga jutt miljarditest.

Reede, 23. aprill 2010

Meie Sarvik

Tänane H.H.Luige EE suur leht üllatas tähelepanuga Tallinna ZOO legendaarsele elanikule, Keeniast pärit ninasarvikule Mürrile. Saaga ninasarvikutega ja nende topistega on tõesti kummastav ja huvitav. Ninasarviku saaga on puudutanud ka mind ja Keskerakonda.
Kümme aastast tagasi otsustasid kesknoored eesotsas tänase Riigikogu liikme Lauri Laasi ja tänase Tallinna Linnavolikogu liikme Max Kauriga külastada jõuluajal Keenia ninasarvikut Tallinna Loomaaias ning viia talle ka jõulukinke porgandi näol (nagu meile soovitas Tallinna Loomaaia igavene ja vahetamatu direktor).
Meiega kaasas oli ka mitu leheneegrit ning muuseas oli nende hulgas hilisem legendaarne öövahtkondlane ja ajakirjanik Dmitri Klenski, kes ka tegi meist häid fotosid. Loomaaia direktor lubas Keskpartei delegatsiooni koos ajakirjanikega minna lausa ninasarviku puuri... Kummaline aga oli see, et ninasarviku kõrval olles tundsime sama karmat, karismaatilisust kui tema eesti poliitilise prototüüpiga. Kokkuvõttes oli põnev ettevõtmine.

Neljapäev, 22. aprill 2010

Lenin ja Laar

Tänased sünnipäevalised on äravahetamiseni sarnased. Hõre punane habe ja kiilaspäisus pole ainuke, mis neid ühendab. Leninliku Komsomoli, kommunistliku partei reservi veterani Marti ja Ilijtši ühendab armastus Saksamaa vastu, saksa keeles puterdamine on nende stiil. Mõlemad on radikaalid. Laaril põhjuseks esiisadest vaesed moonakad, Ilijtšil vanavanaisa, viinakaupmees Moiša Blank. Mõlemad on meistrid provokatsiooniliste poliitiliste formuleeringute alal. Ja vahendeid nad ei vali. Vene impeeriumi hävitamiseks kõlbas Leninile ka Saksa Kindralstaap. Mis kõlbas Savisaare hävitamiseks?
Meenutame Laari seisukohti 20.augustil 1991 aastal. Eesti Vabariiki pole vaja välja kuulutada, ta on juba väljakuulutatud, mingeid teateid Eesti iseseisvuse taastamisest pole vaja välja saata, kuna Ameerika ei tunnista Eesti okupeerimist. Ühesõnaga istume Toomepea lossis edasi ja oleme vait. Huvitav, millises KGB kontoris see idee välja mõeldi:)
Tänaseks on selge, kui Eesti poleks astunud samme oma iseseisvuse taastamiseks ja selle tunnustamiseks, siis vaevalt ka teised liiduvabariigid oleks midagi ette võtnud. Nii oleksime tänaseni Venemaa koosseisus...

Esmaspäev, 19. aprill 2010

Mina ja Polanski

Reedene hommikukohvi algas Kaitsepolitsei aastaraamatuga. Raamat ei olnud huvitav. Sain teada, et sotsialistide seas korruptante olla ei saa, sest nende parteis kandideerib selline väärikas organite töötaja nagu Zoja Tint.

Järgnevalt siirdusin Olga Ljubaškina korraldatud Valgevene kunstnike näitusele Vana Wiru hotelli. Olga Ljubaškina on kuulus, kuna just tema organiseeris omalajal endise Vene välisluure residendi Aleksander Dõškanti fotonäituse. Ka seekord olid näitusel esindatud Venemaa saatkond suursaadiku abikaasa isikus. Taamal hõljus saatkonna esimese sekretäri seltsimees Kirill Korõševi morn nägu... Mööda näitust tuiskas ringi KGB varikirjanik Olev Miil aka Ants Arukask aka Vello Pärnaste aka Mauno Saari ...

Oli loogiline, et pärast näitust siirdusin "Solarisesse", sest ees ootas Roman Polanski uusim film "Varikirjanik".

Hea meel oli tõdeda, et vanameister on endiselt vormis. Ja mis siis , et põnevik. Tavaliselt lähevad filmilavastajad aastatega kehvemaks. Polanski aga mitte. Olgu Harrison Ford Pariisis või Brosnan Ameerikas, aastad pole mõjutanud Polanski meisterlikust. Lugu iseenesest ju dramaturgiliselt midagi ei kujutanud, aga see kuidas see oli ülesvõetud... Vaatad neid Oliver Stone`i närimiskumme, ükskord vaatad ja rohkem ei taha. Polanski on hoopis teisest puust.
Filmi tegevusliin viib paratamatult mõttele, et see Polanski praegune tagasikiusamine võib mitte olla juhuslik.

Polanski on pärast sunnitud lahkumist on äärmiselt Ameerika kriitiline. Harrison Fordi õiendamine Ameerika konsulaartöötajatega Pariisis on tänaseks klassika. Kas selle filmi idee, ameeriklaste poolt mõjuagentide sokutamisest üle maailma, kõikide maailma riikide valitsustesse, saab samuti klassikaks?

Põnevikule omaselt tegutsevad filmis kurikavalad LKA agendid, kes tapavad uudishimulike vastaseid nagu kärpseid. Tegelikus on tänaseks teine. Ei julge need ameeriklased pärast 70-aastaid tuhkagi. Tapmised on tänaseks neile keelatud, ehk terroristid välja arvatud, ja isegi siin on pidevalt kära. Seda tapmiste stiili saavad harrastada täna need riigid, kus demokraatiat pole.

Mis aga tõele vastab, see on massiliselt mõjuagentide sokutamine igale poole kus võimalik.

Filmi viited küll Tony Blairile, küll Robin Cookile olid ühelt poolt naljakad, teiselt poolt reaalsusi kajastav. Ka Eesti reaalsusi. Me räägime hästi palju Venemaa eriteenistuste tegevusest Eestis. Kuhu jäävad aga teated Ameerika mõjuagentidest?

Teisipäev, 13. aprill 2010

Hukkunud respublikaani hotell.

Minu eelmine konspiroloogiline blogisissekanne äratas tohutut huvi. Vandenõuteooriad leiavad alati tänuliku lugeja. Paanika, mis puhkes aga sotside seas, pärast seda blogisisissekannet, oli kui palsam hingele.
Mõned oli lausa veendunud, et kurikaval Ilves on Pihli reetnud ja moodustanud oma parteikese. Ehk jätaksime nüüd teatraalsed šestid ja vaatame siis, mis on selle Ühtse Eesti taga.
Küsimus oli poliitiliselt loomulikult "soo" häältes järgmistel valimistel ning kes neid oleks võimeline saama. Ka eelmistel valimistel esines Hans H. Luige toetatud projekt Rohelised. Seekord oleks selleks siis Ühtne Eesti, kes oleks tugevamalt seotud ja manipuleeritav IRL-i poolt ning kes pärast valimisi võimalik et lõppkokkuvõttes ka liituks IRL-iga.

Häältevahekord uues Riigikogus, kus IRL kõrval oleks tema taskupartei, võimaldaks Savisaare valitsuskoalitsioonidest eemale peletada ning panna teatud surve alla ka Reformierakonna, kusjuures kogu selle Ühtse Eesti eesmärk peale Keskerakonna eemalejätmise koalitsioonist vist ongi Reformierakonnale varju heitmine ja temalt häälte äravõtmine. Laine Jänes on selles mõttes poliitiliselt kõvasti tanki pandud. Usun ka, et Jänese poliitiline karjäär on ohus, sest uus partei moodustatakse kindlasti maksku mis maksab.

Ei pea aga reaalseks seda, et kombineerides sotsialistidega õnnestuks IRL ja tema variparteil Reformierakonda võimu juurest eemale manööverdada. Pigem on oht, et sotsid võivad parlamendist välja kukkuda või nende kohtade hulk Riigikogus jääb väga väikeseks. Siit ka see, miks sotsialistidele töötav Ivo Rull (endine Isamaa peasekretär!) püha viha täis oli. Rohelised süüdistasid ju Rulli, et see neil kõik pekki on keeranud, viidates sotsialistide intriigile! Ja nüüd Rulli ehmatuseks moodustati uus varipartei, kes jällegi sööb sotsialistide elektoraati. Head nalja saab loomulikult siis, kui liberaaltsentristlikud jõud otsustavad koonduda... Liiga vara olete vanameister Edgar Savisaare mahakandnud!

Piinlik on aga lugeda Ühtse Eesti lehekülgedel neid ajast ja arust vanu respublikaanide tekste, mis nõretavad silmakirjalikkusest. Kilk, kes ise oli ResPublica loomise lähedal, viidates juba Ojasoo ja Semperi variserlikkusele, kuna kasvõi guugeldades tulevad välja arvutud ebaeetilised tegemised, mis seotud NO99-ga.

Muide ei ole avalikustatud, kes on suhtekorraldaja, kes reklaamifirmad. Ja seda asutuse puhul, kes elab riigi raha peal! Ennekuulmatu! Mis kulutusi tehtud ja millele, maksumaksja tahab teada! Kas tõesti peab Keskerakond hakkama Riigikogus Jänest pommitama, et asjades selgust saada. Või arvavad mõned kultuuritegelased, et riigikontrolör ei võigi neid kontrollida.

Kronoloogia:
1. NO99 loomenõukogu esimees oli Mart Laari vihmavarjuhoidja Tõnis Arro.
2. Ühtne Eesti peab mail suurkogu, sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast, see on IRL.
3. Ühtse Eesti kodulehekülg on eestieest.ee, EESTI EEST on IRL-i kaubamärk
4. Kui Ignar Fjuk tegi katse moodustada MTÜ Eesti Eest, mis koondaks NSV Liidu rahvasaadikute kongressi eestimeelsed saadikud, teatas IRL 16. märtsi Postimehes, et „IRL ei välista vaidlusi loodava MTÜga Eesti Eest”.

5. Ka möödunud aastal toimunud „Minu Eesti” mõttetalguid rahastati IRL-i ministri Siim Kiisleri poolt läbi riigieelarve rahade ning ürituse kaubamärgi ning MTÜ olid enda nimele registreerinud IRLi liikmed.
Öösel magama heites kangastus silme ette stseen: Hõreda punase habemega Laar ning Juhan Parts ronivad Ojasoole selga. Kõvera kaelaga Parts kisendab
"Tõuske, tõuske juba ükskord lendu Ojasoo!"...