Esmaspäev, 26. aprill 2010

Parseldajate paradiis

Eesti Energia IPO ettevalmistuste energiline avapauk lausa sunnib kommenteerima.Ja küsimus ei ole ainult aastatagustes sündmustes, kus Eesti energeetika püüti mahaärida hiljem pankrotikaitset otsinud NRG Energy`le. Ning kus muide hästi olid näha Anatoli Tšubaisi kikkkõrvad.
Oli veel ka Eesti raudtee erastamissaaga, mille ümber lõi tantsu rahvusvahelised petturid, Sitsiilia maffia esindajad kui kerge raha peal väljas olevad ameeriklased, kes seni olid eelistanud kokku osta raudteid Aafrikas.
Seepärast ei pea olema eriline geenius tabamaks, mis toimub võimaliku Eesti Energia IPO ümber.
Kindlasti on tänaseks õpitud ebaõnnestumistest 90-ndate lõpul ja aastatuhande alguses. Meile kõigile hästi tuntud PR - tegelased, keda Eesti välisluure on tabanud võõrriikide luurete sõnumite edastamisel Eestis, on seekord otsinud abi totaalses äraostmises.
Eesti Energia juhtidele lubatakse, et nood saavad multimiljonärideks, keskastme juhtidele et nad saavad miljonärideks, lihttöötajatele lubatakse aktsiakeerutustest kerget teenistust, väikeinvestoritele unistuste dividendiaktsiat börsilt. Riigile lubatakse euro konvergentsiprogrammi täitmiseks kiirelt hullult pappi.
Kõik peavad olema rahul ning kahe käega hääletama IPO poolt. Veel parem, las avaldavad riigiisadele survet. "Nuts on seal, ja teie takistate meid selle kätte saamisel, ata-ata teile!".
Ühesõnaga, pärast meid tulgu või veeuputus! Mis siis, et monopoli müümine tähendab ilmselgelt seda, et tuumajaama ei tule ning elektrienergia hind kargab taevasse.
Kindlasti jälgime tähelepanelikult visalt liikuvaid jutte, et Eesti Energia IPO eest võitlevad laarlased-partslased ei tee see sugugi mitte isamaaarmastusest. Kes kahtlekski, samu inimesi nägime ju eelmise katse taga aastaid tagasi. Seda enam, et rasket raha nõudvad valimised ju ukse ees.
Ongi huvitav, et muidu võime lausa lehtedest lugeda igasuguseid üleslindistatud vestlusi linnaametnike vahel, kes seal saagivad paarisadat tuhandet. Siin on aga jutt miljarditest.