Esmaspäev, 28. oktoober 2013

Linnapea Max Kaur: Mustvee Sadamas hakkavad ehitustööd

Mustvee Linnavalitsus oma istungil väljastas esimese ehitusloa Mustvee Sadamaga seoses. Ehitusluba anti Mustvee Sadama paadikai ehitamiseks. Ehitustööd algavad juba lähinädalatel.
"Mustvee linnavalitsusele on oluline, et  kõik Mustvee Sadama asjad oleks graafikus. Kui veel juuni alguses oli kahtlejaid, kas Mustveesse sadam ikka tuleb, siis täna oleme juba ehitusfaasis", rõõmustas Mustvee linnapea Max Kaur.
Mustvee Sadama ehitustööd plaanitakse lõpetada 2014. aasta novembri lõpuks. Sadamaehitus läheb kokku maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Vene-Läti koostöö programmist. Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.

Laupäev, 26. oktoober 2013

Maag Igor Mang külastas Mustvee linna

Peipsi pealinna Mustveed külastas 25-26.oktoobril 2013. aastal tuntud maag Igor Mang. Maag käis külas Mustvee linnavalitsuses ning tegi  jalutuskäigu koos linnapea Max Kauriga Peipsi pealinna peatänaval, Tartu tänaval. Mang jagas nõuandeid uue linnavõimu moodustamiseks. Max Kauril õnnestus ka teada saada maagi viimased saladused, Mangi ennustuse kohaselt ootab ees rahuliku majandusaasta edukas lõpp ja Eestit ootavad ees valged jõulud. Linnapea Kaur kingis Mangile raamatu Peipsist ning kogumiku "Minu Mustvee". Igor Mang võttis osa kultuurimaratonist "24 tundi avatud Eestimaa rahvamaja" Mustvee Kultuurikeskuses, kus esinedes kohaliku rahva ees.

Teisipäev, 22. oktoober 2013

Linnapea Max Kaur: Mustvee linnale peab olema viit ka Narva maanteelt

Mustvee linnapea Max Kaur saatis Maanteeameti Liikluskorralduse osakonnale kirja,
kus viib tähelepanu, et Mustvee kohta puuduvad eel- ja suunaviidad Mustveesse viivatel
riigimaanteedel, s.h Tallinn- Narva maanteel, samuti Rakvere, Jõhvi ja Aegviidu piirkonnas asuvatele
ristmikel, kust hargnevad Mustveesse suunduvad teed.
"Nii Mustvee linna kui Eesti ühe tõmbeseskuse kui ka kogu Mustvee ümbruse ja kohaliku
Peipsi-äärse piirkonna tuntuse, külastatavuse ja arengu seisukohalt on vajalik anda võimalikult
laialdaselt ja selgelt viiteid Mustvee asukoha ja kauguse kohta Eesti inimestele ja
turistidele," leiab linnapea Max Kaur.
2013. aasta on Mustvee linna juubeliaasta, mil täitub 75 aastat linnastaatuse saamisest ja möödub
520. aastat Mustvee esmamainimisest. Mustvee linn on seda silmas pidades viimasel ajal eriliselt
pingutanud ja paigutanud ressursse linna heakorra ja üldise ilme parandamisele.
Samuti on Mustvee Peipsi pealinnana nii kohalikuks tõmbekeskuseks kui ka turismimarsruutide sõlmpunkt, kust hargnevad mitmed kohalikud turismi- ja matkateekonnad.

Pühapäev, 20. oktoober 2013

Mustvee linnapea Max Kaur: Pöörane valimisaktiivsus näitab, et hartalastel polnud õigus

Mustvee linnas oli kella 15.00 päeval ülikõrge valimisaktiivsus, hääletamas oli käinud juba üle 60% valijaid.
"See pöörane valimisaktiivsus näitab, et nii Harta12 kui ka eile üleskutse teinud kultuuri -ja ühiskonnategelased on valel teel. Eesti valija huvitub poliitikast ja võtab sellest aktiivselt osa, sealhulgas ka valimistest. Ja mitte ainult Tallinnas. Mingist stagnatsioonist pole juttugi. Eesti valijad on võtnud otsustamise enda kätte ja panevad paika need inimesed, keda tahavad, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Mustvees kandideerivad nendel kohalikel valimistel Keskerakond ja kolm valimisliitu ning üks üksikkandidaat, kokku 72 kandidaati. Mustvee linnavolikogus on 11 kohta.

Reede, 11. oktoober 2013

( FOTO) Linnapea Kaur: Peame lugu neljajalgsetest, kes teenivad meie riiki

Mustvee linnapea Max Kaur ja Mustvee Linnavolikogu esinaine Marianne Kivimurd-Tarelkina käisid Mustvee Piirivalvekordonis uue teenistus- ja piirivalvekoera, lambakoerakutsika Tryen`s Guugle katsikutel ning kinkisid traditsioone järgides kordonile suure paki koeratoitu ning paar vägevat konti. Kordonile kingiti raamat "Meie Mustvee".
Linnapea kiitis head koostööd Mustvee ja piirivalvekordoni vahel, 1. juulil 2013. aastal külastas kordonit ka Europarlamendi liige Kristiina Ojuland: " "Me kõik armastame loomi, eriti peame lugu neist, kes teenivad meie riiki. Piirivalvekordon on Mustveele väga oluline, nagu näitas viimane hädaolukord reostusega Mustvee all, Peipsi järvel. Tänu piirivalvele ja päästjatele sai õnnetusele õigeaegselt reageeritud ning koheselt ka õnnetuse tagajärgi likvideerima asutud. Usun, et ka Tryen`s Guugle tõestab mustveelastele oma kasu patrull - ja otsingukoerana."
2.oktoobril 2013.aastal lisandus politsei teenistuskoerte perre 8-nädalane saksa lambakoerakutsikas Tryen’s Guugle. Isane saksa lambakoerakutsikas Guugle toodi Eestisse Helsinki külje alt Nurmijärvist ning oma hoole alla võttis ta Mustvee kordoni piirivalvur Üllar Tänna. Neljajalgsest korra- ja piirivalvurist kasvatatakse patrull- ja otsingukoer, kelle peamiseks tööpiirkonnaks saab olema Lõuna-Eesti ning selle lähiümbrus. Käesoleval aastal on politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerte pere täiendust saanud kaheksa uue teenistuskoera jagu. Nendest neli on belgia tõugu lambakoerad, kolm saksa lambakoerad ning üks inglise springerspanjel.
 

Neljapäev, 10. oktoober 2013

Mustvee linn nõuab Pätsi aegseid piire

9.oktoobril 2013. aastal toimunud Mustvee Linnavalitsuse istungil arutati tõsiselt küsimust linna territooriumi 1938. aasta piirides taastamist, nendes piirides, mis kehtisid kui president Konstantin Päts tollasele Peipsi äärsele tõmbekeskusele linna staatuse andis. Sellel eesmärgil pöördutakse nii Maaameti kui ka Jõgevamaa Maavalitsuse poole. Mustvee linna territoorium oli 1938 aastal pea kolm korda suurem kui täna. Praegu on Mustvee linna pindala 5.45 km2. Stalinlike reformide käigus kaotas Mustvee linn kaks kolmandikku oma territooriumist. "Aeg oleks Eesti Vabariigi õigusjärglus taastada ka Mustvee linna suhtes. Mustvee linnavalitsus kavatseb pöörduda Vabariigi Valitsuse ja Jõgeva Maavalitsuse poole palvega läbivadata otsused, mis kinnistasid stalinlike kuritegudega toimepandut Mustvee suhtes ka 90-aastatel. Mustvee oma loomulikes piirides saaks lõpuks taas täitma asuda tõmbekeskuse rolli ümberkaudsetele omavalitsustele," kinnitas Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee võimud on üritanud oma maid tagasi saada alates 1996.aastast, seni pole aga Mustvee linna ametlikele järelpärimistele isegi vastatud. Haapsalu linnal õnnestus lõpuks Riigikohtu abiga Haapsalu linna maad tagasi saada. Mustvee linn kavatseb järgida Haapsalu eeskuju.1938 aastal kuulus Mustvee linna alla näiteks ka osa tänasest Torma vallast.

Esmaspäev, 7. oktoober 2013

Mustvee linnapea: Kahetsusväärne õnnetus näitas Mustvee sadama vajadust

Mustvee linnapea Max Kaur avaldas kahetsust seoses Mustvee lähistel, Peipsi järvel toimunud reostuse üle, mille põhjustas diiselkütuse voolamine järve Veeteede Ameti hüdrograafialaevalt.
"Veekogudel, kus laevad liiguvad, ikka juhtub selliseid õnnetusi. Tuleb kiita meie päästjate ja piirivalvajate ennastsalgavad tööd reostus piiramisel ja likvideerimisel. Kindlasti on nüüd vajalik põhjalik uurimine, kuidas selline õnnestus juhtuda sai, miks ei olnud riigile kuuluval alusel kohe võimalik kütuse lekkimist peatada, miks ei saanud kohe kütust ümber pumpama hakkata. Samas oli tegemist õnnetusega, mis veelkord tõestas, miks vajame Peipsile uusi sadamaid, kus oleks normaalsed tingimused laevadega tegelemiseks," viitas Mustvee linnapea Max Kaur.
1.oktoobril 2013.aastal Peipsi järvel mõõdistustöödega tegelenud Veeteede Ameti aluselt EVA-301 vette lekkinud diislikütus kattis üheksa hektarit järve pinda. Koristustööd järvel kestsid kaks päeva.