Neljapäev, 28. juuli 2011

Max Kaur osales golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011

27. juulil 2011.a. osales Tallinna linnavolikogu liige ja kunagine Edgar Savisaare nõunik Max Kaur mainekal golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011, mis toimus Tallinna lähedal, mereäärses Estonian Golf & Country Clubis. RSA Golf Academy Rookie Tour 2011 osales ligi 50 golfimängijad. Turniiri külastas ka reformierakondlasest Harjumaa maavanem Ülle Rajasalu.
„Golf on kaheldamatult tänapäeva kaasaegse ühiskonna üks märkidest. Avaldan tunnustust Eesti Golfiliidule ning kõigile neile, kes propageerivad, toetavad ja tegutsevad selle nimel, et golfikultuur areneks Eestis. On ka lootust, et tulevikus on võimalik golfimängijat Eestist näha tuntud maailmaturniiridel. Majanduslikust aspektist on tähtis ka golfiturismi areng Eestis,“ rääkis poliitikust golfiharrastaja Max Kaur. „See on minu esimene võistlus ning ma olen tänulik oma golfitreenerile ja õpetajale, tuntud golfimängijale Enn Einlale“, lisas Kaur.
„Golf on maailma parim harrastus! On positiivne, et avaliku elu tegelased, tippsportlased, kultuuriinimesed ning ka poliitikud aktiivselt osalevad golfielus. Golf Eestis areneb kiiresti, iga aasta liitub golfiga üha rohkem inimesi. Kaur näitas stabiilse tulemuse dünaamilise perspektiividega,“ rõõmustas Eesti Golfi Keskuse nõukogu liige, üks Eesti parimaid golfimängijad oma klassis, Enn Einla.
Kaasaegne golf sai oma alguse Šotimaalt. Inglise keelt kõnelevast maailmast on spordiala levinud üle kogu maailma, olles üks rahakamaid ja eliitsemaid spordialasid üldse. Golf on Eestis suhteliselt uus harrastus, ent maailmas on ligi 100 miljonit golfimängijat. Islandil, kus elab ainult 250 000 inimest, on näiteks tervelt 61 golfiväljakut, meie põhjanaabritel, soomlastel aga 117 golfiväljakut ja 125 000 golfimängijat! Eestis on hetkel seitse suurt golfiklubi ning ligi 5000 golfarit.

Teisipäev, 26. juuli 2011

Londoni linnapeaks saab Tallinna linnapea sõber ?

Lembit Öpik, endine liberaalist Briti parlamendisaadik Walesit, kandideerib Londoni linnapeaks. Praegu on raske öelda, kuidas tal läheb. Koomikukuulsusega kogenud poliitik, kelle girlfriendide hulgas nii ilmateadustajad kui popitähed, on Inglismaal päris tuntud. Aga tore oleks kui Edgar Savisaare sõber saaks Londoni linnapeaks. Tegin omajal Savisaarele ettepaneku kutsuda ta kandideerima Keskerakonna ridades Riigikogusse. Ja miks mitte, Europarlamendi valimisteks võibki Öpik tulla siit kandideerima.

Esmaspäev, 25. juuli 2011

Max Kaur osaleb golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011

27. juulil 2011.a. osalen mainekal golfiturniiril RSA Golf Academy Rookie Tour 2011, mis toimub Tallinna lähedal, mereäärses luksuslikus Estonian Golf & Country Clubis.
Golf on kaheldamatult tänapäeva kaasaegse ühiskonna üks märkidest. Avaldan tunnustust Eesti Golfiliidule ning kõigile neile, kes propageerivad, toetavad ja tegutsevad selle nimel, et golfikultuur areneks Eestis. On ka lootust, et tulevikus on võimalik golfimängijat Eestist näha tuntud maailmaturniiridel. Majanduslikust aspektist on tähtis ka golfiturismi areng Eestis.
See on minu esimene võistlus ning ma olen tänulik oma golfitreenerile ja õpetajale, tuntud golfimängijale Enn Einlale.
„Golf on maailma parim harrastus! On positiivne, et avaliku elu tegelased, tippsportlased, kultuuriinimesed ning ka poliitikud aktiivselt osalevad golfielus. Golf Eestis areneb kiiresti, iga aasta liitub golfiga üha rohkem inimesi,“ rõõmustas Eesti Golfi Keskuse nõukogu liige, üks Eesti parimaid golfimängijad oma klassis, Enn Einla.
Kaasaegne golf sai oma alguse Šotimaalt. Inglise keelt kõnelevast maailmast on spordiala levinud üle kogu maailma, olles üks rahakamaid ja eliitsemaid spordialasid üldse. Golf on Eestis suhteliselt uus harrastus, ent maailmas on ligi 100 miljonit golfimängijat. Islandil, kus elab ainult 250 000 inimest, on näiteks tervelt 61 golfiväljakut, meie põhjanaabritel, soomlastel aga 117 golfiväljakut ja 125 000 golfimängijat! Eestis on hetkel seitse suurt golfiklubi ning ligi 5000 golfarit.

Esmaspäev, 18. juuli 2011

Tallinnas kavandatakse rajada skulptuur „Märka sõltlast“

Täna, esmaspäeval, 18.juulil 2011.a., kell 12.00 toimus Tallinna kesklinnas Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil heategevusüritus „Märka sõltlast“, samas kohas kus toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
Heategevusüritusel olid kutsutud ja osalesid alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvusega tegelevate ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevate usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, ettevõtjad, pealinna noorteühenduste Tallinna linnavolikogu ning endised Riigikogu liikmed. Heategevusüritusel „Märka sõltlast“ osales ligi 30 inimest.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Metropoliit Kornelius oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.
"Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ põhieesmärk oli juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema kurja vastu kui mitte kunst? Las koputab skulptuur „Märka sõltlast“ iga päev ühiskonna südametunnistusele.“
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Reede, 15. juuli 2011

Maailmamuusika legend ROXETTE sai kutse heategevusüritusele „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka maailmamuusika legend, pop-bände Roxette, kes esineb Tallinnas, 18.märtsil, Saku Suurhallis oma uue maailmaturnee «Charm School – World Tour» raames. Kutse on saadetud BDG Music tegevjuhi Eva Palmi vahendusel. Heategevusüritus toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
"Maailmakuulsad artistid väga aktiivselt võtavad osa heategevuslikest üritustest üle kogu maailma, et tõmmata tähelepanu globaalsetele probleemidele. Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Heategevusüritusele on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, Tallinna Linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Neljapäev, 14. juuli 2011

Kaotatud paradiis

Nädalapäevad tagasi tegin presidendikandidaat Indrek Tarandile ettepaneku sõita Liibanoni osalemaks pantvangidraama lõpetamises. See oli hea võimalus. Õhus oli märke, et asi varsti lõpeb. Eks küsimus oli uskumises. Mina uskusin Eesti riiki. Tulevad toime! Mõned ei uskunud ja eksisid.

Kolmapäev, 13. juuli 2011

Koos Päästeametiga päästsime väikest musta kassi (Video ja Foto)

Täna, 13.juuli 2011.a. lõuna ajal, Tallinna kesklinnas, Tallinna linnavolikogu ees toimus musta kassipoja dramaatiline päästmine. Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena koos Põhja-Eesti Päästekeskuse Kesklinna Päästekomandoga, eesotsas rühmapealikuga Andres Filatoviga (tel. 56633031), päästsime minu autosse roninud väikest musta kassipoega. Õnnelikult lõppenud draama sai alguse kui Tallinki taksojuht järsku avastas sõidu ajal, et keegi tema taksos mjägub. Taksojuht helistas kohe Päästeametisse, kohale kutsuti päästeametnike komando.

Nutikas kassipoeg kavaldas aga kõiki üle ning ronis taksost kiiresti minu autokapoti alla. Tõsine päästeoperatsioon kultuuripealinna turistide rõõmuks kestis ligi tund aega.

Viis päästeametniku olid linnavoliniku sõiduki kallal, et kassipoeg kätte saada. Üles tõsteti auto kapot, tõsteti ka kogu auto. Lõppude lõpuks usaldas väike umbes kahekuune armas kiisu ennast päästeametnike kätesse ronides ise poliitiku autost välja.

Korrakaitsekomisjoni esimehena olen rahul meie päästeametnikega. Elame ja tegutseme tsiviliseeritud, turvalises ühiskonnas, kus on   tähtsad  nii inimesed kui ka loomad. Kassipoeg anti üle Tallinki taksojuhile tema palvel.

Presidendikandidaat Indrek Tarand on kutsutud heategevusüritusele „Märka sõltlast“

18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka presidendikandidaat Indrek Tarandi.
Eesti presidendikandidaadil ja Europarlamendi saadikul on valimiskampaania ajal loomulik osa võtta avalikest üritustes, mis juhivad tähelepanu ühiskonna valuprobleemidele. Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Esmaspäev, 11. juuli 2011

Tallinnas toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna Linnavolikogu liikmete initsiatiivil toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“ mille raames tutvustatakse ka kavandava skulptuuri „Märka sõltlast“. Infopäev toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal Eestis hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine initsiatiivil esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
"Skulptuuri „Märka sõltlast“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar). Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Teisipäev, 5. juuli 2011

Tallinna Hipodroomi likvideerimine on kuritegu

Tallinna Hipodroomi maa-ala ehk Paldiski mnt.50 kinnistu detailplaneering on kutsunud ühiskonnas esile elava vastukaja. Põhjendatult.
Hipodroomi avas 1923.aastal president Päts isiklikult. Ta keeraks end hauas ringi kui saaks teada, et salaviinaspekulantide järeltulija tahab selle katta odavehitusega. Hipodroom on Eesti omariikluse kaasaegne, mis pidi sümboliseerima Eesti kuulumist Euroopa kultuuriruumi, ka tänapäeval on selle üheks tunnistuseks jahtklubid, golfirajad, hipodroomid.
Miks kogu Tallinn ning eriti silmatorkavad kohad linnas peavad olema täispikituid neid tänapäeva "hruštšovkasid"? Ehitataks ometi siis midagi tõsist ja väärtuslikku, kui selline himu just ehitada on. Kas ei ole küllalt Kadrioru staadioni eksperimendist kolearhitektuuriga?
Jätkuvalt arvan, et Tallinna Hipodroomi maa-ala ehk Paldiski mnt.50 kinnistu detailplaneering on vaja tagasi Tallinna Linnavolikogusse tuua ja tühistada. Toetan MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Pelgulinna Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ algatust kohtusse pöördumiseks hipodroomi maa-ala detailplaneeringu osas.
Stroomi ja Merimetsa metsaala ning hipodroom tuleb kuulutada kaitsealaks. Kuulakem maailmamainega eksperte, mitte aga endiseid misse. Rootsi kuninga ratsakaardiväe peaveterinaar Göran Nilssoni on öelnud, et Tallinna Hipodroomi likvideerimine on kuritegu.
Manitski asjaajamise võrdkuju on Kalevi SPA, küll korraldatakse seal kloorirünnakuid, küll tiirlevad seal ringi pedofiilid, küll püütakse paariminutilise hilinemise korral nahk üle kõrvade tõmmata. Korruptsioonile tuleb teha lõpp ja alguse peab see saama Manitski hipodroomist.