neljapäev, 8. aprill 2021

Ida-Virumaad ei tohi maha kanda

Hiljuti jahmatas Kaarel Tarand Sirbis Ida-Virumaa inimesi seisukohaga, et "Ida-Virumaad õitsvaks ja jõukaks teha ei ole Eesti riigi võimuses".

Valitsuse soov alustada raha kulutamist Ida-Virumaa olukorra parandamiseks toovat tema meelest kaasa "uusi ja ettenägematuid hädasid" Ida-Virumaale. Valida olevat kas "lõputud reanimeerimiskatsed sündmuspaigal või ulatuslik evakuatsioon, soovijate abistamine kolimisel elukõlblikumatesse piirkondadesse".

Inimesed ei tahtavat Ida-Virumaal kehva kvaliteediga keskkonnas elada ka siis, kui mingit tööd on. Lõpuks tõdes Tarand: "Jah, Narval on võimalus, kuid see on teisel pool piiri."

Kui seda kõike oleks arutanud kolm vana joodikut sauna taga, poleks ehk häda midagi. Maksumaksjate raha eest ilmuvast ajalehest seda lugeda on aga nagu noahoop selga. 

Kuid on ka teine nägemus, mille esitas ettevõtja ja endine riigitegelane Raivo Vare. Ta viitab õlitootmise perspektiividele Ida-Virumaal, looduslikult kauni Ida-Virumaa turismitööstuse perspektiividele. Olgem ausad, Eestis on siseturism alles perspektiivses arengufaasis. Ärgem unustagem välisturismi silmas pidades, et Eesti on nii unikaalse e-keskkonna kui ka looduse piirkond! Ida-Virumaa energeetika kogemus ei kao samuti kuhugi, see vaid siirdub elegantselt tuule- ja päikeseenergia tootmise suunas. 

Õiglase ülemineku protsess on ellu kutsutud, võimaldamaks piirkondade ja inimeste toimetulekut sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ida-Virumaale eraldab Euroopa Liit 340 miljonit eurot. Kindlasti vajab Ida-Virumaa suuremaidki investeeringuid. Selleks tuleb veel palju töö teha, et need investeeringud saada.

Mind häirib negativism riigiasjades, sest see puudutab paljude inimeste elu. Selleks, et kõike maha teha, pole vaja suurt midagi muud teha kui avada suu.

Meil on aga vaja Ida-Virumaa uuel moel üles ehitada, et saada jagu nõukogude aja pärandusest. Las saab selleks ülesehitustööks Narva vanalinna taastamine! Las areneb Ida-Virumaa keskus, Jõhvi linn, kuhu asuvad elama ja õppima noored, kes muudavad virtuaalse maailma Ida-Virumaa rahamasinaks!

Põhjarannik 06.04.2021

laupäev, 20. märts 2021

Jõhvi ootab kaasva eelarve ideid!

Ettepanekud ja ideed võib esitada paberil vallakantselei teenindusele aadressil: Kooli 2, 41595 Jõhvi, või digitaalselt allkirjastatult e-postile: johvi@johvi.ee. Ettepanekuid võib esitada iga vähemalt 16-aastane Jõhvi vallas elukohta omav isik. Ettepaneku hinnanguline suurus on minimaalselt 5 000 eurot (käibemaksuta). Vallavalitsus moodustab ettepanekute hindamiseks komisjoni, mis peab ettepanekutele hinnangu andma hiljemalt 15. mail. Ettepanekute hindamise tulemusena selgitatakse välja kuni viis ettepanekut, mis pannakse rahvahääletusele ning need avaldatakse valla veebilehel ja nendega saab tutvuda vallavalitsuse hoones. Ettepanekute hääletuse korraldab vallavalitsus kümne päeva vältel juuni kuus.

teisipäev, 2. märts 2021

Gorbatšov 90

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud.

Noorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab aknast välja! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes... 2011.a. tähistas see suurmees oma 80 juubelit, mitte küll Moskvas, vaid Londonis, Albert Hallis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Ja tema külalisteks oli kogu vaba maailm.

kolmapäev, 24. veebruar 2021

Eesti rahva võitlus omariikluse eest on imetlusväärne

Võitlus iseseisvuse eest on väikerahvastele alati kannatuste rada. Ikka ja jälle peab inimestele seletama, et Tartu rahu tõi inimestele bolševistliku Lenini valitsuse lüüasaamine Eesti vägedelt.

Keegi ei kinkinud Eestile iseseisvust, see tuli Vabadussõjas relv käes välja võidelda. Bolševistlike hordide lüüasaamine Eestis, tervikuna Balti riikides, oli šokk, mida mõned ei suuda tänaseni üle elada.

Eestil tuli taas asuda võitlusse omariikluse taastamiseks laulva revolutsiooni ajal. Eesti NSV KGB ülema asetäitja Vladimir Pool on nüüd oma mälestustes heitnud valgust toimunud sündmustele. Kõik sai alguse NLKP KK sekretäri, hilisema poliitbüroo liikme Vadim Medvedevi absoluutse saladuskatte all toimunud suvisest visiidist Eestisse aastal 1987.

Salakohtumisel Tartu riikliku ülikooli rektori Arnold Koobiga, millel osalesid KGB töötajad, esitati talle küsimus, miks eestlased venelasi ei salli. Koop seletas, milles tegelikult asi on, rääkis siis Molotovi−Ribbentropi paktist kui eesti kultuuri ja keelt ähvardavast ohust.

Me loomulikult ei tea, mis salakange liigutasid Medvedev ja tema liitlane, poliitbüroo liige, keskkomitee sekretär Aleksandr Jakovlev, kuid järgnes murranguliste sündmuste jada. Nelja mehe, sealhulgas Kallase ja Savisaare ettepanekuna ilmus Tartu kohalikus parteilehes IME programm. Loomeliitude pleenum tõmbas hädakella Eesti arengu osas. Karl Vaino kukkus Eesti kompartei juhi kohalt. Tema kohale asunud Vaino Väljas asus vedama Eesti NSV ülemnõukogu istungit, mis kuulutas 16. novembril 1988 välja suveräänsuse.

Suhteliselt vabade valimiste tulemusel sai Eesti NSV endale Savisaare ja Meri valitsuse, mida ei moodustanud kompartei. Balti kett, olles jõulisem demonstratsioon väikerahvaste poolt vabaduse nimel, mida maailmas kunagi nähtud, viis 1991. aasta 3. märtsil toimunud rahvahääletusel sellise tulemuseni: küsimusele "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas "jah" peaaegu neli viiendikku hääletanutest. Rahvahääletus, mida kaugel 1943. aastal Teheranis nõudis Stalinilt USA president Roosevelt, oli Eestis toimunud. Rahvas oli oma sõna öelnud.

1991. aasta augustiks oli Eesti rahvas taas suutnud bolševistlikud hordid üle mängida ning omariiklus oli taas kehtestatud. 1918 oli ime, 1991 samuti. Hoiame seda imet meie riigi 103. sünnipäeval.

Põhjarannik 23.02.2021

neljapäev, 21. jaanuar 2021

Meie akadeemik 98

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 98. sünnipäeva Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku. Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu teadustöö aujuhendaja. Palju õnne eesti teaduse grand old man!

teisipäev, 12. jaanuar 2021

Max Kaur: Ida-Virumaa vajab miljardeid eurosid ja stabiilsemat võimu

Uude aastasse läheme vanade probleemidega. Ida-Virumaa tulipunktideks jäävad käesoleval aastal kohaliku majanduse areng ja haldusreformi uue etapi aktuaalsus.

Vajadus Ida-Viru maakonna intensiivsema arengu järele on olnud pikka aega päevakorral. Midagi on ka tehtud: Narva, Jõhvi ja Sillamäe tehnoparkide ehk ettevõtmise toetamine ja arendamine, põlevkivitööstuse programmi ja turismi arendamine jne.

Seetõttu oli eriti üllatav otsus mitte suunata Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist kogu 340 miljonit eurot Ida-Virumaale, vaid kokku kolme maakonda. Oli ju fondi raha üheselt mõeldud rohepöördega kaasnevate mõjude leevendamiseks ning vaid nendele piirkondadele, kus kaevandatakse fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks. Rohelise sea arendamine Jõgevamaal võib olla hea idee, aga mitte Ida-Virumaale mõeldud raha eest. 

2020. aasta veebruaris esines Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis kõnega minu kauaaegne kolleeg Tallinna linnavalitsuse ajast, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Ta rääkis investeerimispaketist, millega taheti toetada majandussektoreid Euroopa Liidu eri osades. Eelkõige räägiti Kreekast, Itaaliast, Poolast, aga ka Ida-Virumaast. Tänaseks ei ole sellest midagi kuulda, ning seda olukorras, kus teadlased ja analüütikud leiavad, et Ida-Viru maakond vajab 10 aasta jooksul miljardeid eurosid.

Iga areng vajab stabiilsust. Räägime siis kas haldusreformist ning omavalitsuste demokraatia arengutest. Haldusreform on üks neid sõnaühendeid, mida Eesti poliitikud on eriti ohtralt kasutanud. Elu on aga edasi läinud ning numbrimaagia asemel oleks meil vaja vaadelda omavalitsuste sisulise töö külgi: kas tõesti pole enam midagi võimalik paremaks teha?

Ise sain kogemusi haldusreformi edendamisega Peipsimaal. Viiest omavalitsusest tekitasime ühe omavalitsuse − Suur-Mustvee. Ida-Virumaal, kuhu pärast haldusreformi jäi kaheksa omavalitsust, tunduvad paremas seisus olema Alutaguse ja Lüganuse.

Ka Jõhvi on alati olnud avangardis. Juba 2005. aastal ühinesid vald ja linn, järgmise sammuna peaks Jõhvi ühinema Toilaga. Peale selle võiks kaaluda ka Oru aleviku kaasamist.

See, et Eesti suutis 2017. aastal läbi viia ulatusliku omavalitsuste arvu vähendamise, on imetlusväärne. Ometi ei lahendanud see mitmeid olulisi probleeme, mis omavalitsuste ja nende elanike ette on kerkinud. Üks silmatorkavamaid probleeme Eesti väiksemates omavalitsustes on võimu ebastabiilsus, mida õhutavad mõningane korruptiivne õhkkond ja käitumine.

Sellest olukorrast lähtudes peame leidma need lahendused, mis tagaksid demokraatlikuma ja stabiilsema võimukorralduse. Üks olulisi ettepanekuid seisneb selles, et kaaluda omavalitsustes linnapea ja vallavanema otsevalimist. See ei tähendaks meie praeguse mudeli olulist muutust. Mingit diktatuuri ei tuleks, kuna omavalitsusjuht on alati aruandekohustuslane volikogu ees.

Omavalitsusjuhi tagasikutsumise küsimus on samuti võimalik lahendada. Näiteks saaks linnapead tagasi kutsuda omavalitsuse elanike rahvahääletusega või volikogu otsusega, kus omavalitsusjuhi ametist maha võtmiseks ei piisaks mitte 50%+1 häältest, vaid vaja oleks näiteks 2/3 häälteenamust. See stabiliseeriks seda kaootilist olukorda, mis on haaranud juba liiga paljusid Eesti linnu ja valdu.

Loomulikult otsustab kõike valija ning kui valija usaldab kohaliku võimu esindajaid, siis tuleb ta ka valimistele. Samas võiks tõsiselt kaaluda eeskuju teistest demokraatiatest, kus hääletamine on üks kodaniku kohustustest.

(Põhjarannik 12.01.2021)