Neljapäev, 10. juuni 2021

Rahvas valigu otse nii presidenti kui linnapead

Presidendivalimiste karussell on Eestis alati rahvale huvi pakkunud, olgugi et rahvas presidenti valida ei saa.

Riigikogu avaistungil 2001. aasta septembris rõhutas vabariigi president Lennart Meri presidendi otsevalimiste taastamise olulisust, öeldes järgmised sõnad: "Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises." Arvan, et paljudele tulevad need Lennart Meri sõnad täieliku ootamatusena. On selge, et presidendi otsevalimised ei ole sobilikud parlamentaarsele riigikorrale, seepärast on poliitikud pakkunud teist lahendust.

Siim Kallas on arvanud, et presidendi ja peaministri koha peaks ühildama, ning see tundub olevat realistlik ettepanek. Nimelt saab praeguse presidendi funktsioonid presidendikoha kaotamise järel üle anda teistele institutsioonidele, et saavutada võimude tasakaal. Kuid see kõik on tulevikumuusika.

Praegu on järgmise presidendi valimised lahti läinud ning tegemist on väga veidra vaatepildiga. Tavaliselt esitavad erakonnad suve hakuks ise kandidaadi presidendikohale ning suve lõpus valitakse president ära. Tänavu on teisiti.

Näiteks Jüri Ratas alustas oma kampaaniat õige ammu, kohe pärast tagasi astumist peaministri kohalt. Riigikogu esimehe valimised pidid saama selleks sümboolseks aktiks, mis tõestab Ratase ambitsioonide realistlikkust.

Kui Kaja Kallas sai peaministri kinnitamisel 70 häält, siis jäi mulje, et koalitsioonil on hääled presidendi valimiseks riigikogus koos. Kuid täiesti ootamatult sai Jüri Ratas riigikogu esimehe salajastel valimistel vaid 63 häält. See oli selge signaal, et osa riigikogu liikmeid ei taha presidenti ära valida riigikogus.

Miks? Sest miks peaks teised parteid näiteks Keskerakonnale reklaami tegema? Nad tahavad teha reklaami oma parteile ning oma esitatud parteilisele presidendikandidaadile, silmas pidades kohalike valimiste kampaania lähedust. Riigikogus saavad oma kandidaadi üles seada Reformierakond ja Keskerakond, kuna selleks on vaja 21 riigikogu liikme allkirja.

Paljud ju ei mõista, et EKRE, Isamaa ja sotsid on nišiparteid, kellel pole riigikogus piisavalt kohti, et presidendikandidaati üles seada. Nemad loodavad presidendivalimistel valijameeste kogule, lootes seal üles seada oma kandidaadi. Seetõttu käibki passimine.

Palju on räägitud parteiülesest kandidaadist, kuid siinkohal tahan hoiatada naiivsuse eest. Mingit parteiülest kandidaati ei tule. Riigikogust lähevad valijameeste kogusse parteilised kandidaadid ja teised parteid vaid lisavad parteilisi kandidaate valijameeste kogus juurde.

Olen veendunud, et kodanikel peab olema võimalus valida oma presidenti otse. Soome on samuti parlamentaarne riik, kuid riigipead valib neil otse rahvas. Samamoodi peaks inimesed saama valida otse oma kodukoha juhti, linnapead või vallavanemat.

See on aus. Siis saame ka suurema osaluse kohalikel valimistel.

Põhjarannik 10.06.2021