esmaspäev, 25. veebruar 2008

Olümpiakomiteele ei sobi kasiinoraha!

25.02.2008.a. tegid Eesti kasiinovastased avalduse, kus kutsusid Eesti Olümpiakomiteed loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil.

Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, sest see on sama hea kui sportlasi toetaks narkoärist teenitud raha. Kahtlematult see kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil. Eesti Olümpiakomitee stagnajuhtkond vajaks tuulutamist.

„Lisaks Eesti Olümpiakomiteele oleks hea kui ka Kultuurkapital ning kõik õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutused loobuksid kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, riigil ja omavalitsusel on selleks raha piisavalt,” arvasid kasiinovastased Tallinna linnavolikogu liikmed.

Kasiinovastane liikumine Eestis on hetkel tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eesti kasiinovastastel on kavas 2008 aasta kevadest rida uusi üritusi, aktsioone ning massilisi meeleavaldusi. Käesoleval aastal peaks valitsus ja riigikogu kooskõlastama uue hasartmänguseaduse, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks.

reede, 22. veebruar 2008

Tavalise eestlase tunne

Eesti riigi juubelipidustuste ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Nii Londonis, Madridis kui ka Lähis-Idas on vabaduse mõõdupuuks olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.

Mida nimetame aga täna vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised, tõesti oma riiki märkivad passid, punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ühtses rütmis ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.

Samas on vajalik, et kas või neil mõnel päeval aastas, kui tähistame riigi iseseisvuspäeva, seisataksime mõtteis ja oskaksime oma vabadust tõeliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik ka kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil. Palju õnne Eesti!

neljapäev, 21. veebruar 2008

Siimanni rumalusel pole piire

Olümpiakomitee president Mart Siimann tuletas täna meelde oma punaminevikku kui teatas, et Eesti olümpialootus Kristjan Rahnu kahtlustamine kuriteos annab põhjuse peatada Kristjani olümpiakandidaadiks olemise. Ühtlasi peatas olümpiakomitee Rahnule ette nähtud olümpiatoetuse maksmise, mis käis Eesti kergejõustikuliidu kaudu.
Süütuse presumptsiooni mittetunnustamine saab olla eeskätt omane totalitaarstruktuurides tegutsenud inimesele, mida Siimann kaheldamatult ka on. Sama Siimann, kes lajatab Rahnule, tantsib kasiinotegelinski Armin Karu vastuvõttudel ning pole mehel mingeid südametunnistusepiinasid kasiinoraha vastuvõtmisel. Aga mis saab kui näiteks selgub, et Rahnu ei olnudki süüdi? Mida teeb Siimann siis? Astub tagasi?

teisipäev, 19. veebruar 2008

Karu Riigikogu meepotis

Lugesin paar päeva tagasi, et Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud ASi Olympic Casino Eesti apellatsioonkaebust tarbijakaitseameti ettekirjutuse tühistamiseks, millega kohustati kasiinot lõpetama mängukohtade läheduses kasiino reklaamimine.

Issand, mõtlesin ma, kui naiivsed on meie kohtunikud. Kohtunikud siin püüavad kõigest väest, nagu tõelised Don Qihoted, aga Karu onu on Riigikogusse saatnud eelnõu, mis kohe – kohe seadustab selle, mille kohtunikud ebaseaduslikuks kuulutasid!

Küll on hea elu Eestis nendel, kellel majandusministeeriumis ja Riigikogus oma käpp sees. Miljardäril napib raha? Pole häda, küll ministeerium ja Riigikogu tulevad appi!

Mäletate, kui kohvikute ja restoranide omanikud üllatusega pärast suitsetamise keelustamist kohvikutes ja restoranides avastasid, et kasiinodes võib edasi suitsetada. Vaat selline seadus tehti Riigikogus!

Kohtud panevad disklafi mängukohtade läheduses kasiino reklaamimisele, pole häda – laseme majandusministrile Riigikogusse saata uue eelnõu, millega me selle õiguse endale seadustame! Ja ennäe ongi Riigikogus juba komisjoni arutelu toimunud Reklaamiseaduse ümber, kus
„Reklaamina ei käsitata:
2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;
3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega;
6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.„

”§ 21. Hasartmängu ja loterii reklaam
(3) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalust.
(4) Hasartmängu reklaamiks ei loeta mängukoha tähistust ettevõtja nime, kaubamärgi, mängukoha liigi, nime ja lahtiolekuajaga, mis paikneb ehitisel, kus mängukoht asub, või mängukoha sissepääsu juures.”

„Tõmmake uttu Eesti kohtud! Me oleme Olympic Casinost, meie maksame!”

esmaspäev, 18. veebruar 2008

Mis toimub härra Lipstok?

25. jaanuaril kirjutas SL Õhtuleht, kuidas K-komando turvas Eesti Panka tulnud veokeid ja sihtis tänaval mööda kõndinud lasteaialapsi automaatidest. Artikli peamine küsimus oli saadetise turvalisus ja kas selle käigus võidi asjatult möödakäivaid inimesi ohustada.

Link artiklile http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=83894#form.

Lugedes sügisel Äripäevast pidevalt devalveerimise teemalisi artikleid ja nähes selle realiseerumist vähem informeeritud venelaste käitumisena, tekkis küsimus, miks pole ajalehed selgitanud neid kahte salapärast konteinerit. Samuti pole Eesti Pank vaevunud neid selgitama. Vähemalt mitte oma kodulehel avaldatud teadetena. Eelmise aasta lõpus levis venekeelsete inimeste seas kuulujutt krooni devalveerimisest. Valitsus ja Eesti Pank lükkasid selle ümber kui alusetu. Praeguseni on kurss euro suhtes püsinud.

Kas võib olla tõsi, et devalveerimine on ettevalmistamisel ja novembrikuu paanikal lasti teadlikult tekkida? Esmalt tilgutati selle kohta ajakirjanikele vihjeid ja mõtteid, leiti mõned seda kinnitavad analüütikud, siis tekkisid internetti vastavat infot paljundavad leheküljed. Sihtgrupp valiti täiesti loomulikult vähemuskeele kõnelejate hulgast, kellel on vähem informatsiooni. Tuletage meelde, et NL kaotasid ka kord 100 rublased kupüürid üleöö kehtivuse ja asemele tulid uue kujundusega rahatähed. Sama võib olla ka praegu teoksil. Kahes konteineris võisid olla näiteks 1000 kroonise nominaaliga rahatähed või uued 100 kroonised (kõige levinum rahakupüür), või Eesti euro tähed saabusid kohale.

Teiseks võimaluseks ongi üleöö raha devalveerimine. See poleks kuidagi klassikalises majandamises erakordne riigipoolne käitumine. Aastal 2002. võttis näiteks raskes majanduslikus seisus Argentiina riik vastu otsuse, et kõik välisvaluutas hoiused on külmutatud ja rakendatud riigipoolsete kohustuste täitmiseks IMF-i nõuete täitmiseks. Riigis oli käibel peeso, mille kurssi dollari suhtes reguleeris keskpank. Rikkal keskklassil olnud dollarihoiused arvutati riigi uue kursi alusel ümber peesodeks ja nende väärtusest devalveeriti 95 protsenti. Kui sul oli hoius 1 dollar, siis pärast kursimuutust said peesodes samasuure raha kui see oleks ennem vastanud 0,05 dollarile ehk sisuliselt sentidele.

Praegusel juhul on Eesti Pank teinud head eeltööd, sest devalveerimise jutt kuulutati sügisel ebausutavaks valeks ja teist korda rahvas seda enam uskuma ei jää. Sellises olukorras ongi kerge teha suuri loomingulisi muutusi meie rahanduses. Küsimus Eesti Pangale, kas Eesti euro kevad on käes?

reede, 15. veebruar 2008

Kasiinovastased rahvasaadikud: Tallinn peaks julgemalt piirama kasiinoäri!

Hiljuti lõpetas Tallinna linnavalitsus oma korraldusega kasiino tegevuse Mustamäe linnaosas, gümnaasiumi ja kahe lasteaia vahetus läheduses. Kasiinovastased tervitasid seda otsust, soovitades omavalitsustel olla aktiivsem ja julgem kasiinoäri piiramise osas.

„Iseenesest on positiivne kui kavandatakse kasiino kinni panna, isegi kui seda kavandatakse ligi poole aastat ette. Omavalitsuses, kus küsitluste järgi 81% elanikkonnast on kasiinoäri vastu, peaks võim olema aktiivsem ja julgem piiramaks kasiinoäri oma territooriumil. Aeg on Armin Karu taolistele koht kätte näidata. Hea näide on Pärnu või Haapsalu linnavõimud, kes vapralt seisavad ülbe kasiinoäri leviku vastu, linnarahva nimel,” arvas kasiinovastaste liider, endine Tallinna linnapea nõunik Max Kaur.

„Kasiinovastased siiralt loodavad, et Riigikogusse tulev eelnõu hasartmänguseaduse osas, annab omavalitsustel rohkem võimalusi kasiinoäri vastu tegutsemiseks ning võimaldab seeläbi tervikuna piirata kriminaalse kasiinoäri vohamist, eriti kui hetkel Tallinnas on ligi 100 kasiinokohta ja riigis ligi 200,” tõdes Tallinna Volikogu liige Oleg Rebane.

„Eelmise aasta lõpus, Mustamäe Halduskogu korralisel istungil arutati AS IMG Kasiinode poolt esitatud taotlust Mustamäe Linnaosa Valitsusele kasiino tegevusloa pikendamiseks. Peale seisukohtade ärakuulamise, halduskogu hääletas kasiino tegevusloa pikendamise vastu. Kahtlemata peavad rahvavolinike otsused mõjutama Tallinna linnavõimu olema julgem ja rohkem kasiinoäri piirama!”, arvas Tallinna linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko.

Tallinna linn ja mängukorraldaja AS IMG Kasiinod jõudsid kokkuleppele, et linnalt nõusoleku saamiseks õnnemängukoha tegevuse jätkamiseks tähtajaga kolm aastat aadressil E.Vilde tee 122 on ettevõte nõus alates 1. juulist 2008 sulgema Videomat Casino nime all tegutseva mängukoha aadressil E.Vilde tee 73.

neljapäev, 14. veebruar 2008

Ka kasiinovastased unistavad Sõbrapäeval!

Meedia kirjutab, et ka kasiinovastased, peale kasiinovabast Eestist, unistavad ja mõtlevad Sõbrapäeval armastusest!

DELFI: http://ajaviide.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=18182845

SL Õhtuleht: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=266599

Kasiinovastased: Pealinnas suletakse kasiino

Tallinnas suletakse koolile liiga lähedal asuv kasiino.
Tallinna linnavalitsus lõpetas oma korraldusega Videomat Casino Group ASi kuuluva mängusaali tegevuse aadressil E.Vilde tee 73, kuna see asub Tallinna 37. Keskkooli ja kahe lasteaia vahetus läheduses. Videomat Casino Groupile kuuluv mängusaal peab uksed sulgema hiljemalt esimeseks juuliks 2008.
Tallinna ja mängukorraldaja AS IMG Kasiinod jõudsid kokkuleppele, et linnalt nõusoleku saamiseks õnnemängukoha tegevuse jätkamiseks tähtajaga kolm aastat aadressil E.Vilde tee 122 on ettevõte nõus alates 1. juulist 2008 sulgema Videomat Casino nime all tegutseva mängukoha aadressil E.Vilde tee 73.
Tallinna abilinnapea märkis, et riigikogus on läbinud esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu hasartmänguseaduse muutmiseks, millega täiendatakse seadust sätetega, mis oleks aluseks valla- või linnavalitsusele hasartmängukoha avamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks.
“Menetluses oleva hasartmänguseaduse muutmise eelnõu või uue seaduse jõustumisel tekivad ka Tallinnal reaalsed alused õnnemängukoha avamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Tallinnas on liiga palju hasartmängukohti ning selles osas vajab see valdkond korrastamist,” lisas Mutli.
Abilinnapea Jaanus Mutli tõdes, et Tallinna linn kavatseb vastu võtta üldised reeglid, millest lähtudes hakatakse andma hasartmängukohtadele kooskõlastust. “Meie kaugem soov on jõuda järele teistele Euroopa pealinnadele, kus hasartmängukohad ja antud valdkond on selgelt reglementeeritud,” lausus Mutli.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1. jaanuari 2008 seisuga Tallinnas ligi 100 kehtivat õnnemängude korraldusluba.

reede, 8. veebruar 2008

Kasiinovastased juristid annaksid Äripäeva kohtusse.

7. veebruaril pöördusid minu poole grupp kasiinovastasust toetavaid juriste, soovitusega anda ajaleht Äripäev kohtusse seoses vassimistega 5. vaabruaril 2008.a. ilmunud artiklis, kus Äripäev rikub kodaniku au ja väärikust õiglus-demokraatlikus ühiskonnas. Nende arvamusel on ajaleht rikkunud klassikalise ajakirjanduse head tava, minnes artiklites üle lubatud piiri, manipuleerides kontrollimatute faktidega, millega eksitavad lugejat.

Arvan, kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu, peaks ta hoolikalt uurima tausta. Lugedes 5.veebruari Äripäeva, ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi. Ma tänan inimesi minu kaitseks väljaastumise eest ja kaalun juristide ettepanekut. Samas arvan jätkuvalt, et Äripäev peaks vabandama.

Ma üldiselt ei kiusa ajakirjanike taga, isegi kui nad eksivad ja oma eksimusega tekitavad eraisikute mainele korvamatut kahju, mis eksitavad ka Äripäeva lugupeetud lugejat. Lähtun sellest, et eksimine on inimlik. Antud juhul on tegemist puhtakujulise pahatahtlikkusega. Ühes pisikeses loos esinevad koos tõestamata väited diplomi ostmise kohta ja samas vihje justkui ma polekski neis õppeasutustes õppinud. Palun helistage nendesse õppeasutustesse ja küsige, kas ma olen seal õppinud või mitte. Ajakirjanik ei ole seda teinud vaid on läinud kergema vastupanu teed, mis ei ole sobi kokku Äripäeva tasemega ja paneb ajakirjaniku professionaalse taseme küsimärgi alla.

Samas pean häbematuseks Äripäeva valetamist, justkui oleks ma endale diplomi ostnud. Äripäev paneb vihje ja arveatab kuulujuttu kõrgemalt, kui tegelik tõde. Minu õppimine Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX, Moskva Rahvusvahelises Sõltumatus Keskkonna ja Politoloogia Ülikoolis ning Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis on kergelt kontrollitav, kuna antud info oli ka avalikult üleval kolm aastat Tallinna Linnakantselei koduleheküljel.

Äripäev võiks teada, et Eesti kui ka Venemaa on ühinenud Bologna protsessiga. Minu arvates on päris naljakas, et Äripäev seab kahtluse alla Jabloko ühe liidri Ilja Jašini hariduse, kes omandas bakalaureuse selles samas Moskva ülikoolis, kus minagi. Äripäeva väide, et Eesti Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus ei tunnista Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli diplomeid, on vale. Tegemist on Äripäeva poolt eksliku väitega. Äripäev ka lausa valetas kui väitis, et parandasin ülikooli nimetuse Valimiskomisjonis peale lehe reageerimist. Palusin parandata selle inimliku vea 3.jaanuaril, mida aga ka tehti 10 jaanuaril ja eksitav lugu ilmus ajalehes alles 5. veebruaril. Kõik see on kontrollitav.

Täna ka Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Mihhaili Bronšteini kes astus minu kaitseks välja: „Max Kauril on haridust piisavalt, et saada edukalt hakkama nii omavalitsuses kui ka kõrgkooli juhina. Lugupeetud ajaleht peaks paremini kursis olema Euroopa hariduse arengutega lähtudes Bologna protsessist. Äripäev peab vabandama, kuna tegemist on vist klassikalise poliitilise tellimusega!”

Peale Eesti riigi aastapäeva tähistamisest veebruaris - märts 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Selle tuntud saja-aastase staažiga kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on mul kavas võtta ette õpingud sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuris, mille juhendajaks saab ilmselt Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

teisipäev, 5. veebruar 2008

Siin on minu tegelikud vastused Äripäevale

Äripäev: Tere, Põhjendan ka, miks Teist üldsegi kirjutame. Nimelt laekus eelmisel aastal Äripäeva vihje, et Max Kaur otsis erakõrgkoolis Lex akrediteerimata õppekava järgi õppides Venemaa Ülikooli bakalaureuse kraadi. Otsustasime seda kontrollida. Sooviks veel paar küsimust esitada:
1. Miks Te kirjutasite viimastel kohalike omavalimistel saadikukandidaadi ankeeti, et olete lõpetanud Moskva Riiklik Ülikooli? Antud ankeedi tõepärasust kinnitasite ka oma allkirjaga.
2. Nüüd Te lasite Tallinna Valimiskomisjonil ülikooli nime ära vahetada. Aga kas Te olete kursis, et Eestis Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli (MNEPU) diplomeid Eestis ei tunnustata? Seega Eesti mõttes Teil justkui pole bakalaureuse kraadi.
3. Miks Ecomeni kodulehelt võeti hiljuti maha viide võimalusele saada bakalureusekraad Peterburist?
Oleks väga meeldiv, kui saaksite lähiajal vastata. Kahjuks on artikkel venima jäänud, aga peaks lähipäevadel ilmavalgust nägema.

Parimat,
Ralf-Martin Soe


Eks siis vastasin Äripäeva ajakirjanikule …

Küsimusele: Miks Te kirjutasite viimastel kohalike omavalimistel saadikukandidaadi ankeeti, et olete lõpetanud Moskva Riiklik Ülikooli? Antud ankeedi tõepärasust kinnitasite ka oma allkirjaga.
Vastasin, et Ausalt öeldes ei otsi paaniliselt seda, mida minu koha kuskil kirjas on. Üks tuttav märkas antud eksitust ning ma palusin vabariigi valimiskomisjonil teha parandus. Parandus tehti enne seda kui Äripäev minu poole pöördus. Äripäev püüab muljet jätta nagu oleks parandus tehtud pärast seda, kui Äripäev küsimuse tõstis.

Küsimusele: Nüüd Te lasite Tallinna Valimiskomisjonil ülikooli nime ära vahetada. Aga kas Te olete kursis, et Eestis Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli (MNEPU) diplomeid Eestis ei tunnustata? Seega Eesti mõttes Teil justkui pole bakalaureuse kraadi.
Vastasin, et õppisin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli MNEPU kaugõpesüsteemis. Uurisin ka Teie väidet diplomi kehtivuse kohta , keegi teie väidet ei kinnita. Eesti erasektoris otsustab tööandja, kas tema töötaja haridus on piisav. Loomulikult kui asun tööle riigiametisse, siis läbin ka vastavad ettenähtud protseduurid Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise tunnustamise infokeskuses). Praeguseks see vajadus puudub.
Nii Eesti kui ka Venemaa on ühinenud Bologna protsessiga. Minu arust on päris naljakas kui Äripäev seaks kahtluse alla Jabloko ühe liidri Ilja Jašin hariduse, kes omandas selle samas ülikoolis, mis minagi. Viitan teile ka, et jätkan oma haridusteed Peterburi ühes tuntumas kõrgkoolis. Kevadel kaitsen seal magistrikraadi. Nende jaoks minu bakalaureusel pole viga midagi.”
Hämmastab Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse Gunnar Vahti sekkumine Äripäeva veergudel. Ma pole kunagi pöördunud oma diplomite tunnustamise asjus tema poole. Ta pole mu diplomeid näinud. Kuidas ta saab siis esitada nende kohta mingit seisukohta?

Küsimusele: Miks Ecomeni kodulehelt võeti hiljuti maha viide võimalusele saada bakalureusekraad Peterburist?

Vastasin, et ECOMENi kodulehekülg on uuendamisel. Parandame disaini ja täiendame infot.

Eks järeldused ajakirjanike töö kohta tehke ise.

Akadeemik astus Max Kauri kaitseks välja

05.02.2008.a. ilmus Äripäevas uurimuslugu kus pannakse kahtluse alla minu haridustase. Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Mihhaili Bronštein astus Max Kauri kaitseks välja: „Max Kauril on haridust piisavalt, et saada edukalt hakkama nii omavalitsuses kui ka kõrgkooli juhina. Lugupeetud ajaleht peaks paremini kursis olema Euroopa hariduse arengutega lähtudes Bologna protsessist. Äripäev peab vabandama, kuna tegemist on vist klassikalise poliitilise tellimusega!”

Saatsin 18.01.2008.a. Äripäevale kirja:
Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta väärinfo levikut. Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone.

Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal koolis õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tšerepanov, kõrvalkoolis aga noor ja nutikas Marit Maripuu. 2002. aastal lõpetasin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sai õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen kaitsnud äriõiguse diplomit Tallinnas Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppis loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki tuntud juristid ning kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar.

Peale riigiaastapäeva märtsis 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina õpejõuna töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on kavas astuda sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Doktoritöö juhendajaks saab ilmselt olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

Max Kaur: Äripäev peaks vabandama.


05.02.2008.a. ilmus Äripäevas minust uurimuslugu kus pannakse kahtluse alla minu haridustase. Kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu peaks ta hoolikalt uurima tausta. Lugedes tänast Äripäeva ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi. Äripäev peaks vabandama.

Saatsin 18.01.2008.a. Äripäevale kirja:

Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta väärinfo levikut. Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone.

Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal koolis õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tšerepanov, kõrvalkoolis aga noor ja nutikas Marit Maripuu. 2002. aastal lõpetasin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sai õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen kaitsnud äriõiguse diplomit Tallinnas Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppis loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki tuntud juristid ning kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar.

Peale riigiaastapäeva märtsis 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina õpejõuna töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on kavas astuda sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Doktoritöö juhendajaks saab ilmselt olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

esmaspäev, 4. veebruar 2008

Kasiinode võim Eestis


Kasiinode võim on Eestis viis korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, sest igast mängimisele kulutatud kroonist saavad kasiinod Eestis ligi 75 senti, mujal Euroopas keskmiselt 15 senti. Ligi viiekordne vahe selgub mullu Euroliidu mänguteenuste turu kohta tehtud uuringust. Uuringu koostas Šveitsis asuv võrdleva õiguse instituut (Instituit Suisse de Droit Compare). Eestis seevastu töötas uuringu läbiviimise ajal ligi 2000 mänguautomaati ning 75 mängulauda. Hetkel aga Eestis on ligi 200 kasiinot, mida opereeris 17 firmat ja kasiinode arv kasvab.
2004. aastal külastas Eestis kasiinosid üle 17 protsenti elanikkonnast ehk pea iga viies elanik. Iirimaal ja Küprosel on kasiinod täielikult keelatud ja mõnes riigis, nagu näiteks Rootsi ja Soome, on lubatud vaid üks operaatorfirma. Prantsusmaal, Saksamaal, Luksemburgis ja Poolas peavad mängupõrgud asuma selleks ette nähtud linnades või niinimetatud mängutsoonides. Lisaks nõutakse paljudes Euroopa kasiinodes klientidelt sissepääsutasu, nad peavad tuvastama oma isiku ning sageli lisandub meestele nõue kanda pintsakut. Kui Eestis peavad kasiinod ära andma 60 protsenti tuludest, siis näiteks Saksamaal võetakse neilt ära 92 protsenti. Soomes ja Rootsis võtab riik ära kogu kasiinode kasumi, mis jagatakse tervise- ja hoolekandeühingute vahel. Eurooplaste lemmik olevat uuringu järgi kasiinode asemel hoopis loterii, mis annab 45 protsenti mänguturu tulust.
Kasiinovastased loodavad, et 2008. aastal Valitsuses ja Riigikogus vastuvõetav hasartmänguseadus on tõsiseltvõetav. Eelkõige kasiinoäri tuleb seadusliku kontrolli alla võtta. See võiks olla tõsine samm, millega kasiinoäri levikut Eestis tuleks piirata ning muuta läbipaistvamaks ja turvalisemaks

reede, 1. veebruar 2008

Kasiinod maalt merele!

Nõus arvamusega, et Tallinna reidil võiks kurseerida spetsiaalseid kasiinodeks ehitatud laevad. Kasiinolaevad pole midagi uut siin maailmas. Näiteks USAs Floridas on kasiinolaevandus edukalt aastaid toimunud. Ka Soome laevaliikluse uhkus FinnJet muutus hiljuti kasiinolaevaks. Kasiinod maalt merele, ehk kasiinolaevad oleks Eesti ühiskonna huve arvestades üks võimalike kasiinoprobleemi lahendustest. Ka Eesti linnade pilt muutuks tsiviliseeritum ning kasiinoäri oleks rohkem kontrolli all!