25. jaanuaril kirjutas SL Õhtuleht, kuidas K-komando turvas Eesti Panka tulnud veokeid ja sihtis tänaval mööda kõndinud lasteaialapsi automaatidest. Artikli peamine küsimus oli saadetise turvalisus ja kas selle käigus võidi asjatult möödakäivaid inimesi ohustada.Link artiklile http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=83894#form.
Lugedes sügisel Äripäevast pidevalt devalveerimise teemalisi artikleid ja nähes selle realiseerumist vähem informeeritud venelaste käitumisena, tekkis küsimus, miks pole ajalehed selgitanud neid kahte salapärast konteinerit. Samuti pole Eesti Pank vaevunud neid selgitama. Vähemalt mitte oma kodulehel avaldatud teadetena. Eelmise aasta lõpus levis venekeelsete inimeste seas kuulujutt krooni devalveerimisest. Valitsus ja Eesti Pank lükkasid selle ümber kui alusetu. Praeguseni on kurss euro suhtes püsinud.
Kas võib olla tõsi, et devalveerimine on ettevalmistamisel ja novembrikuu paanikal lasti teadlikult tekkida? Esmalt tilgutati selle kohta ajakirjanikele vihjeid ja mõtteid, leiti mõned seda kinnitavad analüütikud, siis tekkisid internetti vastavat infot paljundavad leheküljed. Sihtgrupp valiti täiesti loomulikult vähemuskeele kõnelejate hulgast, kellel on vähem informatsiooni. Tuletage meelde, et NL kaotasid ka kord 100 rublased kupüürid üleöö kehtivuse ja asemele tulid uue kujundusega rahatähed. Sama võib olla ka praegu teoksil. Kahes konteineris võisid olla näiteks 1000 kroonise nominaaliga rahatähed või uued 100 kroonised (kõige levinum rahakupüür), või Eesti euro tähed saabusid kohale.
Teiseks võimaluseks ongi üleöö raha devalveerimine. See poleks kuidagi klassikalises majandamises erakordne riigipoolne käitumine. Aastal 2002. võttis näiteks raskes majanduslikus seisus Argentiina riik vastu otsuse, et kõik välisvaluutas hoiused on külmutatud ja rakendatud riigipoolsete kohustuste täitmiseks IMF-i nõuete täitmiseks. Riigis oli käibel peeso, mille kurssi dollari suhtes reguleeris keskpank. Rikkal keskklassil olnud dollarihoiused arvutati riigi uue kursi alusel ümber peesodeks ja nende väärtusest devalveeriti 95 protsenti. Kui sul oli hoius 1 dollar, siis pärast kursimuutust said peesodes samasuure raha kui see oleks ennem vastanud 0,05 dollarile ehk sisuliselt sentidele.
Praegusel juhul on Eesti Pank teinud head eeltööd, sest devalveerimise jutt kuulutati sügisel ebausutavaks valeks ja teist korda rahvas seda enam uskuma ei jää. Sellises olukorras ongi kerge teha suuri loomingulisi muutusi meie rahanduses. Küsimus Eesti Pangale, kas Eesti euro kevad on käes?
