Pühapäev, 27. september 2015

NATO laevad võiks päästa „Estoniat“

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Ule 20.aasta on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi ja Mart Laari käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitaks, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis ja Süürias jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab parvlaeva Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Isegi "Wasa" tõsteti üles sajandeid hiljem. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. 

Kolmapäev, 23. september 2015

KAPO tegelgu parem Savisaare tapmiskatsega

Meediashow võimaliku altkäemaksu ümber Tallinna linnas toimuvatel ehitustel on olnud vägev. Inimesed peavad siiski endale aru andma, et meediapilt pole elu.
Alati võib leiduda mõni ärimees, näiteks keegi Slava, kes kingib sünnipäevaks kella ja pärast seda jookseb kaitsepolitseisse üles andma, et "õhus on kolossaalne altkäemaks". Nii mõnigi ärimees loodab oma eesmärke saavutada manipuleerimise, valetamise ning provokatsioonide kaudu. Kas meil peab siis selle pärast elu elamata jääma? Võtke nüüd neid altkäemaksu lugusid linnaehituses realistlikult.
Tegemist on reasündmusega. Kogu maailmas on neid altkämaksu lugusid linnaehituses kokkulugematu arv. Ei ole see olukord meil Tartus või Pärnus sugugi teistmoodi. 
Hoopis teine asi on altkäemaks Alstomilt, siin on meie KAPO vait nagu sukk, sest sellega on seotud selle erakonna juhid, kes KAPO peadirektori asetäitjale neid tellimusi teiste erakondade mustamiseks annavadki ! Muide pane tähele, antud KAPO peadirektori asetäitja teinud teist nägugi, kui selle partei esindajad võitlesid välja elamislubasid Venemaa allmaailmategelastele, "Winnie-Puhhi" käsilastele.  On selge, et Savisaare vastu suunatud lool on poliitiline alltekst, mis suunatud suurima opositsioonipartei liidri vastu. Ütleks veel enam. On selline kahtlus , et Savisaare võimalik tapmiskatse märtsis ning antud altkäemaksuafääri on juhitud ühest keskusest ning eesmärgiks iga hinna eest Savisaarest vabanemine. Nii öelda koha tegemine kellegile teisele. Näiteks silmaspidades vene valijad. Nii võibki arvata , et KAPO kognematut peadirektorit on jälle tillist tõmmatud. Järgekordne nobekäpp "Simm " või "Dressen" on suunanud protsesse oma huvides. Pole see mingi vandenõuteooria, sest kaitsepolitsei juhtivtöötaja Indrek Põder vahistati ja pandi vangi, sest püüdis kogu Eesti riigaparaati panna tantsima Moskva tegelinskite pilli järgi. On kahtlus, et välismaised eriteenistused on KAPOt ennegi koostööle meelitanud, et  KAPOga manipuleerides saavutada oma eesmärke. 
Endiselt on vastuta küsimused, mis tekkisid seoses Edgar Savisaare ootamatu haigestumisega märtsis 2015. Pärast seda kui ootamatult kokku kukkunud Vene tippajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal oli täpselt samasugune kliiniline pilt nagu Savisaarel ning Karza-Muzra väidab kindlalt, et ta mürgitati, oleks KAPO pidanud ammu olema tagajalgadel. Võimalik atendaat Eesti poliitilisse eliiti kuuluva opositsiooniliidri, ekspeaministri vastu on Eesti poliitilises praktikas enneolematu asi. On kaotatud asjatult palju aega.  Sellistes asjades jäljed jahtuvad ja mõne aja pärast kaovad üldse.
Aga kujutagem ette teoreetiliselt juhtumit, et näiteks midagi sellist toimub mõne suure lääneriigi opositsioonipartei juhiga. Võite kindlad olla, et tolle lääneriigi õiguskaitseorganid on kohe tagajalgadel. Miks? Aga sellepärast, et lääne demokraatias on opositsioon  - "Tema Majesteedi Opositsioon", lahutamatu osa võimustruktuurist, sama tähtis kui võimulolev partei. Faktiliselt on opositsioon õiguskaitseorganite ülemus, nii nagu on seda võimupartei. Opositsiooni kaitstakse sama valvsalt kui valitsust, sest võõrriikide huvi on mõjutada mitte ainult tänast, vaid ka homset poliitikat. Meil siin Eestis lääneriigi järele ei lõhna. Opositsioonipartei juhtivad tegelased on pideva jälitamise, uurimise ja kohtu alla andmiste subjektid. Kui nendega aga midagi juhtub, siis õiguskaitseorganid ei kõssagi. Et küsite, kus on KAPO avaldus pärast ekspeaminister Savisaarega märtsis juhtunut? Õige, seda ei ole. Ja uskuge mind, see ei ole normaalne. Kindlasti on väga oluline see, mis juhtus Edgar Savisaarega. Veel tähtsam aga on see, et demokraatlik riik reageerib sellele, mis toimub tema tähtsaima opositsiooniliidriga. Normaalses olukorras vastav organ uurib ja teeb avalduse. Et näiteks, asja uuriti ja midagi kahtlast ei tuvastatud. Nii tehakse, et informeerida üldsust, võtta maha asjatuid kahtlusi. Ei ole tähtis, kas toimus midagi kahtlast valitsuspoliitiku või opositsioonipoliitikuga. Näiteks Saksamaal, pärast juhtiva Bundestagi saadiku Andreas Schockenhoffi surma, mille puhul arvati mitteloomulikku surmapõhjust, asuti kohe asja põhjalikult uurima ning kohus käskis viivitamatult teha lahkamise. Me elame nüüd maailmas, mis on sarnane külma sõja aegse tapmiste ja mürgitamiste maailmale. On inimene, on probleem, ei ole inimest, pole probleemi. Võtkem näiteks  uudis Londonist, kus tuntud tegelane on mürgitatud gelsemium elegansiga. Ei, me ei loe konspiroloogilisi spioonilugusid, see on uudis pärismaailmast. Peame endale aru andma, et ka Eesti suguses riigis on olemas selge ja pidev oht, et välised jõud võivad rünnata, manipuleerida mitte ainult võimupoliitikuid, vaid opositsionääregi. See oht on pidev ja jääv. Seepärast oli Eesti eriteenistuste õige käitumisjoonis väga oluline. Aga antud juhtumis oli see käitumisjoonis vale.
Edgar Savisaare pärast aga täna ei maksa muretseda. Igasugu kaudseid seoseid tekitada selle pinnalt, et tal on mingid vanad sõbrad, kes olid tema sõbrad ka aastakümneid tagasi ning kes on tõesti teda toetanud igasugusel aegadel, kõigel sellel puudub kriminaalõiguslik perspektiiv. Savisaar jätkab nii Keskerakonna esimehena, Tallina linnapeana, varsti võib - olla ka peaministri, miks mitte Vabariigi presidendina. Teie käed  on lühikesed, laula revolutsiooni liidrit te juba ei püüa, sest me ei "viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last. Ainult, et Edgar Savisaar on vaba liider, kes ei põgene, vait jääb oma rahvaga lõpuni!

Kolmapäev, 16. september 2015

Peipsi pealinna keskerakondlased esitasid erakonna esimehe kandidaadiks Edgar Savisaare

16. septembril 2015.a. Peipsi pealinna Mustvee Keskerakonna osakond tegi otsuse, et esitavad Keskerakonna XV kongressile erakonna esimehe kandidaadiks Tallinna linnapea, ekspeaminister Edgar Savisaare, laulva revolutsiooni liidri.   
"Otsustasime osakonna koosolekul, et kuigi ametlikult saab erakonna esimehe kandidaati esitada alates 1. novembrist,  pole meil siiski mõtet niikaua oodata, et oma positsioon teatavaks teha. Toetame erakonna esimeheks Edgar Savisaart ning küllap me selle siis 1.novembril ka ametlikult vormistame, " ütles Mustvee linnapea Max Kaur.
Keskerakonna XV kongress toimub 29. novembril Tallinnas, Tondiraba Jäähallis. Kongressil valitatakse erakonna esimees, juhatuse liikmed, revisjonikomisjoni liikmed ning aukohtu esimees. Kandidaate erakonna esimehe, juhatuse liikmete, revisjonikomisjoni liikme ning aukohtu esimehe kohale saab esitada ajavahemikul 1.- 16. novembrini. 

Neljapäev, 10. september 2015

Meie kuninganna

Märkamatult ületaski kuninganna Elizabeth II oma esiema India keisrinna ja Briti kuninganna Victoria rekordi. Victoria valitsemisrekord aastast 1837 kuni surmani aastal 1901, mis tundus ületamatuna, ületati tõesti märkamatult ning Elizabeth II ei näita kustumise märke.  
Victoria saamine Inglismaa etteotsa oli dramaatiline, kuigi Inglismaal ei ole kunagi olnud traditsiooni, et monarh peab olema mees. Trooni pärib monarhi poja puudumisel lähim sugulusliin olenemata sellest, kas tegemist mehe ja naisega. Ja kuigi Victoria meesugulased olid elus ja terved ning ka neil olid järeltulijad, pälvis krooni Victoria kui monarhile lähim sugulane. Ka Elizabeth II pälvis krooni kui kuninga tütar, kuigi kuninga vendi ning nende meesjäreltulijaid oli küll ja küll.
Kuid et ta püsib troonil kauem kui Victoria? 1952. aastal oli seda raske uskuda. Täna aga juba rohkem, kuna Elizabeth II ema, kelle nimi oli samuti Elizabeth, elas 101 aastaseks. 
Pikad valitsemisajad on nii mõnegi Elizabeth II esiisa firmastiil. Elizabeth II esiisa on ka Eestimaa kuberner ja Tallinna kindralkuberner prints Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog. Ta valitses 18. sajandil Eestit pea pool sajandit. Rohkem kui Ivan Käbin. Hämmastav, et Elizabeth II abiellus Kreeka ja Taani printsi Philipiga, kelle otsene meesliinis esiisa on samuti prints Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog, Eestimaa kuberner ja Tallinna kindralkuberner ning prints Philip on juba 94 aastane!   Pole ime, et kuniganna tundis nii suurt huvi visiidi vastu Tallinnasse, kuigi nagu mäletame valutas kuningannal visiidi ajal tugevalt selg ning tal tuli pärast Eesti reisi minna operatsioonile. Aga näete uudishimu sai võitu, "Kolme õed" aknast sai siis vaadatud, mida see esiisa Peter August Friedrich siis valitses siin.
Eestimaad on valitsenud ka teised Briti kunigaperekonna sugulased, seega on ajalooline side meie vahel tugev. Andku jumal aastaid Elizabeth II, meie kuningannale!  

Teisipäev, 8. september 2015

Eesti rahvas on alati olnud paadirahvas

Paadilaat 2015, mis toimub 12.-13. septembril Peipsi pealinnas Mustvees,  on Eestis esimene vee peal toimuv veesõidukite ostu-ja müügiüritus. Paadilaat 2015 ootab uusi ja kasutatud veesõidukeid ning muu merevarustusega kauplejaid Mustveesse. 
"Eesti rahvas on alati olnud paadirahvas, meil jätkub nii merd, suuri järvi ning pikki jõgesid. Meremeeste ja kalurite traditsioonid elavad täna tõusvas purjetamisektoris, mootorjahtide ja purjejahtide arv on tõusuteel. Mustvee tahab anda oma osa, et Eesti traditsioonid elaksid ning veesõidukite sektori buumiaeg kestaks,  " kinnitab Mistvee linnapea Max Kaur. 
Laat toimub järgmistel aastatel kahes Eestimaa ilusas paigas: mere ääres Grand Holm Marina sadamas Haapsalus ja sisevetel Mustvee sadamas Peipsi järve ääres.
 Laat toimub kaks korda aastas: kevadel hooaja alguses ja suvel hooaja lõpus. 
Paadilaat annab reaalse võimaluse paadihuvilistele tutvuda soetatava sõiduvahendiga vee peal.