Laupäev, 30. juuli 2016

Sebastian Coe kihutab Moskva kulla järele

Draama Rio olümpiamängude ümber on toonud jälle olümpia maailmapoliitika keskmesse. See on kui tasuta PR-kampaania mängudele, mis justkui on allakäimas, meenutades Londoni mänge. Maailmapress kirjendab olümpiauudistest, justkui oleksime tagasi Moskva olümpiamängude boikotti ajas. Ja isegi tegelased on samad! Lord Sebastian Coe, Moskva olümpiamängude tšempion, on ka tänase draama põhikangelane, Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu presidendina. Paljud ei mäleta, et Margaret Thatcher nõudis Inglismaa sportlastelt Moskva olümpia boikotti. Enesekeskne Coe saatis aga poliitika pikalt, Afganistani rahva kannatused talle korda ei läinud. Ta lausa lendas Moskvasse oma kulla järele, kuna konkurendid olid ju jäänud koju! Vastuhakk Margaret Thatcherile, saavutatud Moskva kulla näol, tasus end ära. Küünilised konservatiivid tegid olümpiavõitjast parlamendiliikme, hiljem suisa lordi. Nüüd oli siis tasumise tund. Ja küüniline parun Coe ei kõhelenud, kui Obamalt tuli käsk dopingust puhtad Vene sportlased, nagu Issinbajeva, olümpiale mitte lubada. Loomulikult on kahetsusväärne, et käis dopinguproovide organiseeritud võltsimine. Aga kas Pekingis ei käinud? Käis. Kas Norra ei ole organiseerinud terve süsteemi, et nende suusatajad saaks dopingut tarvitada? Miks kõike seda ei uurita? Ning miks lubatakse olümpiale USA sprinter Gatlin, kes on neli korda dopingu tarvitamisega vahele jäänud! Kõige selle taga on loomulikult odav poliitika. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustas siiski Obamale vastu hakata ning kõigi Vene sportlaste kollektiivne karistamine lükati tagasi, sest see tõesti meenutas juba Hitlerit ja Stalinit. Tervete rahvaste deporteerimine õigustusega, et mingid isikud selle rahva hulgast olid sooritanud kuriteo, on ammu hukkamõistu leidnud. Paistab aga, et poliitikahullus pimestab. Panna ühte patta süüdlased ja süütud, see maailma paremaks küll ei tee. Rio mängud on aga algamas, loodame et näeme ka sporti.

Pühapäev, 17. juuli 2016

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".