Kolmapäev, 20. märts 2013

Marginaal otsib alati tehnilist lahendust


Õhtuleht, 20.märts 2013

Pole juhus, et kõige suuremat huvi on nn rahvakogus leidnud valimiskorraldus. Marginaalid, kes on põrunud kõikidel valimistel järjest, otsivad ikka ja jälle uusi tehnilisi lahendusi, et võimule ligi pääseda. Ilmselt ikka ei mõisteta, et need tehnilised lahendused ei muuda midagi. Otsustav on valijate toetus.
Leian, et Eestis peab jääma erakondlik valimissüsteem. Segasumma suvila taolise segaduse korraldajad saavad ise hästi aru, mida nad tahavad, tavaline kodanik ehk mitte nii päris. Eesti edu võti on poliitiline korrastatus, stabiilsus.
Kui vaadata välja pakutud tehnilisi lahendusi tänase seadusandluse muutmiseks, siis leian, et valimiskünnise muutmine pole õigustatud. Nimekiri, kes 25 000 - 30000 häält üle riigi ei suuda korjata, ikkagi Riigikogus esindust saama ei pea. Tegemist oleks sageli ka mingite ohtlikke ideoloogiaid toetavate äärmuslastega. Pole selliseid Eesti parlamendis vaja.

Riigikogu väiksemaks
Riigikogu liikmete arvu vähendamine praeguse 101 asemel 81-le võiks kõne alla tulla küll. Rohkemat vähendamist ei kannata Eesti rahvusvahelised kohustused ja esindamisvajadus ära. Tallinna linnavolikogus võiks olla kuni 51 liiget, kunagi oli 63, nüüd 79, mõlemad koosseisud olid liiga suured. Näiteks Moskvas on 36 ja Peterburis 55 rahvaesindajat.
Palju on ettepanekuid piirangute osas kandidaadile riigikokku valimisel. See on ebamõistlik, kuna Eesti inimressurss on piiratud. Ehk vaid vanusepiirang. Selleks pensioniiga päris ei sobi, kuid 75-aastane vanusepiirang võiks tõesti olla. Kandidaatidele esitatavate nõuete osas peame jälgima Euroopa demokraatia nõuded, igasugused tsensused siin on kohatud. Eestil ei lubata näiteks isegi keeletsensust kandidaadile kehtestada, seega oleks kõik need tsensused tühi töö, mis viiks Eesti asjatult ründe alla. Olen ka veendunud, et parlamendi liige peab saama tasu riigikogus töötamise eest ning jätkuvalt peavad olema piirangud, et ta kuskil mujal töötada ei saa.
Täiesti sassis on inimesed peibutuspartide teemal, ei saada aru, et kui Eesti on üks valimisringkond, siis ongi ainult peibutuspardid. Paar inimest korjavad kõik hääled üle Eesti kokku. Ka kompensatsioonimandaatidega on inimestel peas segadus, kui need mandaadid välja teeninud erakond neid ei saa, miks peaks selle mandaadi saama mingi teine erakond või üksikkandidaat?
Informatsiooni riigikogu kohta, statistilist materjali võiks olla rohkem. Kahjuks siin tegi tohutult kahju pikka aega riigikogu kantseleid juhtinud Heiki Sibul. Selle asemel, et tegelda tegeliku demokraatia arendamisega, tegeleti poliitiliste intriigidega. Riigikogu koduleht näeb välja nagu mingi kräpp.
Kategooriliselt olen vastu mistahes tagasikutsumise mehhanismidele. Eesti kogemus näitab, et poliitikute kohta on võimalik ajakirjanduses tellida laimukampaaniaid ja isegi kohtuprotsesse. Kui inimene osutub aga õigeks, siis mingit kompensatsioonimehhanismi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest ei eksisteeri. Kohus on juba isegi öelnud, et see ja see ajakirjanik valetas selle ja selle avaliku elu tegelase kohta, kuid ei määranud ajakirjanikule mingit reaalset karistust. Tagasikutsumismehhanismid lahjendavad demokraatiat, mitte ei tugevda seda. Tegemist oleks tänase Eesti tingimustes manipuleerimismehhanismiga.
Kõne alla võiks tulla presidendi otsevalimised. Räägitakse küll mandaadi ja valimisvormi vastuolu üle, kuid minu hinnangul mingit ohtu ei ole, kui volitused on äärmiselt selgelt määratud.

Eesti valija ei soovi rahvahääletusi?
Tuleb tõsiselt kahelda igasuguste lõputute üleriigiliste referendumite korraldamise osas. Minu hinnangul Eesti valijad ei soovi seda, neil pole huvi. Samas saaks kaasamise küsimuse presidendivalimistel osalemisega näiteks realiseerida, peale selle viiakse kohalike küsitlusi niikuinii läbi. Muide otsereferendumite käekäik maailmas on näidanud, et tendents on vasakpopulismilt mõne aja pärast paremradikaalsusesse, suisa fašismi. Järeldus: esindusdemokraatia välja mõelnud vanaaja inimesed said ikka päris hästi aru tänavademokraatia ja ohlokraatia (jõuguvalitsuse - toim) puudustest.
Kohaliku omavalitsuse osas on arvatud, et väga väikestes omavalitsustes, kus elanike alla 10 000, võiks olla ka otse valitud linnapea ja vallavanem. Kindlasti on päris keeruline valimissüsteemi selline muutmine, kus ühtedes omavalitsustes on ühed reeglid ja teistes teised. Mis on volikogu ja sellise otsevalitud linnapea suhe, see on ikkagi kõik päris keeruline. Kuigi Eesti tingimustes oleks väiksemates omavalitsustes omavalitsusjuhi otsevalimine õigustatud.
Piirangud, mis puudutavad kohalikke volikogudesse kandideerijaid, võiksid jääda enam-vähem praegusele tasemele. Tugevdada võiks piirangut, et kohalikku volikokku ei saa kuuluda isik, kes selle omavalitsuse eelarvest raha saab. See on praegugi sees osaliselt, aga keeld võiks olla täielik.

Esmaspäev, 18. märts 2013

Korrakaitsekomisjoni esimees: kord majja, baarid ja kasiinod ööseks varem kinni

19.märtsil 2013.a., kutsub Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mille päevakorras on ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kaubandustegevuse seaduse muutmiseks. Ettekandjaks on Tallinna Kesklinna Valitsuse juriidilise osakonna juhataja Kaialiisa Koolberg. Samuti kannab Tallinna Kesklinna Valitsus ette turismihooajaks valmistumisest, ettekandjaks on Kesklinna Valitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Marika Pärn.
"Korrakaitsekomisjoni esimehena toetan ettepanekut, et kõik kesklinna baarid, kasiinod ja bordellid tuleb öösel varem kinni panna. Turistidele piisab meie Vanalinna nautimisest õhtusel ja öö ajal küll ja küll. Olgu pealinn Vanalinna öörahu tagatud hiljemalt kella kaheks, kolmeks öösel", leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete koosseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ka IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab 19. märtsil, kell 16:00, Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12.

Neljapäev, 14. märts 2013

Esimene Franciscus, esimene, kõiges


Paavstivalimise tulemus võis üllatav olla meediale, mitte asjatundjatele. Bergoglio oli Ratzingeri järel teine juba 2005.aastal. Tema isa on Torinost pärit itaallane, mistõttu tema Argentiina taust polnud kunagi takistuseks. Iseasi, et Bergoglio saamine ise Rooma kiriku hierarhia tippu on erakordne. Nimelt on ta jesuiit. Üldiselt jesuiidid mittemisjonärlikes riikides piiskoppideks ei saa. Bergoglio sai. Esimeseks mitte Euroopast pärit paavstiks. Kaval Argentiina itaallane on oma karjääri kavalt ülesehitanud. Siia kuulus nii teoloogiaõpingud Saksamaal, kui sebimine Rooma kuurias. Suitsukatteks tüüpiline Lõuna-Ameerika soga vaestest ning 100% populism: elamine üürikorteris, bussisõit tööle jne. Isegi Jeltsin harrastas sellist stiili, kuid teda ei jätkunud rohkem kui paariks kuuks. Pole kahtlust, et Bergoglio on inimene, kes tahtis, kes lausa trügis paavstitoolile. See on silmatorkav erinevus tema eelkäijatest. Tavaliselt on sellistel inimestel ka oma väga selge agenda. Paljud viitavad, et tal võib olla tugev side ameeriklastega. Samas pole ühe kopsuga Bergoglio noor, ta on väga vana. Kauaks teda jätkub? Ehk mõlkus see meeles Itaalia kardinalidel, kui nad talle oma hääle andsid.

Kolmapäev, 13. märts 2013

MUPO juhiks saab tugev professionaal


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur, kommenteerides Tallinna Linnavalitsuse poolt tehtud kaadrimuudatusi sh. ka MUPO-s, leiab:
„2013.aasta on konkreetse tegutsemise aasta, majandusolukord Eestis on endiselt keeruline. Inimesed soovivad linnalt seepärast rohkem. Selleks on vaja tugevdada ametkondade kaadrit. Munitsipaalpolitsei etteotsa, mis käesoleval sügisel saab 10.aastaseks, määrati Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liige Raik Saart, tugev professionaal, kes enne munitsipaalpolitseisse tööle asumist on aastaid olnud Eesti päästeteenistuses juhtivatel kohtadel. Linnapea poolt ainuõige valik.“
Tallinna munitsipaalpolitsei loodi Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrusega nr.51 Tallinna Tuletõrje-ja Päästeameti koosseisu. Uue organisatsiooni ametnike ülesanneteks olid järelvalve teostamine avaliku korra üle, järelvalve teostamine heakorra eeskirja täitmise üle ning järelvalve teostamine koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Alates 1.jaanuarist 2006 tegutses munitsipaalpolitsei Tallinna Keskkonnaameti alluvuses. 1.jaanuarist 2007 on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisev amet, mis kuulub Tallinna Linnavalitsuse struktuuri, olles üks 14-st linna ametiasutusest. Käesoleval ajal kuulub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu 162 ametikohta.

Laupäev, 9. märts 2013

Odra tänava päästjad väärivad riikliku autasu

8.märtsil 2013.aastal võisid tallinlased jälgida päästjate tööd kesklinnas, Odra tänava põlengus. Maja süttis kui küünal, blokeerides majaelanikel väljapääsu majast. Päästjad oli sunnitud redeli abil ronima teisele korrusele, et akna kaudu päästa põlevast korterist vanamemm. Vaid mõni hetk pärast seda, kui naispensionär oli päästetud, paiskus korteri aknast tohutu tuleleek, mis kindlasti oleks kustutanud vanainimese elu, kui ta seal toas veel oleks olnud.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena viibisin reedel õhtul sündmuspaigal ning võisin veenduda, et päästjate tegutsemine tulekahju kustutamisel oli eeskujulik, põlevast majast toodi välja kolm inimest, põleng ei laienenud ligistikku asuvatele teistele majadele. Tallinn näitab, et on turvaline linn elanikele ka kõige keerulisemates situatsioonides.
Kõigi tallinlaste nimel tänan kangelasi, kes riskides oma eludega, tagavad meile kõigile turvatunde. Usun, et päästjad väärivad riikliku autasu.

Reede, 8. märts 2013

Max Kaur: Kui Vaher ei saa hakkama, siis valime politseijuhi nagu šerifi USA-s

Politseikolonel Tarmo Miilitsa kutsel osaleb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur Politsei-ja Piirivalveameti konverentsil, 26.märtsil 2013, Tallinna Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses. Käesoleva aasta konverentsi üheks läbivaks teemaks on usaldus.
"Usun, et konverentsil tuleks teemaks tõsta ka aktuaalsed sündmused, fakt on see et Eesti politseijuhi valimine kukutati siseministri poolt läbi. Pole normaalne, et siseminister ei mõista - demokraatlikus ühiskonnas peab mistahes julgeoleku juhi määramisel olema kõikide oluliste poliitiliste jõudude toetus, sest nad esinevad valijate totaalset enamikku," leiab pealinna korrakaitse volinik Max Kaur.
Tupikusse jõudnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametisse määramine saaks Max Kauri arvates aga elegantselt lahendada: "Eesti on nii väike, et teatud ametiisikute puhul saaks kasutada otsevalimisi. USA-s saavad mõnel pool elanikud endale šerifi otse valida. Kui siseminister Ken-Marti Vaher ei suuda teiste poliitiliste jõududega konsensuseni jõuda, siis paneme Eesti politseijuhi kandidaadi rahvahääletusele nagu Ameerikas," viitab Kaur.
Tegemist on tänaseks juba kolmanda PPA korrakaitsjatele suunatud konverentsiga, kus kõneldakse organisatsiooni jaoks aktuaalsetel teemadel, esitatakse küsimusi ja otsitakse neile vastuseid. Käesoleva aasta üheks läbivaks teemaks on usaldus. Konverentsil esinevad uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar, vandeadvokaat Indrek Sirk ning Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse vanemkorrapidaja Tõnu Oro, siseministeeriumi nõunik ja PPA endine peadirektor Raivo Küüt ning Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma, Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Kolmapäev, 6. märts 2013

Chavez suri, aga Männil elab


Venetsueela on Eestile olnud oluline. Seal tegid suuri tegusid Eesti multimiljonärid Albert Tattar, Harry Männil ja Arnold Orav. Tattar oli Venetsueela suurtöösturite nõukogu liider aastakümneid. See oli põhjus, miks Brežnev saatis Venetsueelasse suursaadikuks Vaino Väljase, lootes et Väljasel õnnestub eestlaste abiga ümberrääkida Venetsueela valitsus murdmaks Kuuba naftablokaadi.
Kuldne trio Tattar, Orav, Männil panid aluse kaasaegsele Venetsueela majandusele, avasid ta Ameerika Ühendriikidele ning nende investeeringutele. Vaino Väljase trikk Venetsueela naftaga pani aluse Kuuba ja Venetsueela erisuhtele, mis puhkes eriti õide Chaveze ajal.
Muide, Chavez kaitses ka Männilit suisa armukadedalt, kui ameerika juudid püüdsid Malta ordu rüütlit igasugu asjades süüdistada.
Venetsueela on kaugel, aga eestlased on kõikjal. Ja kõikjal on nad tegemas enneolematuid imetegusid. Chavez oleks võib-olla pääsenud. Vigala Sass ja Vormsi Enn oleks ehk aidanud. Kahjuks on vanad Venetsueela eestlased läinud manalateed, ega saanud enam Chavezit hea nõuga aidata. Ennast aga suutsid nad aidata, ja Harry Männil ning Albert Tattar elaks justkui praegu meie keskel.

Esmaspäev, 4. märts 2013

Mussolini taastas Vatikani, Stalin patriarhitooli


Kogu maailma tähelepanu on koondunud Igaveses Linnas toimuvale. Emeriitpaavst alustas oma tagasihoidliku mungaelu. Saab nüüd jõudehetkel meenutada oma noorusaegu hitlerjugendis Baierimaal. Ning võib-olla saata mõned palved teele Benito Mussolini eest. Oli Duce see, kes selle ammu igavikku vajunud Vatikani riigi kolikambrist välja tõi. Paavstiriigi taastamine on ajaloos unikaalne sündmus, nii suuremeelset ühe riigi territooriumil teise riigi loomist kohtab maailma ajaloos üliharva.
Venemaal mäletatavasti otsustas Lenin Kiriku üldse likvideerida. Võitlev ateism oli riigi ametlik ideoloogia. Kuid Stalin, endine ususeminarist, kes oli sammu kaugusel saamaks vaimulikuks, keeras kõik pea peale. Meeldis talle idee Moskvast kui Kolmandast Roomast. Otse sõja sündmuste keerises taastas ta Vene Õigeusu Kiriku patriarhitooli. Žirinovski on nüüd teinud ettepaneku Vene Õigeusu Kirikuriigi loomiseks, Moskvas, Lunastaja Kristuse Kiriku territooriumil. Arnold Rüütel arvas, et selleks sobib Petseri mungaklooster. Kristuse Kirik jätkab oma 2000 aastast teekonda.