esmaspäev, 22. detsember 2008

2009 - kasiinovastane aasta!

2009.aasta on rahvakalendri järgi kasiinovastane aasta , mis peaks Eesti vabastama kasiinookupatsioonist. Esiteks 2009.aastal jõustub ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all vastuvõetud uus hasartmänguseadus, mis oluliselt piirab kasiinoäri tegevust seaduse jõuga. Ning teiseks saab kasiinondus tõsise löögi majanduskriist, eks nende kahtlaste kasiinoaktsiate krahh on selle ettekuulutajaks.

29.12.2008.a. korraldavad Eesti kasiinovastased koostöös Ühiskonna Arengu Instituudiga, Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse toel seminari hasartmängusõltuvuse ennetamisest noorte hulgas. Seminar toimub Mustamäe Linnaosa infosaalis, aadressil Tammsaare 135, kell 13.00. Seminarist võtavad osa ja esinevad antud valdkonna tuntud spetsialistid doktor Juri Ennet ja teised.

Eestis on ligi 60 000 hasartmängudesõltlast ning 90000 aktiivset mängijat, ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. Eestis on täna ligi 190 kasiinot, neist ligi 90 on Tallinnas. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

neljapäev, 11. detsember 2008

Vaadake vanad Savisaare reeturid parem iseennast

Koleda asjaga said hakkama Aasmäe ja Gräzin. Kukkusid tagantjärele kadunukese suunas rusikaga viibutama. Et ikka lahkunud patriarhil oli selline ja selline viga küljes…
Vaadake vanad Savisaare reeturid parem iseennast! No tõesti misasja! Vanad kommunistid Gräzin ja Aasmäe pläravad KGBst?
Eks siis kandnud ette, et KÕIK luterlikud piiskopid Eestis olid KGB agendid. Aga ei. Kellelegi heidame ette, aga kellegi puhul hoiame suu koomal. Kas tõesti usub keegi, et Randar Hiire agentuur jääb kuni aegade hämaruseni saladusse?
Tahate ausust, siis räägime kõikidest. Nimede, aadresside, salakorteriteni. Tänani pole me saanud vastust ei Parekilt ega Kelamilt, kes olid Paul-Eerik Rummo kohta MRP-AEG üritusel 1987 aastal Hirvepargis ettekandeid teinud korraldajad ja KGB agendid Lui, Peeter, 1986.
Vaikus. Piinlik vaikus. Jõuame kõigepealt selguseni iseendas. Alles siis võtame teised ette.

----------------
Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe ja riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) väljendasid Kuku raadio «Ärataja» programmis hämmingut Eesti poliitilise eliidi avalduste üle Venemaa õigeusu kiriku patriarhi Aleksius II lahkumise tõttu.
Gräzin tuletas meelde, et 1990. aastate keskel leidsid kinnitust kahtlused, et patriarh kuulus KGB agentide hulka. Isa Jakunin, kes vastavad dokumendid arhiividest päevavalgele tõi, heideti kirikust välja ja pandi vande alla.
Aasmäe hinnangul ei läinud Eestis sündinud Aleksius II sõnad ja teod kokku, nii näiteks oli Aleksius II öelnud, et Eestis elavad venelased peaksid ära õppima eesti keele, samas ei tegele keeleõppega mitte ükski õigeusu pühapäevakool. Gräzin tuletas meelde, millise vihaga sõdis Moskva selle eest, et siinne õigeusu kirik jääks Moskva võimu alla.
Riigikogu liige Gräzin kritiseeris ka president Toomas Hendrik Ilvest, kes hiljaaegu rääkis Aleksiusest kui suurest eestlasest ja Eesti sõbrast. Gräzini hinnangul käivitas Ilves ahelreaktsiooni, mille tulemusel plaanitakse Tallinna nüüd Aleksius II väljakut. Ta lisas, et tihtilugu märgitakse, et Aleksius II tundis Eesti vastu suurt huvi, kuid meenutas, et ka lõvi tunneb hirvekese vastu suurt huvi.

teisipäev, 9. detsember 2008

Aleksiuse testamenti ei ole!

Suri suur eestlane. Täna, 9.detsembril saadetakse viimasele teekonnale Moskvas, 5 detsembril, Peredelkinos meie seast lahkunud Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Eesti presidenti Moskvas ei ole. Aga oleks võinud olla. Vist ainukese Eesti õigeusklikkuna on Eesti riiki Moskvas esindamas Urmas Paet?
Mõtlema peab ka lahkunud patriarhi mälestuse jäädvustamisele. Uue Lasnamäe kiriku võiks nimetada püha Aleksius II nimega. Tema nimeline väljak seal olema saab.

Eile teatas Moskva patriarhaat, et Aleksius ei jätnud testamenti. Seega varasemad teated, et justkui oleks ta oma testamendis palunud end matta Moskvasse, ei vasta tõele. Muide patriarhi kohusetäitja, metropoliit Kirill kukkus täna Moskvas, ümber Aleksiuse sarga kõndides kokku...

Olen arvanud ka varem, et Aleksei Rüdigeri viimseks puhkepaigaks peaks olema siiski tema kodumaa, Eesti. Pole saladus avalikkusele tema soov olla maetud Kuremäe kloostrisse. Kahjuks on Venemaal kujunemas traditsiooniks, et lahkunute viimaste soovidega ei arvestata. Ka Lenin soovis, et pärast tema surma maetaks ta ema kõrvale Peterburgi. Selles asemel püsitati Stalini poolt Kremli Punasele väljakule koletu mausoleum lagunematu Iljitšiga.

2003. aastal oli mul suur õnn kohtuda ja vestelda patriarhiga Tallinnas uue kiriku asukoha õnnistamisel Lasnamäel. See oli kahe muukeelse eestlase vestlus ehtsas eesti keeles. Kõrval seisid Eesti Vene Õigeusu Kiriku pea Kornelius ja tänane patriarhi kohusetäitja metropoliit Kirill, viimane loomulikult kahe eestlase jutust tuhkagi aru ei saanud, kuigi võib-olla oleks tahtnud. Ilmselt Aleksius II tegi nii meelega...

Aleksius II rääkis mulle oma eluloost olulisi hetki, ka seda et tal on kehv tervis ja ta on saanud mitu infarkti ning kindlat soovi olla maetatud kodumaale Eestis. Ning ta õnnistas mind tegevusele eesti ühiskonna heaks. Aleksei Rüdiger on sama suur Eesti poeg kui Lennart Meri. Ta on seesama muukeelne eestlane, kes mõjutas kogu maailma protsesse. Puhka rahus eesti suurmees.

laupäev, 6. detsember 2008

Aleksius II viimne puhkepaik olgu Eesti mitte Kreml.

Eile, Peredelkinos meie seast lahkunud Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II maetakse Moskvasse. Ometi on avalikkusele teada tema korduvalt avalikult väljendatud soov olla maetud Kuremäe kloostrisse. Sain sellele kinnituse 2003.aastal patriarhi visiiti käigus Eestisse, kus ta isiklikult ka mulle kinnitas, et ta soovib olla maetud kodumaale Eestis. Kahjuks on Venemaal kujunemas traditsiooniks, et lahkunute viimaste soovidega ei arvestata. Ka Lenin soovis, et pärast tema surma maetaks ta ema kõrvale Peterburgi. Selles asemel püsitati Stalini poolt Kremli Punasele väljakule koletu mausoleum lagunematu Iljitšiga.
Aleksei Rüdiger on sama suur kadunud Eesti poeg kui Lennart Meri. Ta on seesama muukeelne eestlane, kes mõjutas maailma protsesse. Puhka rahus eesti suurmees.

reede, 5. detsember 2008

Suri suur eestlane.

Täna, Peredelkinos lahkus meie seast Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik, kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Mul oli suur õnn kohtuda ja vestelda patriarhiga Tallinnas uue kiriku asukoha õnnistamisel Lasnamäel. See oli vestlus eesti keeles. Kõrval seisid Eesti Vene Õigeusu Kiriku pea Kornelius. Aleksius II rääkis mulle oma eluloost olulisi hetki, ka seda et tal on kehv tervis, ja soovi et ta maetakse kodumaale Eestis. Ning ta õnnistas mind tegevusele eesti ühiskonna heaks. Aleksei Rüdiger on sama suur kadunud Eesti poeg kui Lennart Meri. Ta on seesama muukeelne eestlane, kes mõjutas maailma protsesse. Puhka rahus eesti suurmees.
-----------------------------------------------------------
Aleksius II suri oma Peredelkino residentsis. Kirikupea surmast teatas Moskva patriarhaadi pressiesindaja, vahendas Interfax. Vene riigimeedias hakati vahetult pärast seda näitama retrospektiive patriarhist ning tähtsamad poliitilised liidrid ja ühiskonnategelased väljendasid oma kurbust.
Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II, kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, eesti keeles Aleksei Rüdiger, sündis 23. veebruaril 1929 iseseisva Eesti pealinnas Tallinnas. Tema isa oli preester Mihhail Aleksandrovitš Rüdiger ja ema Jelena Jossifovna Pissareva, sündinud Sleptsov-Tšornõi.
1947. aastal läks ta õppima Peterburi vaimulikku seminari ja 1950. aastal sai temast preester. 1961. aastal pühitseti ta Tallinna piiskopiks ja kolm aastat hiljem sai temast juba peapiiskop. 1968. aastal nimetati ta metropoliidiks.
Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks tõusis Aleksius vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist, 1990. aastal. Ta on avaldanud soovi saada maetud Pühtitsa ehk Kuremäe kloostrisse Eestis.
Vene õigeusukiriku püha sinod koguneb juba lähiajal erakorralisele nõupidamisele, et valida oma püsiliikmete seast uus patriarhi kohusetäitja. Vene kiriku korra järgi korraldatakse mitte rohkem kui kuue kuu jooksul üldkogu, mis valib uue patriarhi Moskvale ja kogu Venemaale.

teisipäev, 2. detsember 2008

Kasiinod röövivad üksteist

Lugesin seda: "Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) projektijuht Õie-Mari Aasmäe kinnitas, et varasemate aastatega võrreldes on Eestis tänavu toimunud märgatavalt rohkem kasiinorööve. Ainuüksi Tallinnas on tänavu röövlite ohvriks langenud 15 kasiinot. Osasid mängusaale on riisutud lausa korduvalt, nii on näiteks mitme rünnaku alla sattunud Cleopatra kasiinokett."

Ajab lihtsalt naerma see kasiinode halamine. Pange need kasiinod ükskord kinni. Pole kasiinot, pole probleemi! Kannatada saavad ehk Jaan Korpusovi vanad "äripartnerid". Aga kellele see korda läheb, kui isegi Eesti politseile ja Jüri Pihlile see korda ei lähe?

esmaspäev, 1. detsember 2008

Kivirähk, tema usk, lootus ja armastus

Ülemaailmse majanduskriisi ajal võiksime tõesti kuulda võtta meie presidenti. Hinnakem seda, mis meil on. Näiteks Kivirähku. Ega Nobelist asi kaugemale kuku. Seda ütleb teile impeeriumikultuuril üleskasvatatud muukeelne eestlane. Mina küll usun. Võtame kasvõi Kivirähu alter ego Adolf Rühka. Adolf Rühka panus Eesti teatri sündi oli samaväärne Karl Menningu panusele. Kaua sellest nüüd ikka pärast väikest jääaega oli kui eestikeelne maamees oma nina suitsusaunast kaugemale sai. Kadakasakslasi linnades ehk oli, aga see oli saksakeelne maailm. Ja just tänu Rühka sugustele eestikeelsetele teatrientusiastidele on meil võimalus nautida head eesti teatrit täna. Ja pole juhus, et dramaturg Kivirähule meeldib Rühka. Sest just temas nägi ta seda pimestavat unistust, millest sünnib kunst. Vaadates Kivirähu näidendit arvan, et Rühka oli küll andekas, kuid ta ei saanud oma annet realiseerida, kuna lahkus liiga vara. Seal kus kunstiga tegemist jagub kontekstivälist õelust alati. Keegi pidi alustama. Olgu või naljakas diletant, aga ikkagi esimene ja oma. Rühka ettevõtmise juures on kõige tähtsam sellesse uskumine. Kuigi Rühkal oli võimalus kindlustada oma elu, tehes karjääri ametnikuna, elada jõukalt ja rahulikult, valis ta siiski tee, mis oli täis okkaid ja klaasikilde. Ta tahtis olla seotud teatrikunstiga ja olla õnnelik. Vaadates Martin Veinmanni mängu Draamateatris, kes lavastuses eesti kombe kohaselt ei öelnud ühtegi sõna, kõneles tema vaikimine ehk – võib olla suri geenius.

Eks selle Nobeliga ole ka nii. Kross aina kirjutas ja Kirjanike Liit aina saatis ja saatis, aga ei aidanud ei teoste rahvusvaheline mõõde, multikultuursus ega rahvaste paabel. Äkki esitame nüüd eestikeskse autori? Kivirähk on minu arust parem kui need bušmanid. Nobel siia.

PS!
Adolf Rühka (1878 – 1901) oli teatritegelane ja kirjamees. Töötas Otepääl kohtukirjutajana ning August Wiera juures Vanemuises dramaturgi ja tõlkijana. 1904. aastal ilmus Rühka sulest esimene eesti lavakunstikäsiraamat "Lühike näitemängu õpetus". Rühka on kirjutanud ka kolm näidendit: "Vanaaegsed mälestused" (1908), "Priiuse varemetel" (1908) ja "Kalev ja Linda" (käsikirjas).

esmaspäev, 24. november 2008

Kultuuri-Stalin sigatseb

Ega polegi aru saanud, miks peaks mingi teatrikese juhiks olema aastakümneid üks ja sama inimene. Kellele neid teatri-Stalineid vaja on?
Oleks ju normaalne, et teatrit juhib inimene, kellel on ette näidata kõrged kunstilised tulemused. Kus sa sellega, mõni hoiab kahe käega toolist kinni. Võetakse maha, siis äkki peab välismaale tööd otsima minema?
On häbiväärne, et juba kunsti mõttes ammu läbi põlenud Nüganen nühib linnateatri toolil edasi. Ega midagi teha ei ole, loominguline kriis võib saabuda ka geeniuste elus, kelleks Nüganeni taoline kindlasti pole.
Meenub tema film "Nimed marmortahvlil". Albert Kivikase särav romaan "Nimed marmortahvlil" oli see tähtteos, mida Eesti tulevased liidrid teki all, taskulambi valgel 50-ja 60-aastatel tudeerisid, see süstis nendesse tublidesse poistesse vabaduseideaale. Pärast Nüganeni filmi küsisid aga paljud: mille nimel elasid Kromanov, Aruoja ja Kiisk? Et raske raha eest ilmuks käpardlik, filmikunsti mõistes äbarik filmike, millega eesti filmikunstile tehti häbi? Eesti filmikunsti on ammu, ammu teisel tasemel, edukalt loob Andres Puustusmaa. Isegi Tarkovski on olnud meie tegijate õpetaja. Enesekriitika puudumine, filmihariduse puudumine, ainult sellega saab seletada seda läbikukkumist. Pole ime, et juba aastaid ei näita Nüganeni juhtimisel midagi ka linnateater.
Aeg on muutusteks. Muutusteks ka linnateatris. YES WE CAN.

kolmapäev, 19. november 2008

Postimees: 2022 kaob Max Kaur

Pühapäeva õhtul Estonian Air lennuga Kopenhaagenist Tallinna lennates avastasin üllatusega Postimehe Extras 15.11.2008, 14 lk, tuntud ajakirjaniku Mart Aropi loomingu „Väljasuremise ajaleht 1970-2100“, milles ta avaldab oma arvamust, et tulevikku me ette näha ei oska ja asjad on kord nii seatud, et kui me täna teaksime, mis juhtub näiteks järgmise 80 aasta jooksul, siis jääksid analüütikud ja soolapuhujad nälga. Seetõttu võimegi vaid oletusi teha ja kui veab, paneme pihta ja teenime publiku armastuse. Arop teeb tabeli, kus ennustab, mis meie ümber lähikümnendeil kaob. Mart Aropi tabeli järgi näiteks: 1970 Jimi Hendrix, 1977 ELVIS, 1990 IDAPLOKK, 2008 Geog Bush II, 2022 Max Kaur ja kasiinod, 2026 Pärnu linn, Mart Viisitamm saab Tallinna linnapeaks, 2049 Paberajalehed, jne.
Nagu poliitikul ikka, tekkis ka minul paar küsimust: miks lugupeetud ja Eesti juhtiv päevaleht Postimees ning ajakirjanik Mart Arop arvavad, et mina isiklikult kaon just 2022 ja miks kasiinod kaovad alles nii hilja? Tegelikult just viimane mind enim puudutabki, sest arvan et kasiinoäri probleem lahendatakse palju varem, näiteks aastal 2012.

kolmapäev, 12. november 2008

Rohkem optimismi härra peatoimetaja!

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi näib olevat vaimustuses Ameerikas toimuvast presidendi vahetusest. Ta ei kritiseeri küll otsesõnu praeguseni ametis olevat Georg Bushi kuid vihjab, et Obama valimine oli: „Uus lootus tulevikule, elule, suhetele, majandusele - kogu maailmale. Värske tuulehoog, mis pühib minema aastatega kogunenud taaga.“
Siis unistab ta Eesti poliitikas toimuvatest muutustest ja võimalikust Uuest poliitikast. Jättes kõrvale tema arvamuse Eesti parteide kohta, tuleb siiski temaga nõustuda, et pärast projekti parteid Res Publica ei ole tükil ajal lootust ühegi uue poliitilise liikumise tekkimiseks. Inimesed lihtsalt ei usaldaks enam Uut Poliitikat. Hõbemägi kirjutab viimases juhtkirjas „Lootuseta Eesti“, et „See ongi tänase Eesti kõige suurem probleem - väga paljudel inimestel on kõrini olemasolevatest poliitikutest ja nende kinnismõtetest, kuid midagi uut ei ole asemele kerkimas. Soomes on vähemalt paar uue liini poliitikut. Meil aga mis - Max Kaur või? Õudne tulevik - meil ei ole mingit "uut lootust" kusagilt võtta. Peame vana paska edasi taluma. See ongi meie suurim probleem USA presidendivalimiste valguses.“
http://www.ekspress.ee/2008/11/06/arvamus/5226-juhtkiri-lootuseta-eesti

Tegelikult on need õigel ajal ja õiges kontekstis tõstatatud küsimused. Võib-olla on vastused Priit Hõbemägi esitatud küsimustele võimaliku uue poliitika kohta hoopis siin samas Eestis? Eesti on paljurahvuseline riik aga kui paljudes parteides on esindatud nende inimeste seisukohad ja vaated? Selle pärast arvangi, et ka minusugustel muukeelsetel eestlastel, kellel peale Eestit pole teist nii isamaad kui kodumaad, on mida sekka öelda ja panustada tulevikus Eesti heaks. Kas pole siin elavad muukeelsed eestlased mitte just see uus lootus tulevikule või värske tuulehoog, mis annab uut hoogu ja eesmärke poliitiliste eesmärkide puuduses vaevlevatele parteidele. Siis tekivad ka meie Barack Obamad ja Eesti presidendiks saab muukeelne eestlane Max Kaur. Rohkem optimismi härra peatoimetaja! Kui tsiteerida tuntud Eesti poliitikut siis ka mina Usun Eestisse.

reede, 7. november 2008

Kas Obama huviks võib-olla Miliza Korjus?

Meikar küsis, et näed Obama täna Eestist ei räägigi. http://www.meikar.ee/blog/?p=821
Aga milleks? Kas peale poliitika Eestist muud rääkida polegi?
Maailm tunneb sageli aga hoopis muude asjade vastu huvi.
Kas Obama huviks võib-olla Miliza Korjus?

Leidsin Youtube`ist: Miliza Korjus , Mozart, Le Toréador: Ah ! Vous dirais-je Maman.
http://www.youtube.com/watch?v=Qxg9ZV_ydeo

reede, 31. oktoober 2008

Heitlus uue valitsuse pärast

Minu ennustus, et kaks vägevat suurparteid tulevad keskpõrandale kokku ja hakkavad Eesti elu uueks looma, on täitumas. Rünnak Kesk -ja Reformierakonna tegusale koalitsioonile Pärnus ainult tõestab seda.
Küür ees tormavad väikeparteid täna Hundisilmale, et talu peremehe ees end maha heita. Kuid kõigile on selge, et pole mõtet siduda nõrgukeste väikeparteidega, kelle pole ei valijate toetust ega poliitilist perspektiivi. Ja mida üldse teha, kui peab asju ajama selliste isamaaliitlastest intrigaanidega, kes tööd teha ei viitsi. Ning kelle kogu eesmärk ongi ainult eneseupitamine.
Aeg on küps peaministril teha otsustav liigutus, ja ebaõnnestunud finants- ja majandus "geeniused" üle parda heita, sest Eesti rahvas ja majandus on uue valitsuse ootel!

kolmapäev, 29. oktoober 2008

Noored kasiinovastased tulevad tänavatele

1.novembril 2008.a. kavatsevad noored kasiinovastased korraldada aktsiooni Saku Suurhalli ees Olympic Casino 15. aasta juubeli tähistamise ajal. Olympic Casino tähistab oma 15.aastast juubelit laupäeval, 1.novembril Saku Suurhallis, kus näidatakse prominentidele rokkooperit „Taevas pole piiriks!“. Sadakond kasiinovastast noort erinevatest organisatsioonidest kavatsevad Olympic Casino 15.juubeli tähistamise ajal jagada Saku Suurhalli ees kasiinovastast sümboolikat sõnumeid, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute lähedusest. Välistatud pole ürituse ajal ka jõulisemad aktsioonid mille ajal meenutatakse kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid.
Aasta tagasi, 27.oktoobril 2007.a. korraldasid Noored kasiinovastased skandaalse aktsiooni Park Hotel & Casino ees Olympic Casino sünnipäeva tähistamise ajal. Olympic Casino poolt kiskus asja inetuks ja noorte kasiinovastaste kaitseks pidi kohale tulema politsei. Olympic Casino turvamehed takistasid oma seaduslikke õigusi kasutavate kasiinovastaste tegevust ja püüdsid nad minema kihutada. Kohale saabuski politsei. Tehes kindlaks, et mingit seadusrikkumist kasiinovastaste poolt toime ei pandud, asus politsei noorte kasiinovastaste poolele. Pärast politsei lahkumist, kui noored kasiinovastased jätkasid oma aktsiooni ning jätkasid üritusele tulnud prominentidele kasiinovastase sümboolika levitamist, hakkasid turvamehed noori suruma hotelli kõrval asuvasse parki, saateks ähvardused „Ärge rikkuge oma noort elu ära!”, „Teil võib tulla probleeme!” jne.

Toetan noorte kasiinovastaste ettevõtmist eesti ühiskonna kaitseks. Ka noored mõistavad seda, kui palju tragöödiat on 15 aasta jooksul toonud Olympic Casino eesti rahvale. Häbematus on rahvalt kavalusega väljapetetud raha eest korraldada pidu katku ajal. Loodame, et saabub aeg, kus enda nime sidumine kasiinoga, nagu tsiviliseeritud maailmas kombeks, muutub halvaks tooniks.

„,Poliitikutel on viimane aeg hakata piirama kasiinoäri, vaatamata kasiinoärikate mõjuvõimule. Toetan mõtet, et valimistel tuleks mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri,” lisas kasiinovastane Tallinna linnavolikogu liige ja endine Lasnamäe linnaosa vanem Oleg Rebane.

„Vastu võetud uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, aga mis on positiivne, et uue seaduse kohaselt mängukohti ei või asutada sotsiaal-, õppe- ja lasteasutuste kasutuses oleval kinnisasjal,“ ütles kasiinovastane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko.

Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all 14.oktoober 2008.a.ning hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. Seadus annab võimaluse oluliselt piirata kasiinoäri Eestis.

esmaspäev, 27. oktoober 2008

Maksumaksja, kas sina oled pr. Presidendiga abielus?

Kas mäletate veel Rootsi naisministrit, kes ajas poest sukkpükse ostes segamini isikliku ja riigi maksumaksja antud krediitkaardid ning pidi selle pärast ametist tagasi astuma. Tema nimi oli Mona Sahlin. Meil on Evelin Ilves, kelle ilukulud maksab maksumaksja, mitte tema abikaasa.
Laupäevane Õhtuleht avaldas, et Evelini meikimiseks on käesoleval aastal kulunud 55 tuhat krooni. See on keskmiselt 5500 krooni kuus!
Tegelikult selgub artiklist link http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301620 , et enamus summast kulus jumestaja Katrin Sangla lennupiletitele Iirimaale Dublinisse ja Venemaale Hantõ-Mansiiskisse. Mullu reisis jumestaja esileediga muu hulgas Gruusiasse, Hispaaniasse ja Soome. Ma ei hakkaks hindama ühe naise jumestamisel kasutatava kunstniku teenust või selle tulemust, kuid arvestades summast suurema osa kulumist vaid transpordile, tahaks ühe mõtte küll välja öelda. Äkki oleks rahaliselt otstarbekam selle 55 000 krooni eest õpetada Evelin Ilvesele meikimist? Pealegi jääb iluvahendite ostmiseks ju vaevalt viiendik või isegi vähem rahast ja enamus kulub Katrin Sangla turismile. Teades presidendipaari saatvat suurt kaaskonda võiks meikijaks koolitada ka mõne assistendi. Mind paneb imestama, kust tulevad Tallinna tänavatel kõndivad säravalt ilusad naised, kes tõenäoliselt ei käi Katrin Sangla juures kümnete tuhandete kroonide eest ennast värvimas. Ma kahtlustan, et äkki nad vaatavad laupäeva hommikuti eratelejaamadest tulevaid ilusaateid ja sealseid ilunippe ning teevad ennast nende järgi kauniks. Ma saan aru, et tänaval vastu tulevad ja ilusaks meigitud naised ei kanna presidendi proua raskeid töökohustusi, kuid kindlasti on ka nendel kodus ootav abikaasa ja laps(ed), kes vajavad tähelepanu ja hoolitsust. Lisaks veel kellast kellani palgatöö ja ometigi leiavad nad võimaluse enda ilusaks tegemiseks ilma raha laristamata.
Hoopis teine teema on Evelin Ilvese rulluisutamise harrastuse ja selleks maksumaksja raha kulutamisega. Sportlik ja ilus naine võiks küll olla Kadriorus eeskujuks, kuid tuletan meelde, et Evelin Ilvesel on abikaasa Toomas, kes võiks tema kulusid aidata katta ka siis kui seadusega niigi ette nähtud „presidendi abikaasaks olemise palgast“ ei peaks piisama. Evelin Ilveselt ei oodata mitte sportlikke suursaavutusi, vaid oma abikaasale võrdseks kaasaks olemist. Siiani jätab Evelin oma paastulaagrite, solaariumi ja trenniga mulje kui rikka ärimehe trofeenaisest, kellel pole päevade viisi midagi muud teha kui kaloreid lugeda ja sekundeid mõõta. Jääb üle nõustuda Õhtulehe peatoimetaja Urmo Soonvaldiga link http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301549 , et Evelin Ilvese katse seda õigustada üle leheküljelise intervjuuga ajalehele Postimees pole kuigi õnnestunud.

neljapäev, 23. oktoober 2008

Ärge hääletage nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri.

Uus Hasartmänguseadus on tegelikult Eesti Kasiinovastaste esimene võit! Kui 18. juuli 2007 on oluline päev Eesti lähiajaloos – toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus ja tekis kasiinovastane liikumine, siis 14.oktoober 2008 on päev, kus ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all Riigikogus võeti vastu uus hasartmänguseadus. Täieliku võidust loomulikult on veel vara kõnelda, sellest saab rääkida alles siis kui Eestis jääb vaid paar-kolm kasiino.

Uus Hasartmänguseadus annab omavalitsustele rohkem õigusi. Üks tähtsamaid muudatusi on kohalikele omavalitsustele suuremate otsustusõiguste andmine. Seni ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda. Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa andmise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt.

Eesti rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis tänasel päeval meie riigis toimub. Poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule, kasiinondust piirata. Seepärast soovitan kõigile järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut. Vaatamata sellele, et uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõiki probleeme, on see siiski reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks Eestis.
Praegu on Eestis ligi 200 kasiinot, neist Tallinnas ligi 100. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is ja Helsingis 1, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod üldse keelatud. Rootsis ja Soomes on kasiinoäri riigi hallata.

pühapäev, 19. oktoober 2008

Ruussaar, ära kasuta Urmas Otti ära.

Eesti ajakirjandus ei ole uuel nädalal enam endine. Ajalehti pidi tavalisest märksa rohkem ostetama kui selle esikaanel on teade mõne tuntud inimese surmast. Sellest aspektist vaadatuna said laupäevased ajalehed sõnumit Urmas Oti lahkumisest suurelt eksponeerida. Kunagisest SLÕhtulehest taaskord vaid Õhtuleheks muutunud päevaleht oli tuntud teleajakirjaniku pildi pannud suurelt üle esilehe ja sinna juurde muukeelse „Bye!“ Ma ei ole sugugi kindel, et kõik Eestis elavad inimesed sellest sõnast aru said. Kuid selles olen ma küll kindel, et ühtemoodi tuntud oli ta nii eesti kui venekeelsete inimeste seas. Väga harva alustavad Venemaa telejaamad oma uudiseid teatega Eestist.
Urmas Oti surm oli aga NTV jaoks just selline oluline teade, mida kirjeldab oma blogis pikemalt ka Jaanus Piirsalu http://jaanuspiirsalu.blogspot.com/2008/10/venemaa-leinab-urmas-otti.html. Ta juhib isegi tähelepanu, et Venemaa president Medvedjev tegi selle puhul kaastundeavalduse. Siinkohal ei hakkaks ma üles lugema neid kümneid poliitika, kultuuri ja ajakirjanduse inimesi, kes pidasid vajalikuks selle kohta televisioonis või ajalehtede interneti lehekülgedel sõna võtta. Kindlasti nägite ja lugesite neid ka ise.

Ka minu elus oli Urmas Oti saadetel oma kindel koht. Võib isegi öelda, et sain tema vestlustest poliitikutega väga häid tähelepanekuid, kuidas peaks küsimustele vastama või kuidas telekaamera ees käituma. Kahjuks jäi minul endal see kogemus läbi proovimata. 2005. kevadel mind küll kutsuti saatesse Happy Hour, kuid ma ei pidanud ennast nii huvitavaks ja elukogemusega inimeseks kui varem saates osalenud arvamusliidrid ja jätsin seetõttu minemata. Olin sellel ajal ju tavaline ametnik ja mida oleks mul olnud rääkida võrreldes suurärimeese või tippsportlastega. Teades tema kohati ründavat stiili ja teravaid küsimusi ajas ta segadusse isegi muidu nii kogenud poliitikuid.

Poleks liialdus öelda, et külma sõja ja raudse eesriide ajal oli Urmas Ott nõukogude inimestele sama, mis ameeriklastele on siiani Larry King. Mõlemad said oma ajastu pakutud võimalustel justkui televisiooni kuningaks, kelle poole kõik ajakirjanikud imetlusega vaatasid. Eesti Rahvusringhäälingu poolt oli ilus meenutada reede õhtul katkendeid tema kuulsast saatest Carte Blanche. Kuid juba on jõudnud Ainar Ruussaar seda ära kasutada ja süüdistada poliitikuid Delfi: Ruussaar: poliitikud ei lasknud Otil saateid jätkata. Tal võib ju isegi õigus olla, kuid sellega praegu välja tulemine pole mitte ainult ebadelikaatne, vaid jätab mulje plaanist mõjutada avalik-õigusliku telekanali juhtimist. Või isegi selle tulevast finantseerimist.

Kaastunne kõigile Urmas Oti lähedastele ja sõpradele.

kolmapäev, 15. oktoober 2008

Uus Hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all!

14.oktoober 2008.a. Riigikogu poolt vastu võetud uus Hasartmänguseadus, mis hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. ja annab võimaluse olulisemalt piirata kasiinoäri tegevust Eestis tervitasid ka Eesti Kasiinovastased.
Vaatamata sellele, et uus Hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, see on reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmisel Eestis. Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all. Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis ja poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule piirata kasiinoäri. Siinjuures soovitan kõigile järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut!
Kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel, seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui ka parempoolsed, nii noored kui eakad, olenemata rahvusest ning usust. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt. Hetkel on Eestis ligi 200, Tallinnas ligi 100 kasiinot. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisiajal veelgi.

neljapäev, 2. oktoober 2008

Mustamäe kasiinod pannakse kinni!

2.oktoobril 2008.a. külastas Eesti kasiinovastaste delegatsioon Tallinna Mustamäe linnaosavalitsust, kus kohtusid juhtkonnaga. Kohtunisel osalesid ka linnaosa kasiinovastased ühiskonnaliikmed. Kohtumisel Mustamäe linnaosa halduskogu esimehe Igor Kravtshenkoga ja linnaosa asevanema Nikolai Degtjarenkoga arutati kasiinoäri piiramise võimalusi linnaosas.
„Hea on tõdeda, et tänu koostööle kõikide poliitiliste jõudude vahel, Mustamäe halduskogu suutis panna piiri kasiinoärile tormilisele arengule linnaosas ning alates 2008 aastast pole me kooskõlastanud ega pikendanud ühegi kasiino tegevust Mustamäel. Jätkame sama teed ka edaspidi,“ kinnitas Mustamäe halduskogu esimees Igor Kravtshenko.
„Tulles vastu Mustamäe linnaosa tuhandete elanike soovidele kavatseme koostöös linnaosa halduskoguga teha kõik, et kasiinoäri võimalikult kaoks Mustamäe territooriumilt. Kahtlemata tuleb kasiinopiiramistele omavalitsuste territooriumil toeks uus hasartmänguseadus, mis sünnib Riigikogus ühiskonna ja kasiinovastaste ühisel surve all, aga siiski raskelt,“ mainis Mustamäe linnaosavalitsuse vanema asetäitja Nikolai Degtjarenko.
Tõsi, rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis. Poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate survele, panna piir ja hakkama sulgema kasiinoäri üle Eesti. Hea meel, et Tallinna Mustamäe linnaosa saab olema esimene piirkond, kus kasiinoäri mitte ainult piiratakse, vaid ka kavatsetakse sulgeda.
4. detsembril 2007.a. toimus kolmas kasiinovastane meeleavaldus, mis korraldati Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone oleva kasiino ees.

esmaspäev, 29. september 2008

Meister ja Margarita, maailm vist ei muutu!

Ivari Vee kirjutas http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11039 ,et 8. septembril said Eesti kasiinovastased ametliku vastuse 4. augustil Kumu peadirektorile saadetud kirjale, milles oli ettepanek eksponeerida Kumus kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali.

Kumu peadirektor Marika Valk vastas: „Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse.“
„On siiralt kahju, et Kumu juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. Kumu on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunsti teoseid. Arvata on, et varsti lüüakse Kumus ka kasiino püsti,“ arvas kasiinovastane poliitik Max Kaur.
See „kahjutundega äraütlemine“ tuletas Kesknädalale meelde üht teist, aga vaat et sõna-sõnalt samasugust äraütlemist. Mihhail Bulgakovi kultusromaanis „Meister ja Margarita“ kohtub Meister, kes oli kirjutanud romaani Pontius Pilatusest (ja seda 1930-ndate aastate Nõukogude Venemaal!) kirjandusajakirja toimetaja Mihhail Berlioziga. Meister kirjeldas vaimuhaiglas poeet Bezdomnõile oma kohtumist tolle toimetajaga nii: „Lõpuks tüütas ta mu ära ja ma küsisin lihtsalt, kas ta avaldab romaani või ei avalda. Selle peale läks ta (Berlioz – Toim.) närviliseks, mõmises midagi ja ütles, et tema ei saa seda üksipäini otsustada, et mu teosega peavad tutvuma teised toimetuse kolleegiumi liikmed, nimelt kriitikud Latunski ja Ariman ning kirjanik Mstislav Lavrovitš. Ta palus mind tulla kahe nädala pärast. Tulin kahe nädala pärast ja mind võttis vastu keegi näitsik, kelle silmad alatisest valetamisest nina peale kõõrdi vahtisid. [...] Selle näitsiku käest sain ma tagasi oma romaani, mis oli juba üsna kapsaks loetud. Püüdes vältida oma pilgu kohtumist minu omaga, teatas ta mulle, et toimetus on varustatud materjalidega kaheks aastaks ette ja seepärast, nagu ta ütles, langeb minu romaani avaldamise küsimus ära.“ (Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“. Kirjastus Varrak 1995.)
Vägisi tundub, et maailmas käib kõik ringiratast. Jääb vaid loota, et Neeme Lalli vastu ei alustata kasiinode vastu välja astumise pärast ajakirjanduses turmtuld, et teda ei külasta karistusorganid ja et ta ei lõpeta nii kurvalt nagu Bulgakovi romaani peategelane.

reede, 26. september 2008

Riigireetur 2, Trooja hobune!

Jätkan riigireeturi blogi-romaani, kuna mäletan kurikavalat Herman Simmi ammustest aegadest. Simmil õnnestus pugeda ka Rahvarindesse. Koos Andrus Ööveli ja Olev Laanjärvega tegelesid nad ENSV siseministeeriumi poolt raskesti kasvatate noorukitega. Edgar oli ka Eesti Õpilasmaleva pealik. Nii sattusidki mehed Rahvarindele Kodukaitset looma. Saabus aga otsustav päev…

„Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse…!” Kes meist ei mäletaks seda ärevat häält raadiolainetes… Jah, see oli Herman Simm, kes lasi Interrinde ja Lõssenko Toompea lossi hoovi, see oli just Simm, kes lõi Lõssenko ees värava lahti.

Hiljem ta muidugi keerutas, ja püüdis ikkagi pääseda peaministri eriteenistuse juhiks. Kuid Edgarit nii kergelt alt ei vea ja ta pani julgelt pätile käe ette.

Aastaid hiljem, kui Savisaar sai siseministriks, selgus et Politseiameti peadirektoriks on tõusnud „Trooja hobune„ Herman Simm. Jällegi oli Savisaar see, kes võttis endale kogu vastutuse, ja kihutas riigireeturi oma kohalt, kust ta mugavalt oli end juba sisse seadnud. Salakaval Simm asus loomulikult kohe kätte maksma ning organiseeris lindiskandaali.

Uus kokkupuude Hermaniga oli 2002 aastal, kui läksime koalitsiooni Kallasega, olin siis koalitsiooninõukogu esimehe abi. Kaitseminister Sven Mikser kahjuks tookord siiski ei vallandanud Simmi…Varsti oli Mikser ilma ministriportfellita, lahkuda tuli tal ka Keskerakonnast.

Häbitu Simm jätkas aga oma räpast tegevust. Ootamatult suri täies elujõus, Simmi omal ajal tööle võtnud endine kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson. Mind tegid ärevaks Simmi sõprade-politseinike poolt levitatud jutt, et Robi oli surnud Rakvere hotellitoas pärast õhtupoolikut karja naistega. Ei, mõtlesin ma, need ootamatud südamehaigused on ühest teisest ooperist…. Ja seejärel uus pauk. Sureb polkovnik Simmi suurepäraselt tundnud ekssiseminister Olev Laanjärv. Juhus? Kas tõesti ….

Kõik Eesti saladused lasti ära varastada, mitte ühtegi ei jäänud enam alles!
On uskumatu, aga Simm jätkas oma tegevust isegi siis, kui ta kaitseministeeriumis ei töötanud. Simm tassis saladusi kaitseministeeriumist lausa kartulikotiga välja! Ise häbelikult naeratades, seletas: „Pinss on väike. Viin vanapaberit makulatuuri, et pinsile lisa teenida…”.

neljapäev, 25. september 2008

Küsige Herman Simmi käest, Estonia saladuste tõehetk saabub!

Estonia vajab tõde.
Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased.

Tegemist ei ole õnnetusega.
Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon.
Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm. 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks uue komisjoni moodustamine oleks loomulikult ja vajalik samm.


Küsime ka Herman Simmi käest.
Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaalina. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama.

Saksa gaasitoru Nord Stream ja Estonia.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisatingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, esitama Nord Streamile kui gaasitrassi rajajale nõudmise 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmiseks. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. See oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Soome, Saksa, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Järgmine võimukoalitsioon saab kindlasti hakkama "Estonia" ülestõstmisega.

Estonia peab üles tõstma.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis või sama tähtis kui pronkssõduri lugu. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetidest. Vähemalt meil, sugulastel oleks võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

teisipäev, 23. september 2008

Herman Simm – inimene ja torpeedo.

Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Mart Laari käpiknukk Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku!

Loodan, et vanglas tugev ports rotimürki ei sulge igaveseks Herman Simmi suu. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saamiseks kasutama Guantanamo vangilaagri võtteid. Usun, et meie võimud annavad Simmi ja tema naise välja USA, Texase osariigile, kus need lurjused saadetakse elektritoolile, sest nad varastasid ilmselt ka Ameerika saladusi.

pühapäev, 21. september 2008

Aeg uue valitsuse tulekuks on küps!

See sügis tuleb vist teisiti. Jää on hakanud liikuma, austatud kaaskodanikud!

Obama on Ameerika maale toonud muutuste tuuled. Washington natsionaliseerib suurpanku ja suurkompaniisid. Riigid panevad majanduse päästmiseks mängu reservid. Meilgi aeg poliitiline kaardipakk ümbermängida ja teha nii nagu teevad suured tegijad igas ilmanurgas.

Kõverakaelalistel, hõredahabemelistel, vinnilistel pioneeridel pole aga valitsustüüri juurde asja! Püss selga, ja marss-marss Iraaki, Afganistani, Eesti eest elu andma!

Kaks vägevat suurparteid tulevad keskpõrandale kokku ja hakkavad Eesti elu uueks looma. See valitsus paneb kinni kasiinod, tõstab üles Estonia, kaevab tunneli Helsingisse, võtab reservid ette! Uue välisministri ees aga tõstab Kremli karu käpad püsti nagu 1991 aastal, ja tuleme Moskvast tagasi koos Ivangorodi ja Petseriga ning presidendi aurahaga peale kauba!

Nali naljaks, aga tegelikult kes teab, elame-näeme…

Miks ka mitte, on tugevate isiksuste aeg, spetsialistid valitsusse! Kristiina Ojuland kaitseministriks, Jüri Ratas peaministriks!

reede, 19. september 2008

Riigikogu majanduskomisjon tänas kasiinovastaseid ettepanekute eest!

19.septembril, 2008.a. teatas Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Urmas Klaas mulle, et tänab kasiinovastaseid ettepanekute eest uude hasartmänguseaduse eelnõusse ning jaotab ettepanekud komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja.

„…Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi palvel tänan Teid ettepanekute eest,“ teatas kasiinovastastele kirjas Riigikogu majanduskomisjoni nõunik Piia Schults ning lisas, et “ettepanek jaotati komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja“.

Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all ja meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestis. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada otsus. Arvan, et Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.september 2008.a. kell 14.00 Riigikogu majanduskomisjon tutvus oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoäri täieliku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevust ainult hotellides ja laevadel, eile õhtul 17.september 2008.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas.

15. septembril 2008 Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. „…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue hasartmänguseadusesse.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

neljapäev, 18. september 2008

Kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest

Pole ka imestada, sest kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest ning neile makstud raha ümber jagamise pealt oma kasumi kokku riisumisest.

Majanduslangus külmutas kasiinode kasumi. Lõpuks on majanduslik kainestumine jõudnud ka kasiinodeni. Varasemate aastate odava laenuraha peale ehitatud majanduskasv on osutunud potjomkini fassaadiks, mille taga valitseb senise majandusmudeli jätkusuutmatus. Piisas vaid välisomanduses olevatel pankadel karmistada laenude andmise tingimusi ja valitsusel provotseerida märatsemine Tallinna tänavatel kui vaevalt aastaga on kriisi langenud mitmed majanduse sektorid (transiit, ehitus, metsatööstus) ja firmade maksehäired kasvanud kordades. Samuti on üksteisega vahetanud kohad majanduskasvu ja inflatsiooni arvnäitajad, kus viimase puhul räägime 11 protsendist kõrgematest väärtustest ka lähemate kvartalite jooksul. Sellega on Ansipi valitsus vähem kui aastaga tõmmanud kriipsu peale senisele eduka riigi legendile. Isegi vaheltkasu peal elavad kasiinod on sunnitud tunnistama oma tulu kokkukuivamist.

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel tunnistab Postimehes [link http://www.postimees.ee/?id=34231 ] „Kui inimene hakkab meelelahutuse pealt kokku hoidma, siis käiakse ka kasiinos hulga harvemini. Ja see on eluterve nähtus.“ Tuleb temaga nõustuda, et majanduslanguse tõttu on kasiinodes maha mängitava raha vähenemine ainult hea märk.
Samuti ei maksa muretseda, et „tänavu kahe esimese kvartaliga on 14st Eestis tegutsevast õnnemängufirmast kõik peale ühe kas miinuses või tulevad ots otsaga napilt kokku.“

Jah, pole ka imestada, sest kasiinod ei tooda mingit kasu inimestele ja elatuvad vaid illusioonide loomisest ning neile makstud raha ümber jagamise pealt oma kasumi kokku riisumisest.

Loe veel http://www.postimees.ee/?id=34231

Kasiinodele reklaamikeeld, tegutsegu vaid hotellides ja laevadel!

18.september 2008.a. kell 14.00 Riigikogu majanduskomisjon võib arutada oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoäri täieliku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevust ainult hotellides ja laevadel, 17.september 2008.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas.

Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all ja meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestis. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada otsus. Arvan, et Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

15. septembril 2008 Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse.
„…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue hasartmänguseadusesse.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

esmaspäev, 15. september 2008

Riigikogu on valmis arutada kasiinovastaste ettepanekuid

Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude Hasartmänguseaduse eelnõusse.

„…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

Eesti kasiinovastased on valmis tegema kaalukaid ettepanekuid uude Hasartmänguseadusesse sh. näiteks kasiinoäri reklaamikeeld ning lubada kasiino tegevust ainult hotellides ja laevadel. Arvan, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue Hasartmänguseadusesse. Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all, mis peaks jõustuma 2009.aastal.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

pühapäev, 14. september 2008

Justiitsminister Rein Lang pole midagi kuulnud.

Selle nädala Riigikogu infotunnis juhtunu oli justkui peatükk raamatust „Jah, härra minister“ kus riigiametnik Lang püüdis kõigiti jätta muljet, et ta midagi ei tea või ei pea probleemiga tegelema, sest see kuulub teiste valdkonda.

Aadressilt http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100 leitavas stenogrammis oli väga kurbi näited reformierakondlase ükskõiksusest eakate inimeste vastu. See on mõistetav, et vähemalt 3 kordse Eesti keskmise palga saaja jätavad ükskõikseks Eesti Posti kavad hakata pensionide väljastamise eest teenustasu võtma. Seda alternatiivina olukorrale, kus maal tuleb lähima sularaha automaadini jõudmiseks sõita kümneid kilomeetreid ja trotsida aktsiisi-Ansipi kägistatud ühistransporti. Näiteks Saaremaal on valdu, kus buss sõidab vaid kahel päeval nädalas ehk siis teisipäeval ja reedel.

Mida me võime nendest vastustest järeldada? Ennekõike seda, et valitsus ei kaitse inimesi monopoolses seisundis firma omavoli eest. Teiseks ei kavatseta tagada võrdsetel alustel pensionide väljamaksmist.


Väljavõtteid justiitsministrile esitatud küsimustest ja antud vastustest:

Vilja Savisaar
Nimelt on meile teatavaks saanud see, et Sotsiaalministeerium kavatseb 1. veebruarist maksustada pensionide kojukande. Ehk teisisõnu: kui pensionärile tuuakse pension koju, siis ta peab selle eest maksma umbes 70 krooni — see võib olla väiksem või suurem summa. Kuidas te oskate selle võrdse kohtlemise seaduse raames seletada seda, et maapiirkonnas, kuhu sageli ei käi bussiliinid, kus ei ole ka sularahaautomaati, elav pensionär saaks võrdselt linnaelanikuga oma pensioni kätte ega peaks selle eest maksma lisatasu?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Minul puuduvad andmed pensioni kojukandmise maksu kehtestamisest, eriti veel Sotsiaalministeeriumi poolt. Ma ei ole sellist eelnõu näinud, millega kehtestatakse pensionide kojukandmise maks, nii et ma ei oska seda teie küsimust rohkem kuidagimoodi kommenteerida. Ja kas neid kulusid peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu kuidagimoodi kompenseerima ja kellele kompenseerima, see on samuti hoopis teine teema.

Vilja Savisaar
Te saate suurepäraselt aru, et ma ei räägigi mingist maksu kehtestamisest, vaid sisuliselt on see pensionide maksustamine. Rääkige sellest, mis teie tahate. Aga ma küsin edasi nii, et kui tõepoolest riik otsustab Eesti Postile enam mitte kompenseerida pensionide kojukannet, kas siis riik kavatseb hakata maksma pankadele peale, et need paneksid igasse külasse oma sularahaautomaadi, või milline oleks sellesama võrdse kohtlemise seaduse või põhimõtte raames Justiitsministeeriumi seisukoht küsimuse lahendamiseks?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! See ei ole kohe mitte üks raas Justiitsministeeriumi pädevuses olev küsimus. Jään selles mõttes täielikult vastuse võlgu.

Vilja Savisaar
Ma küsin jätkuvalt edasi nii, et kas see on reformierakondliku valitsuse plaan hävitada maaelu üldse? Kõigepealt te keeldute doteerimast bussiliine, et bussid ei käiks enam paljudesse kohtadesse või käivad üks kord nädalas ja siis ka peatub buss viis minutit külas ja sõidab tagasi. Ka selle ajaga ei ole kahjuks võimalik pensioni pangast kätte saada. Mida te veel teete? Postkontoreid sulgete, kauplusi sulgete, nüüd te ei too inimestele raha ka kätte! Kas see ongi teie niisugune väike salapärane soov, et kaotada üleüldse, likvideerida elu maal.

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Teil on väga hea ettekujutus Reformierakonna piiritutest võimetest sulgeda maal kauplusi.

Heimar Lenk
Ei, ma ei küsi võrdse kohtlemise kohta, ma lihtsalt tahtsin justiitsministrit pisut aidata ja küsida niimoodi. Kas te olete, härra minister, kuulnud, et järgmisest aastast tahetakse siiski hakata pensionäride käest küsima raha selle eest, et nad oma elu jooksul väljateenitud pensioni kodus kätte saaks?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Olen kuulnud sellest, et Eesti Post kavatseb hakata võtma tasu selle eest, et pension tuuakse sularahas koju kätte. Ja kuna Eesti Post on eraõiguslik juriidiline äriühing, siis on täiesti selge, et juhul kui seda kulu ei kompenseerita Eesti Postile teistest allikatest, on ta sunnitud seda teenustasu — mitte maksu — kliendi käest küsima.

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud ministrihärra!
Küsimus lihtne: kas pension kui avalik teenus peab olema inimestele ehk pensioni saajatele võrdselt kättesaadav. Ehk siis, kellel on võimalik kasutada pangaautomaati ja pangakontot, on see sealt kättesaadav, kellel ei ole võimalik neid kasutada, mis kahjuks on ka täna halli elu hall argipäev, neile tuleb see koju viia. Kas see põhimõte kehtib avalike teenuste kättesaadavuse puhul?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Ma esimest korda kuulen teie käest, et pension kui niisugune on avalik teenus, aga ju see on mingi uus teooria. Mis puudutab nende pensionide kättetoimetamist, siis tagada see, et absoluutselt kõik isikud, sõltumata nende elukohast, oleksid selle kättesaamisel absoluutselt võrdses olukorras, võib olla ilus ideaal ja soovin kõigile jõudu, et selline skeem välja mõelda.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100

kolmapäev, 10. september 2008

Kasiinovastased Riigikogusse!

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal. Siiralt usun, et kasiinovastaste osavõtt Riigikogu Majanduskomisjoni töös oleks hea märk demokraatiast. Hea meel tõdeda, et täna on kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Usun, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema kindlasti uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

reede, 5. september 2008

Kasiinosõltuv eesti kultuur!

05.09.2008.a. teatas KUMU peadirektor Marika Valk ametlikus kirjas Eesti kasiinovastastele, et ei leia võimalust eksponeerida eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, kuna KUMU kalender on kahel järgmisel aastasel täis.

„Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse,“ vastas oma kirjas Marika Valk.

On siiralt kahju, et KUMU juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. KUMU on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunstiteoseid. Arvata on, et varsti lüüakse KUMU ka kasiino püsti.

Samas on hea meel tõdeda, et esialgsed vastukajad eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali eksponeerimiseks Oleviste kirikus ja Eesti Juudi Sünagoogis on positiivsed. Kirik tuleb rahvale alati appi, samas kui riigiametnikud muud ei oska kui sahkerdada.

4.augustil 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kunstimuuseum direktori pr. Marika Valgu poole ettepanekuga eksponeerida KUMU-s kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, mida esitleti esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18.juulil Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. Samas, kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.



teisipäev, 26. august 2008

Meie Barack Obama!

Meile pole ükstaskõik, kes meid seal Brüsselis, Euroopa Parlamendis esindab. Tahame parimaid. Erakonnas algas tõsine diskussioon võimalike kandidaatide üle, otsing käib läbi sisevalimiste. Mis on ka kohane euroopalikule erakonnale, kes kuulub Euroopa Demokraatide ja Liberaalide sekka.

Osalesin eurovalimistel 2004. aastal erakonna eelvoorus, seekord otsustasin loobuda valimiste karussellist ja keskendada kasiinovastasele liikumisele. Toetan Keskerakonna kandidaatidena Euroopa Parlamenti Siiri Oviiri ja Jüri Ratast.

Euroopa Parlamendi liige ja varem kolm korda edukalt sotsiaalministrina tegutsenud Siiri Oviir on oma hea suhtlemisoskusega löönud aktiivselt kaasa Euroopa poliitikas need esimesed viis aastad, mis olid Eesti jaoks kui teatud katseaastad Euroopa tasemel. Ta on väärikalt toime tulnud nii erakonna kui ka kogu Eesti esindamisega Euroopas.
Riigikogu aseesimees ja varasem Eesti pealinna juht Jüri Ratas on omakorda kui etalon Euroopa jaoks. Meie Euroopa Barack Obama! Kennedylik karisma, noorus, atraktiivsus, aktiivsus, intelligentsus, konstruktiivsus, operatiivsus! Koostöövõimekus ja suur usaldusväärsus, need pole viimased asjas suures Euroopa poliitikas. Ja see pole avanss. Ratase isiklik panus Kultuuripealinna 2011 staatuse saamisel ning autorlus Euroopa Rohelise pealinna idee osas, mis leidis ametlikus Euroopas suurt huvi ja toetust, tõestab väidetut.

Usun, et nii Siiri Oviiri kui ka Jüri Ratast ootab ees suur karjääri Euroopas ja Eestis, miks mitte ka presidendi ja peaministri ametites.

esmaspäev, 18. august 2008

Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Eesti iseseisvuse taastamise järjekordne tähistamise aeg on käes. Ka lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, millised liitsid kogu rahva ühtseks. 17 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Kellele juba järgmisel aastal on õigus kujundama Eesti olemust, osaledes nii Europarlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimistel ning 2011 aastal ka Riigikogu valimistel. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.

Eesti riigi juubelipidustuste ja taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Kaukaasia regioonis on vabaduse mõõdupuuks aastaid olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.
Mida nimetame aga täna vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ühtses rütmis ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.
Samas on vajalik, et kas või neil mõnel päeval aastas, kui tähistame riigi iseseisvuse taastamise päeva, seisataksime mõtteis ja oskaksime oma vabadust tõeliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil.
Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

kolmapäev, 13. august 2008

Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand!

Vaikselt hakkab tuure koguma meelelahutussaade «Tantsud tähtedega» ning Anu Saagimi poolt toimetatud Elu24 kummalistel andmetel olen üheks võimalikuks kandidaadiks saatesse algaval sügishooajal ka mina. Kommentaatorid on siin ja seal leidnud, et „see oleks ootamatu valik, mis mõjuks kui piitsahoop stagneerunud vaatajaskonnale“. Kuid tegelikult miks ka mitte Tantsud tähtedega! Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand! Tõsi, Kanal 2lt pole ma veel kutset saanud.

Elu24: http://www.elu24.ee/?id=24809

Delfi: http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19508960&categoryID=9356&ndate=1218056400

Trend24: http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=713

SL Õhtuleht : http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=290429



kolmapäev, 6. august 2008

Kasiinovastaste sõnum jõudis lõpuks Riigikogusse

Kasiinovastaste sõnum on lõpuks jõudnud ka Riigikogusse, kus rahvaesindaja Jürgen Ligi julgelt kritiseeris Kultuurkapitali rahastamisskeemi.

Arvasime ka varem, et Kultuurkapital võiks loobuda kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, sest riigil ja omavalitsusel on võimalik raha leida muudest allikatest.

On tõsi, et hasartmängu maksu rahast elatuvad paljud kultuuriinimesed. On lausa räägitud, et kui kasiinosid poleks, siis mis neist saaks. Sellest küsimuse enesest vaatab vastu ebaeetilisus, millega õnnetud eesti kultuuritegelased on seostatud.

Mitte iga raha ei saa vastu võtta. Ja on eriti julm, et eesti kultuuritegelastele visatakse tükike kasiinoraha nagu kont koerale. See olukord võis olla veel talutav aastaid tagasi. Enam mitte. Lõpetage irvitamine eesti kultuuri üle! Andke raha otse läbi kultuuriministeeriumi eelarve.

Eesti kasiinovastased on teinud korduvalt avaldusi, kus on kutsunud ka Eesti Olümpiakomiteed üles loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil. Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, sest see on sama hea kui sportlasi toetataks narkoärist teenitud rahaga.

Rahandusministeeriumi litsentsikomisjonile on õiguskaitseorganid korduvalt ette kandnud, missuguste kahtlase taustaga on kasiinoomanikud. Eesti ajakirjandus on korduvalt näidanud, et Eesti kasiinoomanike äripartnerid on kriminaalkurjategijad.

esmaspäev, 4. august 2008

Eesti kunst kasiinodiktatuuri vastu !

Täna, 4. augustil 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kunstimuuseumi direktori pr. Marika Valgu poole ettepanekuga eksponeerida KUMU-s kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, mille tuntud eesti kunstnik esitas esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18. juulil Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. 2007. aastal toimus samas esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus, kus aasta tagasi tehti ettepanek kuulutada 18. juuli kasiinovastaseks päevaks.

Siiralt usun, et protestikunst on õigustatud ja vajalik teatud konkreetsetes oludes. Mis siis veel kui mitte kunst suudab kasiinodiktatuuri vastu!

18. juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kasiinoohvrite päeval võtsid sõna Eesti pearabi Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja isa Aleksius.

Sõna võttis ka tuntud eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Eesti usukonfessioonide esindajad saatsid üheskoos taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovõitluses. Noored kasiinovastased jagasid rahvahulgale kasiinovastast materjali.

Eestisse võib tulla ka kasiinoohvritele pühendatud sammas. Sammas kavatsetakse esialgselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. nurgal, kohta kus toimus esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus.

Ideekavandit esialgu ei ole, kuid kasiinovastased sooviksid horrorstiilis kunstiteost, kus kergesti äratuntav, hullunud kasiinoomanik ajab kirvega taga õnnetut kasiinoohvrit. Sellega oleks esile toodud ka tänaste Eesti kasiinoomanike varasem kuritegelik minevik, millest ühiskonda informeeritud pole.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisi ajal kasvab. 2007. aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

teisipäev, 22. juuli 2008

Tänan Hans H. Luike usalduse eest!

Siiralt tänan Hans H. Luike, Eesti Ekspressi ja Margus Järve usalduse eest, mille osaliseks said kasiinovastased liikumise aastapäeval.

Kasiinovastases võitluses loodab Hans H Luik ainult kasiinovastastele. Ja õigesti teeb. Näiteks suutsime oma pilli järgi tantsima panna mitmed pealinna halduskogud, kes mitme uue kasiino avamise puhul häält tõstsid.

Päris Superhiir ma siiski pole ja kogu maailmaga sõda pidada ei jõua. Kuigi tahaks. Seni piisab kasvõi mõnest võidetud kohaliku tähtsusega lahingust. Meie sõda on permanentne. Meie võidame niikuinii!

Aga hea on mõelda, et ka Eesti Ekspressi kollektiiv ja Hans H. Luik isiklikult on tublid kasiinovastased.

Ka varem mainisin, et keskerakonna liberaalina olen Hans H. Luige ja Rein Kilgi Keskpäevatunni saate standartidega ammu karastatud, tänan ka selle armsa kingi eest.


Ekspress. EE: KAART: 5 fakti, mis näitavad, et Tallinna võitlus kasiinode vastu on teeseldud. http://www.ekspress.ee/2008/07/18/kaardid/3551-kaart-5-fakti-mis-naitavad-et-tallinna-voitlus-kasiinode-vastu-on-teeseldud
NB! Lugu on kingitus tuuleveskitega võitlejale Max Kaurile keskerakonnast, kes peab 18.juulil kasiinovastast päeva .


esmaspäev, 21. juuli 2008

Eestisse võib tulla kasiinoohvrite sammas

Tallinnasse võib tulla kasiinoohvritele pühendatud sammas. 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel, mis oli pühendatud hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid ning tehti ka ettepanek püstitada kasiinoohvritele pühendatud sammas.
TV3 uudis: http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19392889&categoryID=120&ndate=1216587600

Sammas kavatsetakse esialgselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007 aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Esimene ainulaadne mälestusmärk maailmas kavatsetakse avada viiendal kasiinovastasel aastapäeval.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst?”

Toetan ettepanekut püstitada kasiinoohvritele mälestussammas, las ta koputab iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele, kui sajad tapetud inimesed jätavad meid ükskõikseks, siis pole meil loota helget tulevikku.

Ideekavandit esialgu ei ole, kuid kasiinovastased sooviksid horrorstiilis kunstiteost, kus hullunud kasiinoomanik pussitab õnnetut kasiinoohvrit. Sellega oleks esile toodud ka tänaste Eesti kasiinoomanike varasem kuritegelik minevik, millest ühiskonda informeeritud pole.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis on pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kasiinoohvrite päeval võtsid sõna tuntud eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Usukonfessioonide esindajad lasksid taevasse valge tuvi, mis sümboliseerib lootust.

reede, 18. juuli 2008

Eestis tähistati esimest kasiinovastast aastapäeva

Täna,18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis on pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine toimus 18.juuli kell 11.00 Tallinnas Pronksi ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.


Hea on tõdeda, et kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel, seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastaste ja ühiskonna aktiivse kriitilise surve all sünnib uus hasartmänguseadus, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks. Arvan, et Eestis saabus aeg, kus kasiinode arvu mitte ainult ei piirata, vaid neid reaalselt hakatakse kinni panema.

Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kasiinoohvrite päeval võtsid sõna Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja Isa Aleksius. Sõna võttis ka tuntud eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall esitas kasiinovastaseks aastapäevaks kunstiteost „Kasiinoohvrid”. Kõik Eestis usukofesioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovõitluses. Noored kasiinovastased jagasid rahvahulgale kasiinovastast materjali.

neljapäev, 17. juuli 2008

Pannakse kinni Olympic Casino

Augustil kavatseb Tallinna linn sulgeda kaks suurt kasiinot Stockmanni vastas ning Kristiine keskuse ristmikul noortekeskuse lähistel pesitseva Olympic Casino.

Ajal, mil tähistame esimest kasiinovastast aastapäeva, pannakse ühiskonna kriitilise surve all kinni kasiinosid ning sünnitatakse uut hasartmänguseadust. Eks ka tipp-poliitikute jaoks on kristalliseerunud tõde ühiskonna taluvuspiiri ületamisest mängupõrgute osas ning 2011 aasta Euroopa kultuuripealinn näeb ilma nende urgasteta kindlasti välja tsiviliseeritum ja kultuursem.

Homme reedel, 18.juulil Tallinnas toimub esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis on pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutatakse kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine toimub 18.juuli kell 11.00 Tallinnas Pronksi 19 ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Mälestusüritusest on lubanud osa võtta ning esineda pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid. Kasiinoohvrite päeval on kutsutud ja saavad sõna Eesti Pearabi, Baltimaade Moslemite kogukonna esindaja Mufti, Oleviste kiriku evangelistlik Pastor, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja, Eesti Luteri Kiriku esindaja, Eesti Rooma-Katoliku kiriku esindaja jne.

Sõna võtavad ka eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall esitleb kasiinovastaseks aastapäevaks kunstiteost „Kasiinoohvrid”. Kõikide Eesti usukonfessioonide esindajad lasevad taevasse valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust.

esmaspäev, 14. juuli 2008

Peapiiskop kasiinovastasel üritusel.

18.juulil 2008.a. Tallinnas toimub esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis on pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutatakse kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Üritusest võib osa võtta ka Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder. Nagu teatas Eesti Evangeelse Luteri Kiriku esindaja, et „juhul kui peapiiskop Andres Põder pole puhkusel välismaal, siis kindlasti osaleb ta üritusel ise.“

Esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine toimub 18.juuli kell 11.00 Tallinnas Pronksi 19 ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Mälestusüritusest on lubanud osa võtta ning esineda pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid. Kasiinoohvrite päeval on kutsutud ja saavad sõna Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, krishnaiitide esindaja Arne Lauri, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku esindaja, Eesti Rooma-Katoliku kiriku esindaja, Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku esindaja jne.

Sõna võtavad ka eesti kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall esitleb kasiinovastaseks aastapäevaks kunstiteost „Kasiinoohvrid”. Kõikide Eesti usukonfessioonide esindajad lasevad taevasse valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. Kasiinod on põhjustanud sadade inimeste enesetappu Eestis, mõrvatuks on osutunud ka kasiinosõltlaste pereliikmed, isegi lapsed. Uuring vabatahtlikult enda uurimisega nõustunud Eesti kasiinosõltlaste osas on näidanud, et 42% neist kaaluvad enesetappu. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

kolmapäev, 9. juuli 2008

18.juuli on Eestis kasiinovastane päev!

Esimene kasiinodega seotud negatiivne signaal ilmus avalikkuse ette mitu aastat tagasi kui Kultuurkapitali hasartmängusõltlasest juht mängis kasiinos maha kaheksa miljonit krooni riigi raha. Siis arvas avalikkus, et tegemist on erakordse juhtumiga – kultuuriminister astus tagasi ja sõltlane pandi vangi. Täna võime me öelda, et hasartmängusõltlased on meie ümber ja varsti avastate te hasartmängureid oma sugulaste, sõprade, kolleegide, tuttavate ja naabrite hulgast, kes tulevad "hullu" pilguga järjekordselt raha laenama. See tähendab, et kasiinoepideemia hakkab võtma katastroofilisi mõõtmeid.

18.juulil toimub Tallinnas esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutamaks neid ja nende pereliikmeid. Esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine toimub 18.juuli kell 11.00 Tallinnas Pronksi ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007. aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Mälestusüritusest on lubanud osa võtta ning esineda Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid. Kasiinoohvrite päeval on kutsutud oma sõna ütlema ka Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja, Eesti Luteri Kiriku esindaja, Eesti Rooma-Katoliku kiriku esindaja, Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku esindaja ja krishnaiitide esindaja Arne Lauri.

Tegelikult oli 18.juulil 2007 oluline ajalooline sündmus Eesti ühiskonnas – toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus, mille põhieesmärk oli ja on tekitada ühiskonnas kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist. Kui täna kasiinovastaste aktiivsus päästab kasvõi ühe Eesti pere kasiinotragöödiast, oleme õnnelikud, sest oleme õigel teel!

Erinevate erakondade esindajad, tuhanded inimesed ja ka massimeedia esindajad on leidnud, et hasartmängurlus ohustab meie ühiskonna turvalisust. Põhiprobleem on selles, et kasiinoepideemia, mis on tabanud täna Eestit, purustab ja hävitab ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu sõltuvus või haigus. Sellest tekib ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus, mille tagajärjel pääseb kontroll riigi ja ühiskonna üle kasiino omanike kätte, kes kasutavad selle saavutamiseks hasartmängusõltlasi, sõltuvaid poliitikuid, aga ka meediat.

Ka minu sõiduk sai kasiinovastase sümboolika. Ettepaneku kasiinovastase sümboolika tegemiseks minu BMW-le tegid aktiivsed kasiinovastased ja tuntud meediafirma DypoS, seoses kasiinovastase aastapäevaga.

neljapäev, 3. juuli 2008

Tähistatakse esimest kasiinovastast aastapäeva!

18.juulil toimub Tallinnas esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutamaks kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Esimene kasiinovastase liikumise aastapäeva tähistamine toimub 18.juuli kell 11.00 Tallinnas Pronksi ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007. aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Mälestusüritusest on lubanud osa võtta ning esineda enamuse Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid. Kasiinoohvrite päeval on kutsutud ja saavad sõna Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja, Eesti Luteri Kiriku esindaja, Eesti Rooma-Katoliku kiriku esindaja, Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku esindaja. Kutsutud on ka krishnaiitide esindaja Arne Lauri.

Arvan, et 18.juuli 2007 oli oluline ajalooline sündmus Eesti ühiskonnas – toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus, mille põhieesmärk oli tekitada ühiskonnas kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist. Kui täna kasiinovastaste aktiivsus päästab kasvõi ühe Eesti pere kasiinotragöödiast, oleme õnnelikud, sest oleme õigel teel.

Täna on Eestis ligi 200 kasiinot, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on ligi 70 000 kasiinosõltlase ja nende arv ka majanduskriisiajal kasvab. Kasiinod on põhjustanud sadade inimeste enesetapu Eestis, mõrvatuks on osutunud ka kasiinosõltlaste pereliikmed, isegi lapsed. Uuringud ja küsitlused on näidanud, et Eesti kasiinosõltlastest ligi 42% on kaalunud või kaaluvad enesetappu.

2007.aastal AS Turu-uuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt. Varem tegid Eesti kasiinovastased avalduse, kus kutsusid Eesti Olümpiakomiteed loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil.

29.04.2008.a. toimus Tammsaare pargis kasiinovastane meeleavaldus, millest võtsid sõna tuntud kultuuri - ja avaliku elu tegelased, kokku sadakond inimest. 18.07.2007.a. toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis ja Euroopa Liidus üldse, mille korraldas kasiinoäri kontrolli alla võtmist pooldav Eesti kasiinovastaste liikumine. 16.10.2007.a. toimus Tallinnas, Lasnamäel teine suur kasiinovastaste meeleavaldus. 27.10.2007.a. jagasid noored kasiinovastased kesklinna kasiino sünnipäevapidustuste ajal kasiinovastase sümboolikaga sõnumit, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute vahetust lähedusest.