Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne ning jätkuvalt päevakorras, kuigi on möödunud märkimisväärselt palju aega. Mind, nagu kõiki teisi, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl, külmas meres, kindlasti rahuldas see, et Eesti, koostöös Rootsi ja Soome riigiga, olid valmis avama katastroofi põhjuste uue uurimise, kuna loomulikult on tänapäevate vahendite olemasolul kergem uurida tragöödia tagamaid. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uuteks uurimisteks, sest seda oodati ja loodeti. Siiski tahaks hoiatada neid, kes arvavad , et nende uute uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro. Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 19. juulil 2019 otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille said enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesed, oli piinlikult sümboolne. Juba tol ajal oleks pidanud väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro kanti, selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümnekordselt vähem kui näiteks samalaadse lennuki või muu katastroofi puhul. Polnud mingit võimalust, et selle raha eest oli võimalik ema kaotanud väikelapsed üleskasvatada. Kuidas niisugune olukord sai juhtuda? Loomulikult tänu toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül. Selle asemel, et võidelda eesti inimeste kompensatsioonide eest, aidati hoopis kaasa kindlustusfirmadele, et nad saaksid maksta võimalikult vähe. Vaat seda peaks uurima, et süüdlasi valitsusest häbimärgistada! On selge, et selle küsimuse juurde tuleb tagasi pöörduda. Ning maksta lähedastele Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt välja summad hukkunute lähedastele, mis oleks õiglased. Täiendavalt tuleks omastele välja maksta kokku, minu hinnangul, ligikaudu 90 miljonit eurot, mis ei oleks Eesti, Rootsi ja Soome riigile ülejõukäiv summa, kuna need riigid on kaasvastutavad toimunu eest 28.09.1994 aastal, Läänemerel.
Max Kaur, parvlaeval Estonia hukkunute lähedane
Põhjarannik 28.09.2021.a.
