Esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Filmiklassik Andrei Tarkovski Tallinna aukodanikuks.

Täna, Tallinna Linnavolikogu liikmena esitasin Tallinna aukodaniku kandidaadiks postuumselt filmiklassiku Andrei Tarkovski (1932 –1986).
Tallinna kodanikuna olen siiralt uhke, et meie pealinna ajalugu on seotud suure inimesega, kelle looming on maailmakunsti klassika. Arvan, et Tallinn on väärt omama, tõsi küll veel de-fakto, Rotermanni kvartalis Stalkeri käiku. Solarise kultuurikeskus meil juba on. Tallinn liigub kindlalt suunal, et siduda end maailma kultuuriväärtustega, nagu on kohane Euroopa kultuuripealinnale.

Sulev Teinemaa „Tarkovski ja Meie“ näitas, et Andrei Tarkovski suhe Eestiga oli tihe ja mitmekülgne. Aastatel 1975—1978 viibis ta pidevalt Tallinnas, siinsamas Viru hotelli lähedal praeguse Postimaja taga Rotermanni kvartalis,et teha enne lõplikult välismaale jäämist filmi “Stalker” välisvõtteid. Ühtlasi juhendas ta filmikasseti “Karikakramäng” (1977) esimese ja kolmanda novelli “Promenaad” ja “Tätoveering” tegemist. Neil aastatel külastas Tarkovski korduvalt Tallinna filmiklubisid. Samuti lavastas Tarkovski ka Vene Draamateatris. Andrei Tarkovski suri 29. detsembril 1986 Pariisis kopsuvähki ning ta on maetud Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.

Euroopa Kultuuripealinna 2011. aastal raamides elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci't pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Rotermann City OÜ soovis veel 2008. aastal anda ühele kvartalisisesele teelõigule nimeks "Stalkeri käik". Kvartali arendaja tahtis kobarkino sissekäigust mõnekümne meetri kaugusel algavale teelõigule, mis siiani pole eraldi tänav olnud, anda Stalkeri nime siin filmitud ja 1979. aastal valminud samanimelise Tarkovski kultusfilmi järgi. Praegu renoveeritava elevaatorihoone ja leivavabriku-galerii vahele jääva tänava äärde plaanib arendaja luua kultuurisõbraliku keskkonna. ”Tahame hoida alles ”Stalkeri” vaimu, sest see film on osaliselt siin filmitud,” ütles ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak.

Seoses “Stalkeriga” ilmus “Sirbis ja Vasaras” ning “Edasis” tema mõtteavaldusi ja varasemaid kirjutisi. Räägiti, et Eestis minevat töösse tema stsenaarium “Hoffmanniana” E. T. A. Hoffmanni teoste ainetel, lavastajaks pakuti nii Kaljo Kiiska kui ka Tarkovskit ennast. Tarkovski “Solarises” tegi ühe oma parima filmirolli Jüri Järvet, “Stalkerist” vilksatab läbi meie modell Faime Jürno. Korduvalt usutles neil aastail Tarkovskit filmiteadlane Tatjana Elmanovitš. 1980. aastal ilmus “Eesti Raamatu” väljaandena Elmanovitši “Ajapeegel” Andrei Tarkovski filmidest, mis oli maailmas esimesi põhjalikke tema loomingu analüüse ning on tänaseni jäänud ainsaks eesti filmimonograafiaks. Tuntud filmikriitik Sven Vabar kirjutas, et Tarkovski ja Eesti suhteid puudutav osa on kokku võetav filmist «Stalker» pärit ja lõpmatuseni kasutatud parafraasiga «jumalad käisid Eestis».