neljapäev, 15. juuli 2010

Peapiiskop Põder palus Jumala õnnistust kasiinovastaste pühale üritusele

15.juulil 2010.a. kirjutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma kirjas mulle ja kasiinovastastele, et tänab kutse eest osaleda mälestusüritusel 18.juulil, Tallinnas, millega mälestatakse kasiinoohvreid ning soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele. Peapiiskop teatas oma kirjas, et EELK esindaja, õpetaja Arho Tuhkru võtab osa mälestusüritusest.
Oleme südamest liigutatud peapiiskopi tähelepanust ja õnnistusest. Teada on, et kristlik kirik on üle sajandite tulnud appi seal, kus riigil süsteem lonkab.
18.juulil 2010.a., Tallinnas korraldatakse mälestusüritus, kus tähistatakse kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud hasartmängu kõikidele ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud kasiinotragöödia läbi.
Kasiinovastaste päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007. aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Üritusele on ka tänavu kutsutud erinevate usukonfessioonide esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

Külastasin Euroopa Rohelist pealinna 2010

Külastasin hiljuti Euroopa rohelist pealinna 2010 - Stockholmi, kes sai muidu esimesena selle tiitli, pärast seda Tallinna linnapea Jüri Ratase idee vormistati.
Lisaks külastasin raekoda ja jätsin linnapeale, Sten Nordinile sõnumi, et olen vapustanud Euroopa rohelise pealinna 2010 saavutustest ja avaldasin lootust, et ta külastab Tallinna, Euroopa kultuuripealinna 2011.

esmaspäev, 12. juuli 2010

Eesti kasakad osalevad kasiinovastase päeva tähistamisel Tallinnas

12.juulil 2010.a. teatas Eesti Kasakate Ühing, et osaleb 18.juulil 2010.a. Tallinnas korraldataval mälestusüritusel, kus tähistatakse kolmandat kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Toimub kontsert.

„Toetame siiralt kasiinovastast liikumist Eestis. See õige asi! Kasakad on läbi sajandite alati võidelnud õige asja eest. Eesti tuleb teha nagu Ukrainas, kus Eesti kasiinoparunid tummanit said,“ teatas Baltimaade kasakate hetman Andrei Gritskov (mob.5212999). Ukrainas suleti Ukraina parlamendi, Rada otsusel 2009 aastal kõik kasiinod.

Kasiinovastase päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessioonide esindajad, Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuritegelased ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad. 1.jaanuaril 2009. a. jõustus ühiskonna ja kasiinovastaste surve all uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel on Eestis üle 60 000 kasiinosõltlase ning aktiivse mängija ja nende arv majanduskriisi ajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused on näitanud, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

esmaspäev, 5. juuli 2010

Eestis tähistatakse kolmandat Kasiinovastast aastapäeva!

Täna, Eesti Kasiinovastased registreerisid Tallinna Linnakantseleis meeleavalduse millega tähistatakse kolmanda Kasiinovastast aastapäeva üritusega Tallinnas, 18.juulil 2010.aastal nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00.
Samas kohas, kus 2007 aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Kasiinovastasel päeval traditsiooniliselt menutakse hasartmängude ohvreid. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamus liidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel Eestis on üle 60 000 kasiinosõltlast ning aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab.

Kui kasiinovastaste neljaaastane võitlus päästis kas või ühe eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme õnnelikud, sest olime õigel teel.

Teisel kasiinovastaste aastapäeval 18.juulil 2009.a. pandi nurgakivi kasiinoohvritele pühendatud sambale. Maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Kavandatava kasiinoohvritele pühendatud samba autoriks saab Eesti skulptori Hendrik Hansen.

„Hea meelega osalen kasiinovastaste projektis. Selle ainulaadse samba projekt inspireerib ja intrigeerib. Ka koht on idee jaoks õige,“ sõnas skulptor Hendrik Hansen.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas eelmisel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud varem küsitlused näitasid, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

esmaspäev, 28. juuni 2010

Brazauskase igavene juuni

Kohtusin Algirdas Brazauskasega ergava juunipäikese all sillerdavas Vilniuses 1989 aastal. Olin Leedu komsomoli kongressi delegaat. Leedus olin sõjaväes, nende samades väeosades, mis aastaid varem poliittöötajana Ansip. Mind valiti kongressile Klaipeda linnaorganisatsiooni poolt, mitte sõjaväeosade poolt. Leiti, et linna sobib esindama just inimene Eestist. Pidi ju kongressil kõne alla tulema Leedu noorsooorganisatsiooni iseseisvumine, lahkulöömine Moskvast. Loomulikult istus saalis Brazauskas, kellele see oli otsustav lahing. Tal oli juba plaan lahku lüüa NLKP-st. See kongress oli talle eelproov.Ka mina hääletasin lahkulöömise poolt ÜLKNÜ-st. Aitas sellest Moskva partokraatiast, rasvastest asiaadinägudest. Riik oli allakäigu teel. See kohutav allakäik jätkus veel Venemaal hiljemgi. Balti riigid aga läksid pärast vabaduse kättevõitmist sisemajanduse koguproduktist inimese kohta Venemaast kaugele ette.
Kongressi kuluaarides õnnestus saada isiklikult Brazauskasega tuttavaks. Vestluses kiitis ta meid kui julgeid noori ja erilist hea meelt tundis ta selle üle, et olin Eestist.
Brazauskas jäi meelde tollelt kongressilt kui asjalik, rahulik, fundamentaalne gigant. Erinevalt Savisaarest ei õnnestunud tal ära hoida vastasseisu nõukogude armee ja KGB-ga. Kui tema oli kindlasti see, kes Eesti vabanemise kergemaks tegi.
Kolm päeva enne surma sai Algirdas Venemaa presidendilt Medvedevilt Au ordeni. Oli ju Algirdas see, kes tõi ka Venemaale vabaduse!

reede, 18. juuni 2010

Õpetajate Leht ja Argo Kerb küsivad poliitikute käest "Kas olete pankade teenustasudest teadlik ning teete nende alusel otsuseid?"

Õpetajate Leht ja Argo Kerb küsivad poliitikute käest "Kas olete pankade teenustasudest teadlik ning teete nende alusel otsuseid?"

"Ebavõrdne abielu pangaga" Autor: Argo Kerb 18.06.2010.a.
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3739

KÜSIMUS JA VASTUS
Kas olete pankade teenustasudest teadlik ning teete nende alusel otsuseid?

MAX KAUR,
Majanduse ja Juhtimise instituudi prorektor, Tallinna linnavolikogu liige:
„Warren Buffett on hoiatanud, et igasugused pangad ja fondid elavad teenustasudest, loomata sealjuures väärtust oma klientide tarvis. Hoopis vastupidi – maksate neile nagu loll, aga ikka jääte kõigest ilma. Pole ime, et mitmed analüütikud on soovitanud loobuda pankade teenustest ja otse investeerida, sest nii tuleb kasumlikum isegi pika ajatrendi kohta.Ühesõnaga pole Eesti tegutsevate pankade poliitikas midagi uut. Püütakse lõigata isegi pensionäride arvelt. Küsimus pole mitte klientide käitumises, vaid selles, kuidas seda olukorda turul reguleeritakse. Turumehhanismid siin ei toimi. Konkurents pankade vahel Eestis pole nii tihe, et see võiks avaldada mõju teenustasudele. Seoses pankade poolt klientidele tekitatud tohutute kahjudega pensionifondides on justkui näha teatud elavnemist riiklike finantsregulaatorite poolt. Kas see ka tulemusi annab, ei tea. Seni aga olen ka mina klientide hulgas, kes peavad kasutama pangateenust teenustasudest hoolimata.”

kolmapäev, 9. juuni 2010

Laar ja Partsi tappev gaas

Uus heitlus Eesti energeetikas oli huviorbiidis jälle terve nädal. Vaevalt oli läbisaanud Juhan Partsi katse mahaparseldada Eesti Energiat, mille läbikukutamiseks teabeamet sokutas Eesti lehtesse informatsiooni, et Putin käskis Venemaa suurmonopolidel ja oligarhidel Balti riikides kõik kokkuosta, kui algas uus heitlus.

Kuna Tuha-Juhan Parts ütles, et müüb Eesti Energia järgmise valitsuse ajal maha maksku- mis -maksab, siis on selge, et juba nüüd püütakse Eesti Energiale tekitada eelisseisund turul, et tulevased suuromanikud saaksid maksimaalselt kasumit eesti rahva arvelt lüpsta.

Eriti naljaks oli Mart Laar avaldus, kes teatas et tema Vene gaasi ei karda, mille arvelt Eesti Energia oma monopoliseisundit soojatootjate turul tahab põlistada. Kuidas nii, just äsja oli Laar ju meeleheitlikult võidelnud vene gaasi eksportiva NordStreami vastu, millega pani Eesti rumalase olukorda?!

Loomulikult oli viimane ainult mäng, tegelikke huve dikteerib hoopis muu... See oli Laari majandusminister Toivo Jürgenson, kes Eesti Gaasi mahaparseldamisel pistis endale tasku priske paki aktsiad ettevõttest, mis nüüd kuulub Gazpromile! Loogiline, kui oled Eesti Gaasi-Gazpromi omanik, siis tahad et Eesti Energia ostaks gaasi just Eesti Gaasist. Ja et seda vene gaasi hästi palju ostetaks, selleks on vaja et poleks teisi soojatootjaid peale Eesti Energia.

Kõik see on läbinähtav. Välja arvatud Eesti ajakirjandusele. Eesti Gaasi ja Eesti Energia PR-rahad teevad ilmselt oma töö...

Kui sa meie ajakirjandusele seletad, et vene gaasi asemel saaks kasutada Eestis kohapealselt metsajääke, millega antakse tööd Eesti inimestele, siis teevad nad näo nagu nad ei saaks aru millest on jutt.

Aga usun, et see viimane argument lõpuks ometi võidab. Ma ei usu, et parempoolsed suudaksid nii tülli minna, et valitsus lõhki läheb. Ega hunt hunti murra. Kas aga ka eesti rahvas siit parema lahenduse saab, seda on ennustada veel vara.