Riigihalduse minister külastab Peipsi pealinna

21.detsembril 2016. aastal külastab Eesti Vabariigi riigihalduse minister Mihhail Korb Mustvee linna, kus võtab osa viie ühineva omavalitsuse pidulikust volikogude ühisistungist Peipsi pealinna Mustvee Kultuurikeskuses.
21.detsembril on sündimas suurvald, kuhu kuuluvad Mustvee linn, Saare, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ning osa Torma valla küladest ning mille tulemusel moodustub ligi 6000 elanikuga vald, mille keskuseks saab olema Mustvee linn. Mustvee Kultuurikeskuseses  võetakse vastu lõplikud otsused omavalitsuste ühinemise kohta ning kirjutatakse pidulikult alla ühinemilepingule. Ühinemisleping antakse, vastavalt haldusreformi seadusele, üle Jõgevamaa maavanemale.
"Suur tunnustus on,  et Eesti Vabariigi valitsuse liige, minister Korb visiteerib meie piirkonda nii ajaloolisel hetkel. Siiralt usun, et rahva poolt valitud suurvalla võim suudab viia uue tekkinud omavalitsuse edukalt vastu tulevikule, kus suudetakse ühiskoos lahendada kõik küsimused," arvas Mustvee linnapea Max Kaur. 
Riiklik haldusreform on Peipsi kandis lõppusirgel ning suur töö läbirääkimistel, mis toimusid omavalitsuste vahel 2016 aasta jooksul. on nüüd tehtud. Kõik tulevase suure omavalitsuse elanikud said tutvuda ühinemislepinguga nii linna internetileheküljel kui ka paberikandjal omavalitsuste kantseleides. Lisaks postkasti kaudu saabus  informatiivne ühinemisleht, kus samuti oli võimalus tutvuda ühinemislepinguga. 20. ja 21. novembril 2016. aastal, toimus kõikides omavalitsuste rahvaküsitlus, kus rahvas sai vastata kahele küsimusele: kas olete nõus ühinemisega ning küsimusele uue suurvalla nimest. 

Järgmisel aastal, 15. oktoobril 2017. aastal on ajalooline hetk,  kus Mustvee, Saare, Avinurme, Lohusuu, Kasepää rahvas saavad valimistel valida suurvalla vallavolikogu, kuhu kuuluvad 21 volinikku.

Mustvee linna juhtkond kohtus Eesti Vabariigi presidendiga

17. novembril 2016. aastal kohtusid Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Riina Pajula  Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga. Kohtumine toimus presidendi Jõgevamaa visiidi raames ning leidis aset Jõgeva maavalitsuses, kuhu oli kutsutud maakonna omavalitsuste juhid. Kohtumisel osales ka maavanem Viktor Svjatõšev.

"Kohtumine oli huvitav ja konstruktiivne. Presidendile räägiti kuidas elab täna maarahvas ning kui edukalt edeneb haldusreform. Hea meel on tõdeda, et uus president on nii aktiivne ja otsib kontakti lihtsa eesti inimesega," rääkis Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee juhtkond kinkis presidendile Peipsi pealinna meened, raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu", legendaarsest Mustvee sillast ning suveniirtaldriku, kus on kujutatud kõik viis linna kirikut ja linna vapp. Mustvee juhtkond edastas presidendile kutse külastada Peipsimaad ning Peipsi pealinna Mustveed. (foto: Delfi)

Peipsimaale tuleb suurvald

Riiklik haldusreform on lõppusirgel ning suur töö läbirääkimistel teiste omavalitsustega on Peipsimaal tehtud. Küsime ka elanike arvamust kodulinna Mustvee ja Peipsimaa tuleviku kohta. Kõik tulevase Peipsimaal asuva suure omavalitsuse elanikud saavad tutvuda ühinemislepinguga nii linna internetileheküljel või paberikandjal, külastades Mustvee Linnavalitsuse kantseleid. Postkasti kaudu saabub lisaks informatiivne ühinemisleht, kus samuti saab tutvuda ühinemislepinguga.

20. ja 21. novembril 2016. aastal, Mustvee Kultuurikeskuses, kella 10.00 kuni kella 18.00, toimub suur rahvaküsitlus, kus saab vastata kahele küsimusele: kas olete nõus omavalitsuste ühinemisega ning valida saab ka uue suurvalla nime.

2016. aasta lõpuks on sündimas suurvald, kuhu kuuluvad Mustvee linn, Saare, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ning osa Torma valla küladest ning mille tulemusel moodustub ligi 6000 elanikuga vald, mille keskuseks saab olema Mustvee linn.

15. oktoober 2017. aastal on ajalooline hetk, kus Mustvee, Saare, Avinurme, Lohusuu, Kasepää rahvas saavad valimistel valida suurvalla vallavolikogu, kuhu kuuluvad 21 volinikku.

Võib kindel olla, et rahva poolt valitud suurvalla võim suudab viia uue tekkinud omavalitsuse edukalt vastu tulevikule, kus valitseb rahu ja armastus ning suudetakse ühiskoos lahendada kõik küsimused.

Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 75

31.oktoobril 2016 a.  saab 75. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur.  

Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (20), on uskumatu sarnane  oma vanaemaga, ka Viktoria tegeleb tantsuga.

Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur aeg ajalt koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat. Palju õnne, ema!

Viis Peipsi piirkonna omavalitsust jõudsid ühinemislepingu osas üksmeelele

Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Saare valla ning Mustvee linna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon kiitis 29. septembri koosolekul heaks ühinemislepingu projekti ning suunas selle volikogudesse esimesele lugemisele.

Suve algusest on Peipsi piirkonna omavalitsused pidanud aktiivselt läbirääkimisi – toimunud on mitmeid juhtkomisjoni ning valdkondlike töörühmade koosolekuid. Läbi on arutatud kõik olulisemad ...küsimused ning saavutatud kokkulepped, kuidas ühinenud omavalitsuses koos toimima hakata. Neljapäeval toimunud juhtkomisjoni koosolekul kinnitati ühinemislepingu tekst, investeeringute kava ja üleminekuperioodi ajakava. Nüüd oodatakse oktoobrikuu volikogude esmast heakskiitu lepingule. Pärast seda suunatakse ühinemisleping avalikule väljapanekule kolmeks nädalaks, kus kõigil on võimalik teha ettepanekud lepingu sisu osas. Koosolekul lepiti kokku, et novembri alguses antakse välja viie omavalitsuse ühine ajaleht, kus avaldatakse ka ühinemislepingu tekst. Eriväljaanne läheb kõikidesse aktiivsetesse postkastidesse.

29. septembri koosolekul osalesid ka Torma vallavanem ja Torma valla külade esindajad, arutati külade üleandmisega seotud juriidilisi küsimusi. Juhtkomisjoni liikmed leppisid kokku, et kui Torma valla külade poolt tuleb ametlik algatus külade üleandmiseks, siis on Peipsi piirkonna omavalitsused valmis külasid vastu võtma.

Lõpliku otsuse ühinemise kohta teevad volikogud detsembrikuus. Selleks on plaanis korraldada ühine volikogude istung, kus otsus tehakse samaaegselt kõikide omavalitsuste poolt.

 

www.Mustvee.ee
foto: Anu Ots

Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

Ma alati toon ära oma biograafiates, et mul on tütar Viktoria, kes on sündinud 1996 aastal. Viktoria ema Annaga olime vabaabielus 90 - aastatel. Olen oma tütre üle uhke, kuna ta on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur (74). Tütar on praegu 20 - aastane ja tõesti on äravahetamiseni sarnane oma priimabaleriinist vanaemaga. Viktoria lõpetas gümnaasiumi ja tuntud tantsukooli (fotol).   
Iga kohtumine tütrega on olnud minu jaoks õnnelik aeg. Olin Viktoriaga pidevalt koos kuni ta sai 4 aastaseks. Meenub 2005. aasta, kui olin juba transiidipealinna Maardu abilinnapea ning linnas oli suur sügislaat. Laadakeskuses jalutades tulid vastu tütar Viktoria oma emaga. Tütar oli siis 9 aastane, minu jaoks oli see imeline moment. 

Mulle on väga olulised ka minu õepojad Daniel (31) ja Roland (29). Minu õde Katrin Kaur hukkus kahjuks Estonia parvlaeval 1994 aastal.

Nüüd on aeg minna edasi ning mul on nüüd jälle võimalus suhelda oma tütrega. Nagu iga isa teeks seda kooli lõpetamise puhul - kingisin tütrele kooli lõpetamise puhul briljantsõrmuse, pidasin isegi Eve Kiviga nõu selles asjas. Vaatasin just hiljuti kultusfilmi "Mamma Mia", Pierce Brosnani ja Meryl Streepiga peaosades, kus on süžee, et isa läheb oma lahkukasvanud tütre pulmadesse. Arvan, et see on natuke ka minu looga sarnane. Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

Eestlane juhib Kremlit

Aastaid tagasi viitasin Anton Vaino sädelevale karjäärile Putini juures. Karl Vaino pojapoeg oli juba viis aastat tagasi Venemaa valitsuse aparaadi juht, minister. Nüüd siis kõrgeim saada olev koht Venemaal - presidendi administratsiooni juht. Mees on tuntud kui osav ametnik ja diplomaat, samas aga kui heatahtlik, abivalmis, organiseerimisvõimeline tegelane. Tal pole vaenlasi. Venemaal on see imede ime. Ta saab läbi nii peaminister Medvedeviga, kes teda isiklikult õnnitles, patriarh Kirilliga, kes teda isiklikult õnnitles, Venemaa sisepoliitikat juhtiva Volodiniga, kelle ülesandeid ta puhkuse ajal täitis. Isegi lahtilastud Ivanoviga. Haruldane juhus. Ilmselt siin mängivad rolli geenid. Karl Vaino, erinevalt väärarusaamadest, oli puhas eestlane. Isa Heinrich Vaino oli Järvamaalt, ema oli Liidia Savi.

Karl Vaino elukaaslane ei olnud küll eestlane, aga pärit oli Eestist. Ka Karl Vaino poja Eduardi naine oli pärit Eestist. Nii et Anton Vaino on tavaline Eesti inimene. Anton oli kogu oma noorusaja Eestiga seotud, valitsussuvilate rajoon Keila-Joas ning ladviku suvilaterajoon Lohusuust Laulasmaani oli tema pärusmaa kümneid aastaid. Eesti keel oli tal kehvake, aga ikkagi ta rääkis natuke. Fakt on, et ta käis läbi omaealiste eesti noorukitega. Arvan, et eesti keele tundmine tegi võimalikus, et omandas hea tasemel jaapani keele, mis pani aluse tema diplomaadikarjäärile Vene välisministeeriumis.

Presidendi administratsiooni protokolli juhtima pääses ta loomulikult protektsiooni abil ning fakt on, et FSB kiitis tema kandidatuuri heaks. Tema karjäär Putini juures on olnud erakordselt pikk. Ja isiklikult pööraselt edukas. Nüüd on Anton võimupüramiidi tipus. Nagu omaajal vanaisa Karl Vaino Eestis. Kes muide oli eraelus sõbralik papi, nagu Heinrich Vainogi, partei Tomski oblastikomitee töötaja, kes sai Stalini ajal  kuulsaks suu-ja sõrataudiga võideldes Turuhanski krais. Aga need sõbralikud papid jõudsid ometi, kuidagi moodi, raskel poliitikarajal võimupüramiidi tipu. Siin juhuse järele ei lõhna. Võimed. Jääb nüüd oodata ainult, kes vene rahval nendest Anton Eduardovitši võimetest ka midagi kasu on.