esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Filmiklassik Andrei Tarkovski Tallinna aukodanikuks.

Täna, Tallinna Linnavolikogu liikmena esitasin Tallinna aukodaniku kandidaadiks postuumselt filmiklassiku Andrei Tarkovski (1932 –1986).
Tallinna kodanikuna olen siiralt uhke, et meie pealinna ajalugu on seotud suure inimesega, kelle looming on maailmakunsti klassika. Arvan, et Tallinn on väärt omama, tõsi küll veel de-fakto, Rotermanni kvartalis Stalkeri käiku. Solarise kultuurikeskus meil juba on. Tallinn liigub kindlalt suunal, et siduda end maailma kultuuriväärtustega, nagu on kohane Euroopa kultuuripealinnale.

Sulev Teinemaa „Tarkovski ja Meie“ näitas, et Andrei Tarkovski suhe Eestiga oli tihe ja mitmekülgne. Aastatel 1975—1978 viibis ta pidevalt Tallinnas, siinsamas Viru hotelli lähedal praeguse Postimaja taga Rotermanni kvartalis,et teha enne lõplikult välismaale jäämist filmi “Stalker” välisvõtteid. Ühtlasi juhendas ta filmikasseti “Karikakramäng” (1977) esimese ja kolmanda novelli “Promenaad” ja “Tätoveering” tegemist. Neil aastatel külastas Tarkovski korduvalt Tallinna filmiklubisid. Samuti lavastas Tarkovski ka Vene Draamateatris. Andrei Tarkovski suri 29. detsembril 1986 Pariisis kopsuvähki ning ta on maetud Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.

Euroopa Kultuuripealinna 2011. aastal raamides elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci't pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Rotermann City OÜ soovis veel 2008. aastal anda ühele kvartalisisesele teelõigule nimeks "Stalkeri käik". Kvartali arendaja tahtis kobarkino sissekäigust mõnekümne meetri kaugusel algavale teelõigule, mis siiani pole eraldi tänav olnud, anda Stalkeri nime siin filmitud ja 1979. aastal valminud samanimelise Tarkovski kultusfilmi järgi. Praegu renoveeritava elevaatorihoone ja leivavabriku-galerii vahele jääva tänava äärde plaanib arendaja luua kultuurisõbraliku keskkonna. ”Tahame hoida alles ”Stalkeri” vaimu, sest see film on osaliselt siin filmitud,” ütles ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak.

Seoses “Stalkeriga” ilmus “Sirbis ja Vasaras” ning “Edasis” tema mõtteavaldusi ja varasemaid kirjutisi. Räägiti, et Eestis minevat töösse tema stsenaarium “Hoffmanniana” E. T. A. Hoffmanni teoste ainetel, lavastajaks pakuti nii Kaljo Kiiska kui ka Tarkovskit ennast. Tarkovski “Solarises” tegi ühe oma parima filmirolli Jüri Järvet, “Stalkerist” vilksatab läbi meie modell Faime Jürno. Korduvalt usutles neil aastail Tarkovskit filmiteadlane Tatjana Elmanovitš. 1980. aastal ilmus “Eesti Raamatu” väljaandena Elmanovitši “Ajapeegel” Andrei Tarkovski filmidest, mis oli maailmas esimesi põhjalikke tema loomingu analüüse ning on tänaseni jäänud ainsaks eesti filmimonograafiaks. Tuntud filmikriitik Sven Vabar kirjutas, et Tarkovski ja Eesti suhteid puudutav osa on kokku võetav filmist «Stalker» pärit ja lõpmatuseni kasutatud parafraasiga «jumalad käisid Eestis».

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Meie Siim!

Juba homme saame kindlust, kas liberaalide esindaja jätkab Eesti esindaja EL Komisjoni volinikuna. Majandusülikooli esindajana võin väita, et Siim Kallas on saanud Eesti edu sümboliks.

Pea kaks aastakümmet tagasi saime me Eesti valuuta, mis tegelikult on tugevan ja stabiilsem kui Inglise nael, USA dollar või Vene rubla. Selge see, et see viis Eesti majanduse tsiviliseeritud tasemele. Meie oma kroon oligi meie NOKIA, mida otsis taga president Meri! Kui Kallas suudab kaasa aidata üleminekul eurole praeguse kursiga, oleks see kõva sõna.

Mäletan Siimu koalitsoonist Keskerakonnaga, milles ta sai läbi aegade edukamaks valitsusjuhiks. Ja siiralt loodan, et homme Europarlamendis kõik Eesti liberaalsed eurosaadikud toetavad meie Siimu.

teisipäev, 22. detsember 2009

Hans H. Luigele kodanikujulguse aumärk

Edgar Savisaare teravad sõnad seoses Hansoni juhtumiga ei saa jätta külmaks Eesti inimesi. Vaatasin ka mina, kuidas meie avalikus-õiguslikus televisioonis esines Hansonit ülistades keegi Aivar Haller. Pidi olema lastevanemate liidust. Kui inimene kommenteerib pedofiilia teemat ning ei ütle, et ka tema ise on juba vanglas istunud, siis on asjad ikka väga mädad. Ka meie televisiooniga.

Mis puudutab Hansonit, siis pole hoopiski nii nagu Haller püüdis meile ette maalida. Hansoni näol oli tegemist selgelt kriminaalsete kalduvustega isikuga, ja seda tunnetas omaajal enamik ResPublica lihtliikmed, keda mina tunnen. Kuid temas peituv alasti kurjus andis aimu enamaks.

ResPublica lihtliikmed taipasid kohe, et tegemist on silmakirjateenriga. Ausast valitsemisest ja äraostmatust kuulutav tegelane torkas ResPublic lihtliikmetele silma kui meeletu mahhinaator, kelle kohta räägiti, et ta osavalt suunas parteikaaslaste juhitud ministeeriumite riigiraha nii oma kui ka erakonna kassasse. Ja mis imestada, tegemist on Nigeeria kirjadega kuulsaks saanud Indrek Samusenko õpilasega!

Sellepärast ka kampaania "Ära löö last" ei tundunud usaldusväärsena. Selline pätt, ja lastekaitsja? See ei tundunud õigena, mõtlesid ResPublica lihtliikmed.

Nüüd paar arupärimist.

Austatud Tallinna volikogu aseesimees, Lastekaitse Liidu president Katrin Saks!
Kas olete andnud korralduse uurida Lastekaitse Liidu juhtiva tegelase Hansoni (kellel on tähtis Lastekaitse Liidu toetajaliikme staatus ja kes on endine vanematekogu liige) tegevust Teie organisatsioonis. Eriti Lastekaitse Liidu lastelaagrites Remnikul, kus ta oli vanemkasvataja.
Kas olete uurinud Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamme sidemeid Hansoniga?

Austatud siseminister Marko Pomerants!
Paluksin Teile selgitada, miks Eesti õiguskaitseorganid ei reageerinud kodanike kaebustele, et Hanson on ohtlik pedofiil. Miks pidas politsei Hansonit eksperdiks lastekaitse alal, kui olid juba saabunud signaalid, et tegemist on kahtlase inimesega. Kas Teil poleks võimalik välja selgitada, kes tegeles ja kuidas menetleti kodanike kaebusi? Kas võis siin olla tegemist "katuse" tegemisega poliitiliselt mõjuka isiku kuritegudele? Mis seosed olid politseinik Pille Alaveril Hansoniga?

Austatud sotsiaalminister Hanno Pevkur !
Perekond Hansonil ja Sirli Tarvel õnnestus vaatamata Eesti Vabariigi keerulisele lapsendamisprotseduurile saada täiesti seaduslik kasulaps, keda seejärel Hanson seksuaalselt ärakasutas. Seoses sellega kas olete alustanud uurimist, et kuidas selline asi võimalikuks sai?
Palun välja selgitada ja avalikustada ühsikonnale lastekaitseametnik, kes pidi kasulapse saatust vastavalt õigusaktidele aastaid jälgima. Palun nimetada avalikusele arst, kes tunnistas pedofiil Hansoni normaalseks lapse võtmiseks kasuperre, arvestades seda et Hansonit ei võetud omaajal nõukogude sõjaväkke ilmselt arstliku diagnoosi alusel.
Palun väljaselgitada Hansoni ema, tuntud sotsiaaltöötaja Siiri Hansoni roll kõigis neis sündmustes.

Austatud justiitsminister Rein Lang!
Teen ettepaneku esitada kodanikujulguse aumärgile Teie vana kolleeg Hans H. Luik. Tänu Hans H. Luige kodanikujulgusele toodi kohtu ette ohtlik pedofiil Kaur Hanson, kes jõudis töötada ka Hans H. Luigele kuulunud firmas Bravocom. Hansonil õnnestus Luigele tekitada tohutu rahaline kahju. Ja pole kahtlust, see kes tekitab rahalist kahju Hans H. Luigele, selline pätt tekitab tohutut kahju veel kuskil mujal ka!
Palun teil mõelda koos riigiprokuratuuriga prokuratuuri aukaastöötaja statuudi sisseviimisele ning esimesena omistada see aunimetus Hans H. Luigele. Olen veendunud, et pärast Kalev Tenno, Eino Tamme, Ernesto Preatoni, Villu Reiljani ja Hansoni juhtumite, ei jää Hans H. Luige kodanikujulgus vaka alla, vaid tihedas koostöös riigiprokuratuuriga tabatakse veel nii mõnigi suursuli, kes meie ühiskonnale tohtutu kahju on tekitanud, rääkimata kahjust mis nad on tekitanud Hans H. Luige pangaarvele.

pühapäev, 13. detsember 2009

Kas Londoni linnapea jõuab 2011 aastal ka Tallinnasse?

Olles eravisiidil Londonis tähistamaks oma 40. juubelit külastasin viisakusest ka City Hall`i ja jätsin Londoni linnapeale Boris Johnsonile sõnumi.

„Dear Mayor of London,
I am in London with a private visit to celebrate my 40th birthday. Using the opportunity I want to express my appreciation to you. I am sure that The Olympics Game 2012 in London will be fantastic. Tallinn has been chosen as a Cultural capital of Europe of 2011 and I hope to see you there and want to present you a picture of the Old Tallinn.
I wish you Merry Christmas.

Yours sincerely,

Max Kaur
Member of Tallinn City Council”

Boris Johnson, kelle esivanemate hulgas on ka Inglismaa kuningad, oleks oodatud külaline vanas Tallinnas kui Euroopa kultuuripealinnas 2011.

pühapäev, 6. detsember 2009

40 on presidendiks saamise vanus

2009 aasta kujunes minu jaoks mitte ainult juubeliaastaks. Olulisem on tegelikult tagasitulek Eesti pealinna aktiivsesse poliitikasse.

Jätkasin novembris ka oma põnevat haridusteed, nüüd juba doktorantuuris St.Peterburgis.

Saan tõesti detsembris 40 ning poliitilises mõttes on see presidendiks saamise vanus. Tähistan seda seal, kus eestlasi on palju - Londonis. 09.09.09 olin maailma armastuse pealinnas Pariisis ning ühtlasi selle aasta tippsündmuse tunnistajaks, kui Sarkozy ütles Laarile, et temast ei saa eurovolinikku.

09.10.09 Solarise kultuurimeka avamise järel on tõesti aeg suunduda 09.12.09 Ühendatud Kuningriigi metropoli Londonisse, siin on kulminatsioon!

Kohtun oma kolleegidega Londoni assambleest, külastan printsess Diana viimast puhkepaika ning naudin kuninglikku kultuuri, mis mõjutas ja mõjutab veel sajandeid.

Huvitav... kas 40 on palju või vähe... eriti poliitika vaatenurgas... Rüütel ja Churchill eeskujuks!

Lähenevad Riigikogu ja Presidendi valimised. Tallinn saab Euroopa pealinnaks! 2011 seab eesmärgi jõuda kiiresti elu parimasse vormi.

esmaspäev, 30. november 2009

Nüüd doktorantuuris

25.09.2009 on see päev kui astusin Peterburi Riiklik Inseneriteaduste ja Majanduse Ülikool ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics) aspirantuuri, ehk Euroopa mõistes doktorantuuri. Ka varem on eestlased ikka omandanud haridust St.Peterburis, olgu siis Johan Köler või Artur Kapp, Ants Piip või Johan Laidoner, Viktor Palm või Neeme Järvi.

Meenutan, et 30.03.2008 aastal sain Tallinnas, Majanduse ja Juhtimise Instituudi aulas kätte Peterburi Riikliku Insenerteaduste ja Majanduse Ülikooli ENGECON rektori käest majandusmagistri tunnistuse ning sain siis ka kutse asuda õppima ülikooli doktorantuuri. Siinkohal tervitused Äripäevale, loodame nende uusi lugusid Max Kauri haridusteest!

Peterburi Riiklik Inseneriteaduste ja Majanduse Ülikool ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics) olgu öeldud, et saja-aastase kogemusega tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru, tuntud liberaal Anatoli Tšubais, Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko, Severstali omanik, miljardär Aleksei Mordašov. Ülikoolis on professor on endine Venemaa peaminister, hetkel asepeaminister Viktor Zubkov.

esmaspäev, 16. november 2009

Valetate, Janek Lauri pere oleks saanud päästa!

Ehmatusega lugesin Eesti Päevalehest uudist, millega anti teada, et kasiinosõltlast Janek Lauri ja tema tapetud lapsi ning naist ei olnud võimalik päästa. Keegi ei olevat midagi valesti teinud. Mis jutt see on?! Kodanikuna ei saa jätta sellele ebamoraalsele konstruktsioonile reageerimata.

Selline lähenemine külvab kurjust ning õigustab mistahes kuritegusid.
Tegelikult on ikka nii, et nii Janek Lauri kui ka tema lapsi ja naist oleks saanud päästa. Tehti tohutul hulgal vigasid kõige nende poolt, kellega Janek Lauri kokku puutus.

Ei pea olema teadlane, et diagnoosida Janek Laurile kaugelearenenud depressiooni.
Kohe kerkivad küsimused, miks ei reageeritud sellele sõjaväes, kus on pidevad meditsiinilised ülevaatused? Kas see õigustus, et "keegi ei teinud midagi valesti", tähendab seda, et ka täna vaadatakse sõjaväes depressioonihaigetest mööda? Luues sellega ohte nii haigele kui ka teda ümbritsevatele inimestele? Kus oli Janek Lauri perearst? Oli ta pime?

Ma ei räägi juba sellistest kurjamitest nagu kasiinoomanik Armin Karu ja teised. On selge, et Eesti kasiinodes ei toimu hasartmängu, kus riski võtavad nii mängija kui ka kasiino. Eestis riskeerivad ainult kasiino kliendid, kusjuures see risk on alati üks - kasiino võtab teilt kohe kogu raha ära. Teil pole mingeid võiduvõimalusi. See on ammu teada tõsiasi ka rahandusministeeriumile ja kontrollivatele organitele. Ometi jätkub kasiinode räige rünnak oma klientide vastu, kartmata mingeid karistusi või riigi poolset sekkumist pettuste takistamiseks.
Loomulikult loob selline olukord kasiinonduses pidevalt kriminaalseid olukordi, sest inimesed ei mõista, et Eesti kasiinodel pole hasartmänguga mingit seost. Tegemist on lõbustusasutustega, kelle eesmärgiks on nende asutustes käivad inimesed paljaks röövida. Mingisugust riigipoolset klientide kaitset ei toimu.

Seepärast võib ennustada uusi tragöödiaid, sest ühiskond on ükskõikne. Ei oleks me ükskõiksed, siis oleksime Lauri perekonna päästnud.