Olümpiakomiteele ei sobi kasiinoraha!

25.02.2008.a. tegid Eesti kasiinovastased avalduse, kus kutsusid Eesti Olümpiakomiteed loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil.

Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, sest see on sama hea kui sportlasi toetaks narkoärist teenitud raha. Kahtlematult see kahjustab eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil. Eesti Olümpiakomitee stagnajuhtkond vajaks tuulutamist.

„Lisaks Eesti Olümpiakomiteele oleks hea kui ka Kultuurkapital ning kõik õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutused loobuksid kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, riigil ja omavalitsusel on selleks raha piisavalt,” arvasid kasiinovastased Tallinna linnavolikogu liikmed.

Kasiinovastane liikumine Eestis on hetkel tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eesti kasiinovastastel on kavas 2008 aasta kevadest rida uusi üritusi, aktsioone ning massilisi meeleavaldusi. Käesoleval aastal peaks valitsus ja riigikogu kooskõlastama uue hasartmänguseaduse, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks.

Tavalise eestlase tunne

Eesti riigi juubelipidustuste ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Nii Londonis, Madridis kui ka Lähis-Idas on vabaduse mõõdupuuks olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.

Mida nimetame aga täna vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised, tõesti oma riiki märkivad passid, punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ühtses rütmis ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.

Samas on vajalik, et kas või neil mõnel päeval aastas, kui tähistame riigi iseseisvuspäeva, seisataksime mõtteis ja oskaksime oma vabadust tõeliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik ka kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil. Palju õnne Eesti!

Siimanni rumalusel pole piire

Olümpiakomitee president Mart Siimann tuletas täna meelde oma punaminevikku kui teatas, et Eesti olümpialootus Kristjan Rahnu kahtlustamine kuriteos annab põhjuse peatada Kristjani olümpiakandidaadiks olemise. Ühtlasi peatas olümpiakomitee Rahnule ette nähtud olümpiatoetuse maksmise, mis käis Eesti kergejõustikuliidu kaudu.

Süütuse presumptsiooni mittetunnustamine saab olla eeskätt omane totalitaarstruktuurides tegutsenud inimesele, mida Siimann kaheldamatult ka on. Sama Siimann, kes lajatab Rahnule, tantsib kasiinotegelinski Armin Karu vastuvõttudel ning pole mehel mingeid südametunnistusepiinasid kasiinoraha vastuvõtmisel. Aga mis saab kui näiteks selgub, et Rahnu ei olnudki süüdi? Mida teeb Siimann siis? Astub tagasi?

Karu Riigikogu meepotis

Lugesin paar päeva tagasi, et Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud ASi Olympic Casino Eesti apellatsioonkaebust tarbijakaitseameti ettekirjutuse tühistamiseks, millega kohustati kasiinot lõpetama mängukohtade läheduses kasiino reklaamimine.

Issand, mõtlesin ma, kui naiivsed on meie kohtunikud. Kohtunikud siin püüavad kõigest väest, nagu tõelised Don Qihoted, aga Karu onu on Riigikogusse saatnud eelnõu, mis kohe – kohe seadustab selle, mille kohtunikud ebaseaduslikuks kuulutasid!

Küll on hea elu Eestis nendel, kellel majandusministeeriumis ja Riigikogus oma käpp sees. Miljardäril napib raha? Pole häda, küll ministeerium ja Riigikogu tulevad appi!

Mäletate, kui kohvikute ja restoranide omanikud üllatusega pärast suitsetamise keelustamist kohvikutes ja restoranides avastasid, et kasiinodes võib edasi suitsetada. Vaat selline seadus tehti Riigikogus!

Kohtud panevad disklafi mängukohtade läheduses kasiino reklaamimisele, pole häda – laseme majandusministrile Riigikogusse saata uue eelnõu, millega me selle õiguse endale seadustame! Ja ennäe ongi Riigikogus juba komisjoni arutelu toimunud Reklaamiseaduse ümber, kus
„Reklaamina ei käsitata:
2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;
3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega;
6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.„

”§ 21. Hasartmängu ja loterii reklaam
(3) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalust.
(4) Hasartmängu reklaamiks ei loeta mängukoha tähistust ettevõtja nime, kaubamärgi, mängukoha liigi, nime ja lahtiolekuajaga, mis paikneb ehitisel, kus mängukoht asub, või mängukoha sissepääsu juures.”

„Tõmmake uttu Eesti kohtud! Me oleme Olympic Casinost, meie maksame!”

Mis toimub härra Lipstok?

25. jaanuaril kirjutas SL Õhtuleht, kuidas K-komando turvas Eesti Panka tulnud veokeid ja sihtis tänaval mööda kõndinud lasteaialapsi automaatidest. Artikli peamine küsimus oli saadetise turvalisus ja kas selle käigus võidi asjatult möödakäivaid inimesi ohustada.

Link artiklile http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=83894#form.

Lugedes sügisel Äripäevast pidevalt devalveerimise teemalisi artikleid ja nähes selle realiseerumist vähem informeeritud venelaste käitumisena, tekkis küsimus, miks pole ajalehed selgitanud neid kahte salapärast konteinerit. Samuti pole Eesti Pank vaevunud neid selgitama. Vähemalt mitte oma kodulehel avaldatud teadetena. Eelmise aasta lõpus levis venekeelsete inimeste seas kuulujutt krooni devalveerimisest. Valitsus ja Eesti Pank lükkasid selle ümber kui alusetu. Praeguseni on kurss euro suhtes püsinud.

Kas võib olla tõsi, et devalveerimine on ettevalmistamisel ja novembrikuu paanikal lasti teadlikult tekkida? Esmalt tilgutati selle kohta ajakirjanikele vihjeid ja mõtteid, leiti mõned seda kinnitavad analüütikud, siis tekkisid internetti vastavat infot paljundavad leheküljed. Sihtgrupp valiti täiesti loomulikult vähemuskeele kõnelejate hulgast, kellel on vähem informatsiooni. Tuletage meelde, et NL kaotasid ka kord 100 rublased kupüürid üleöö kehtivuse ja asemele tulid uue kujundusega rahatähed. Sama võib olla ka praegu teoksil. Kahes konteineris võisid olla näiteks 1000 kroonise nominaaliga rahatähed või uued 100 kroonised (kõige levinum rahakupüür), või Eesti euro tähed saabusid kohale.

Teiseks võimaluseks ongi üleöö raha devalveerimine. See poleks kuidagi klassikalises majandamises erakordne riigipoolne käitumine. Aastal 2002. võttis näiteks raskes majanduslikus seisus Argentiina riik vastu otsuse, et kõik välisvaluutas hoiused on külmutatud ja rakendatud riigipoolsete kohustuste täitmiseks IMF-i nõuete täitmiseks. Riigis oli käibel peeso, mille kurssi dollari suhtes reguleeris keskpank. Rikkal keskklassil olnud dollarihoiused arvutati riigi uue kursi alusel ümber peesodeks ja nende väärtusest devalveeriti 95 protsenti. Kui sul oli hoius 1 dollar, siis pärast kursimuutust said peesodes samasuure raha kui see oleks ennem vastanud 0,05 dollarile ehk sisuliselt sentidele.

Praegusel juhul on Eesti Pank teinud head eeltööd, sest devalveerimise jutt kuulutati sügisel ebausutavaks valeks ja teist korda rahvas seda enam uskuma ei jää. Sellises olukorras ongi kerge teha suuri loomingulisi muutusi meie rahanduses. Küsimus Eesti Pangale, kas Eesti euro kevad on käes?

Kasiinovastased rahvasaadikud: Tallinn peaks julgemalt piirama kasiinoäri!

Hiljuti lõpetas Tallinna linnavalitsus oma korraldusega kasiino tegevuse Mustamäe linnaosas, gümnaasiumi ja kahe lasteaia vahetus läheduses. Kasiinovastased tervitasid seda otsust, soovitades omavalitsustel olla aktiivsem ja julgem kasiinoäri piiramise osas.

„Iseenesest on positiivne kui kavandatakse kasiino kinni panna, isegi kui seda kavandatakse ligi poole aastat ette. Omavalitsuses, kus küsitluste järgi 81% elanikkonnast on kasiinoäri vastu, peaks võim olema aktiivsem ja julgem piiramaks kasiinoäri oma territooriumil. Aeg on Armin Karu taolistele koht kätte näidata. Hea näide on Pärnu või Haapsalu linnavõimud, kes vapralt seisavad ülbe kasiinoäri leviku vastu, linnarahva nimel,” arvas kasiinovastaste liider, endine Tallinna linnapea nõunik Max Kaur.

„Kasiinovastased siiralt loodavad, et Riigikogusse tulev eelnõu hasartmänguseaduse osas, annab omavalitsustel rohkem võimalusi kasiinoäri vastu tegutsemiseks ning võimaldab seeläbi tervikuna piirata kriminaalse kasiinoäri vohamist, eriti kui hetkel Tallinnas on ligi 100 kasiinokohta ja riigis ligi 200,” tõdes Tallinna Volikogu liige Oleg Rebane.

„Eelmise aasta lõpus, Mustamäe Halduskogu korralisel istungil arutati AS IMG Kasiinode poolt esitatud taotlust Mustamäe Linnaosa Valitsusele kasiino tegevusloa pikendamiseks. Peale seisukohtade ärakuulamise, halduskogu hääletas kasiino tegevusloa pikendamise vastu. Kahtlemata peavad rahvavolinike otsused mõjutama Tallinna linnavõimu olema julgem ja rohkem kasiinoäri piirama!”, arvas Tallinna linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko.

Tallinna linn ja mängukorraldaja AS IMG Kasiinod jõudsid kokkuleppele, et linnalt nõusoleku saamiseks õnnemängukoha tegevuse jätkamiseks tähtajaga kolm aastat aadressil E.Vilde tee 122 on ettevõte nõus alates 1. juulist 2008 sulgema Videomat Casino nime all tegutseva mängukoha aadressil E.Vilde tee 73.

Ka kasiinovastased unistavad Sõbrapäeval!

Meedia kirjutab, et ka kasiinovastased, peale kasiinovabast Eestist, unistavad ja mõtlevad Sõbrapäeval armastusest!

DELFI: http://ajaviide.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=18182845

SL Õhtuleht: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=266599