laupäev, 30. juuli 2016

Sebastian Coe kihutab Moskva kulla järele

Draama Rio olümpiamängude ümber on toonud jälle olümpia maailmapoliitika keskmesse. See on kui tasuta PR-kampaania mängudele, mis justkui on allakäimas, meenutades Londoni mänge. Maailmapress kirjendab olümpiauudistest, justkui oleksime tagasi Moskva olümpiamängude boikotti ajas. Ja isegi tegelased on samad! Lord Sebastian Coe, Moskva olümpiamängude tšempion, on ka tänase draama põhikangelane, Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu presidendina. Paljud ei mäleta, et Margaret Thatcher nõudis Inglismaa sportlastelt Moskva olümpia boikotti. Enesekeskne Coe saatis aga poliitika pikalt, Afganistani rahva kannatused talle korda ei läinud. Ta lausa lendas Moskvasse oma kulla järele, kuna konkurendid olid ju jäänud koju! Vastuhakk Margaret Thatcherile, saavutatud Moskva kulla näol, tasus end ära. Küünilised konservatiivid tegid olümpiavõitjast parlamendiliikme, hiljem suisa lordi. Nüüd oli siis tasumise tund. Ja küüniline parun Coe ei kõhelenud, kui Obamalt tuli käsk dopingust puhtad Vene sportlased, nagu Issinbajeva, olümpiale mitte lubada. Loomulikult on kahetsusväärne, et käis dopinguproovide organiseeritud võltsimine. Aga kas Pekingis ei käinud? Käis. Kas Norra ei ole organiseerinud terve süsteemi, et nende suusatajad saaks dopingut tarvitada? Miks kõike seda ei uurita? Ning miks lubatakse olümpiale USA sprinter Gatlin, kes on neli korda dopingu tarvitamisega vahele jäänud! Kõige selle taga on loomulikult odav poliitika. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustas siiski Obamale vastu hakata ning kõigi Vene sportlaste kollektiivne karistamine lükati tagasi, sest see tõesti meenutas juba Hitlerit ja Stalinit. Tervete rahvaste deporteerimine õigustusega, et mingid isikud selle rahva hulgast olid sooritanud kuriteo, on ammu hukkamõistu leidnud. Paistab aga, et poliitikahullus pimestab. Panna ühte patta süüdlased ja süütud, see maailma paremaks küll ei tee. Rio mängud on aga algamas, loodame et näeme ka sporti.

pühapäev, 17. juuli 2016

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

teisipäev, 28. juuni 2016

Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb

Brexit on maailma poliitikas kindlasti fenomenaalne sündmus. Riigi olulisem ja komplekseim küsimus anti otsustada peast põrunud pensionäridele. Nüüd ei teata, mida tulemusega peale hakata.  Šotimaa ja Põhja-Iirimaa ei taha Euroopa Liidust lahkuda ning nende elanikkond tegi just sellise otsuse referendumil. Pole olemas sellist asja nagu Suurbritannia, on Ühendatud Kuningriik, kus  Šotimaal, Põhja-Iirimaal ja Walesil on ebanormaalselt suur autonoomia ning kuna seal ei ela mitte inglased, vaid teised rahvad, siis oleme olukorra ees, kus lagunemas on Ühendatud Kuningriik ise! Kuningaperekond võib olla endas kindel, selge see, et kui Wales, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa eralduvad, siis ikkagi jääb nende maade kroon praeguse kuningaperekonna Oldenburg-Windsor-Mountbattenite kätte. Iseasi, et endine Londoni maaillma võimukeskus muutuks Moskoovia vürstiriigi sarnaseks tatari hegemoonia ajal, kus võim Londoni piiridest kaugemale ulatuma ei saa. Kreml on teinud tõhusat tööd, et seda eesmärki saavutada ning nüüd on jõutud selle väga lähedale, Ühendatud  Kuningriik on ise end hävitamas. Putini üks olulisemaid geopoliitilisi vastaseid on sammumas vastu oma loojangule. Keerulisem lugu on Euroopa Liiduga, nimelt ei ähvarda Euroopa Liitu miski, erinevalt ajakirjanduse fantaasiatest. Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb. Samas võib ennustada, et Euroopa Liidu kui liitriigi projekt peatub, Euroopa Liit jääb riikide liiduks. Föderatsiooni ei tule, kinnistub konföderatsioon.
Samas on olukorra absurdsus selles, et kui  Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja Wales eralduvad, siis astuvad nad kohe Euroopa Liitu. Ning pane tähele, kuna Inglismaa elanike enamus on Euroopa Liidu poolt ning väljaastumine saavutati vaid pensionäride mobiliseerimisega valimisjaoskondadesse, samas kui noored olid väljaastumise vastu, siis võib ennustada, et niipea kui võimule saab leiboristide valitsus, tuleb uus referendum.  Ning noored hääletavad Inglismaa Euroopa Liitu tagasi. Londoni linn oma juhi Khani näol juba teatas, et on valmis  lausa Inglismaa koosseisust lahkuma, et Euroopa Liitu jääda. Nalja nabani! Kõige rohkem on kahju eestlastest, kes täna udusel Albionil. Kohe, kohe on nad muutumas õigusteta välismaalasteks, kes riigist välja kihutatakse. Talendid peavad saabuma tagasi kodumaale.

kolmapäev, 15. juuni 2016

Mustvee linnapea kohtus siseministriga

16. juunil 2016 kohtus Mustvee linnapea Max Kaur, piirivalve Mustvee kordonis, Eesti Vabariigi siseministri Hanno Pevkuriga arutelul, kus kõne all olid Peipsi järve kalurite probleemid, kes olid teinud kirjaliku pöördumise siseministrile. Peipsi kalurite soov  on saada jäälemineku keeluajal erisusi kutselistele kaluritele.

"Elu suuremates omavalitsustes eeldab, et majanduskasv jõuaks ka ääremaadele. Regionaalsed erisused on olemas ning vastama peab neile jõulise regionaalpoliitikaga. Kalandusprobleemid Peipsil on üks olulisemaid väljakutseid. Kalandusega tegelemiseks on kohapeal arendatud välja nii võimsused kui ka infrastruktuur. Oleks loogiline, et riik paneb jätkuvalt kohalikele firmadele õla alla," leiab Peipsi pealinna Mustvee linnapea Max Kaur.

Mustvee linn on läbi aegade olnud Peipsi piirkonna tõmbekeskuseks. Täna areneb intensiivselt moodne sadam. Mustvee on muutumas Eesti idamere oluliseks tugipunktiks, kus on eeldusi nii laevaliikluse kui ka kalanduse arendamiseks. Perspektiivis oleks vaja Mustveesse tuua nii piirikontrolli  kui ka tollipunkt, seda tegutseva piirivalvekordoni baasil. Kõik see elavdaks piirkonna majanduselu. Linn on eelseisva haldusreformi eel valmis olema uue regiooni keskuseks. 

teisipäev, 24. mai 2016

Riigihalduse minister arutas Mustvee linnapeaga haldusreformi

24. mail 2016.a., Jõgeva Maavalitsuses Riigihalduse minister Arto Aas arutas Mustvee linnapea Max Kauri ning Jõgevamaa omavalitsusjuhtitega haldusreformi plaane. 
Mustvee linn on läbi aegade olnud piirkonna tõmbekeskuseks. Ajalooliselt tegutses siin piirkonnas Mustvee rajoon. See on pea sama piirkond, millele on nüüd meie poolt tehtud ühinemisettepanek ehk Kasepää, Lohusuu, Avinurme, Saare ja Torma valdadele.
Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

reede, 13. mai 2016

Äripäev paneb Max Kauri tippjuhtide sekka

Äripäev pani järjekordselt kokku Eesti majanduse leksikoni "Eesti  Tippjuhid 2016". Panid sinna ka mind. Peipsi pealinna linnapeana tunnen loomulikult tunnustuse üle rõõmu. Mustvee pole suurlinn, aga ta on oma üle 500 aastase ajalooga, unikaalne oma kahekeelsuse, kolme kultuuri ja viie kirikuga, hea Eesti koht. Piirileping Venemaaga ning majandussuhete normaliseerumine idanaabriga toob Mustvee reisisadama terminaali varem või hiljem tolli - ja piirikontrolli punkti, ja annab uue tõuke  linna,  regiooni ja ka kogu Eesti ning Euroopa Liidu majandustulemuste parandamiseks. Seda kõike on keerulistel aegadel vaja. Haldusreformi läbiviimisel on Mustvee tippjuhid toimekad, igaljuhul on eesmärgiks elanike elutaseme tõstmine. Toimetame targalt ning teeme meie elu paremaks.

teisipäev, 10. mai 2016

Parim riigipea Eestile

Eesti presidendivalimiste üks kesksemaid küsimusi on Keskerakonna positsioon. Keskerakond on Eesti suurim erakond, võimsa fraktsiooniga Riigikogus, Tallinnas ja paljudes, paljudes kohalikes omavalitsutes. Seega peab kõik tegema , et Keskerakonna hääl poleks mitte ainult kuuldav, vaid otsustav presidendi valimisel.
Edgar Savisaar on küsinud, et miks ei võiks esitada presidendiks autoriteetset kultuuritegelast. Idee on hea. Tasakaalukas,  mittepoliitiline isiksus tseremoniaalsel ametikohal, mille kaudu ühendataks kogu rahvast. Keskerakond oleks ammu võinud Vabariigi presidendi ametikohale esitada Eesti Rahvuskultuurifondi esimehe Eri Klasi. Eesti juudi kogukonna tsentraalne figuur, ühe mõjukama Eesti perekonna Klas-Glass esindaja, esimese Eesti Wabariigi rikkaima inimese Isaac Citroeni sugulane, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, polüglott, mida veel tahta. Täna Klasi enam meiega ei ole, suur kaotus, mida pole võimalik millegagi asendada. Me olemegi olukorras, kus meie kultuuri suurtähed on vanuse tõttu lahkumas. Kohati on mulje, et olulisi figuure polegi enam alles jäänud. Vaid filosoof ja sotsioloog Edgar Savisaar jätkab, lastes välja ühe raamatu teise järel. Minu arust tänases situatsioonis Edgar Savisaar ongi see kultuuritegelane, keda otsime. Just tema on vääriline saama Keskerakonna fraktsiooni allkirjad Riigikogus, et olla esitatud presidendikandidaadiks. Riigikogu on täna väga fragmenteerunud, nõrk ja tahejõuetu. Seega on tõenäoline, et Riigikogus presidenti äravalida ei suudeta. Ja pole häda! Ka valijameeste kogusse esitab Keskerakond presidendi ametikohale laulva revolutsiooni liidri Edgar Savisaare.
Keskerakond on Eestis suurim erakond ning tal peab olema oma presidendikandidaat, kelleks on  loomulikult erakonna esimees. Mitte aga endine Tartu volikogu esimees. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Vallamajas volikogu asju sehkendades, see pole Kadriorus eesti rahvast esindada. Suurusjärgu vahe on neil kahel kandidaadil sees. Keskerakonnal pole vaja end häbistada mingi imeliku perekonnamänguga, kus tütar surub fraktsioonis lihast isa peale. Kuulda võiks võtta Kalle Klandorfi, kes on selgelt välja  öelnud, et näeb Keskerakonna presidendikandidaadina ainult ühte inimest ja selleks inimeseks on ekspeaminister Edgar Savisaar.  Loomulikult lõplik sõna on siis Savisaarel endal, ta on tegude inimene, kes parema meelega juhiks valitsust. Poliitilised kompromissid on alati võimalikud, nende eesmärk peab olema Keskerakonna positsiooni tugevdamine. Olen veendunud, et tuleb aeg, kus tseremoniaalse presidendi ametikoht kaotatakse ning riigipea funktsioonid antakse üle peaministrile. Sellisel riigipea ametikohal ongi sobilik just Edgar.