teisipäev, 3. juuli 2012

Dresseni viimane ülesanne või elu kui Mata Haril

Dressen oli Maardu tavaline elanik. See oli vist lausa saatuslik, et Maardu elanik oli ka Drambjan. Drambjan sattus narkoparunite küüsi. Dressen käekäik polnud tema omast vähem dramaatilisem. Ülikõrgetel kohtadel Kaitsepolitseist riigireetmiseni. Dressen sai oma reetmise eest kohtult rohkem aastaid kui Simm!
Kord Eesti pealinna volikogus küsis üks kogenud julgeolekujuht minu käest, et "kas Dresseni käest võeti lennujaamas ära hiljuti sinu kodust varastatud arvuti?" "Teie, korrakaitsjad, oletegi õiged selgeltnägijad," ütlesin naljaga pooleks viisakalt vastu.
Miks ka mitte, Dressenit kindlasti intrigeeris "Krüsanteemimaja saladus". Maarjamaal juhtub aga selles vallas tõesti muudki põnevat. Briti miljonäri salapärane surm Valgamaa metsades on selle tõestuseks. Dresseni viimane ülesanne?

Max Kaur: alaealistele peaks keelama külastada Õllesummerit

Neljapäeval, 5.juulil 2012.aastal teeb Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjon koostöös politseiga ning munitsipaalpolitsei esindajatega erakorralisele kontrollreidi Õllesummeri festivalialal Lauluväljakul.
"Loodame, et sel aastal valitseb Õllesummeri festivalialal kord tänu politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei ning korraldajate turvateenistuse operatiivsele koostööle ning kõik saab olema kontrolli all pealinnlaste ja turistide huvides. Tallinna Linnavolikogu liikmena arvan, et alaealistele peaks keelama külastada Õllesummerit,“ teatas Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
„Tallinna Munitsipaalpolitsei on igapäevaselt Õllesummeril kohal ja kontrollib nii õllefestivali külastavaid alaealisi kui ka seda, et seal ei müüdaks alkohoolseid jooke alaealistele," kinnitas Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige ja munitsipaalpolitsei juht Monica Rand.

2011.aastal tuvastas politsei Õllesummeri festivalialal ja selle vahetus ümbruses, nelja päeva jooksul kokku 117 õigusrikkumist, millest 44 panid toime alaealised. Neist 37 juhul olid alaealised tarvitanud alkoholi ning 7 juhul tubakatooteid. 9 väärteomaterjali koostati täisealistele narkootikumide, täpsemalt kanepi tarvitamise eest. Joobes olekus sõidukijuhte peeti kinni kolm, samuti vormistati väärteoprotokoll ühele purjus jalgratturile. Politsei -ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivjuhi politseimajor Priit Pärkna sõnul tähendas Õllesummer kui mitmepäevane suurüritus tavapäraselt parasjagu tööd.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

esmaspäev, 2. juuli 2012

Korrakaitsekomisjon teeb Õllesummerile kontrollreidi


5.juulil 2012.aastal teeb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon koostöös politseiga ning munitsipaalpolitsei esindajatega erakorralisele kontrollreidi Õllesummeri festivalialal Lauluväljakul.
"Loodame, et sel aastal valitseb Õllesummeri festivalialal kord tänu politsei ja Tallinna munitsipaalpolitsei ning korraldajate turvateenistuse operatiivsele koostööle ning kõik saab olema kontrolli all pealinnlaste ja turistide huvides,“ teatas Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
„Tallinna Munitsipaalpolitsei on igapäevaselt Õllesummeril kohal ja kontrollib nii õllefestivali külastavaid alaealisi kui ka seda, et seal ei müüdaks alkohoolseid jooke alaealistele," kinnitas Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige ja munitsipaalpolitsei juht Monica Rand.
2011.aastal tuvastas politsei Õllesummeri festivalialal ja selle vahetus ümbruses, nelja päeva jooksul kokku 117 õigusrikkumist, millest 44 panid toime alaealised. Neist 37 juhul olid alaealised tarvitanud alkoholi ning 7 juhul tubakatooteid. 9 väärteomaterjali koostati täisealistele narkootikumide, täpsemalt kanepi tarvitamise eest. Joobes olekus sõidukijuhte peeti kinni kolm, samuti vormistati väärteoprotokoll ühele purjus jalgratturile. Politsei -ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivjuhi politseimajor Priit Pärkna sõnul tähendas Õllesummer kui mitmepäevane suurüritus tavapäraselt parasjagu tööd.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

pühapäev, 1. juuli 2012

Tallinna City piirkonnas kerkib maailmas ainulaadne skulptuur

1.juulil 2012 aastal kuulutasid Ühiskonna Arengu Instituut, Eesti Kujurite Ühendus ja Tallinna Kesklinna Valitsus välja ideekonkursi skulptuurile “Märka sõltuvust”. Skulptuur kavandatakse püstitada Tallinna City piirkonnas 2013 aastal.
„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Loodame, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks aastaks, Tallinna päevaks - 15.mai, või sõltuvusvastasel päeval 18. juuli 2013 aastal,“ sõnas Tallinna Linnavolikogu liige, sõltuvusvastase liikumise liider ning skulptuuri idee autor Max Kaur.
Linnaruumiline kunstiobjekti „Märka sõltuvust“ asukohaks on kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar), hoone Pronksi 19 ees. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale. Skulptuuri konkursi žüriis on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindab konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka hoone aadressil Pronksi 19 arhitekt.
„Kunstniku jaoks pean selles ideevõistluses osalemist huvitavaks. Samuti leian, et on oluline, et võistluse tulemuse otsustajate hulgas on valdav osa erialaprofessionaale,“ sõnas Eesti Kujurite Ühenduse juhatuse liige Mari-Liis Tammi.
„Tallinna Kesklinna vanemana soovin loomeinimestele, skulptoritele, kunstnikele, kõigele kes on seotud skulptuuri loomisega, inspiratsiooni. On aja märk, et see on üks esimesi kultuuriobjekte, mis saab rajatud uude, kaasaegse arhitektuuriga Tallinna City piirkonda,“ rõõmustas Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb
Skulptuuri „Märka sõltuvus“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Näiteks on sõltuvus kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse linnaruumi käsitleva komisjoni otsusele, millega väljastati projekteerimistingimused kunstiobjektile „Märka sõltuvust“, peaks objekt olema ~3 meetri kõrgune, abstraktne kunstiteos. Konkursitöid võetakse vastu kuni 01.11 2012. aastal Tallinna Kesklinna Valitsuse infosaalis. Linnaruumiline objekt planeeritakse püstitada 2013. aastal.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri valmistamise kuludest. Konkursi korraldajad siiralt loodavad sponsorite ja annetajate toetusele, Ühiskonna Arengu Instituudi arve on SEB A/A 10220093366013.
Konkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt www.eaa.ee.

esmaspäev, 18. juuni 2012

Raivo Järvi oli ehe intelligent, andekas ja siiras oma tegevuses

Tundsin Raivo Järvit isiklikult, tema abikaasa Tatjana oli solist Estonias, nagu ka mina ema, Larissa Kaur. Alati kui ta mind nägi, küsis et kuidas mu emal läheb. Ta oli ehe intelligent, andekas ja siiras oma tegevuses. Ta oli üks meie tuntumaid telestaare, kes arendas välja täiesti unikaalse žanri. Ka poliitikas jäi ta endale truuks - liberaaliks, kes soovis inimestele head, kes oskas luua silda teistest rahvustest inimestega. Ta põles ereda leegiga ning see valgus, mida ta heitis, jääb meid saatma aastateks.

kolmapäev, 13. juuni 2012

Korrakaitsenädal: Äripäev koos Maakri laibatükeldaja partneriga

Eelmine nädal tõi taas fookusesse Eesti ühe koletuima kurjategija - Maakri tänava laibatükeldaja. Markus Pönkä kaebab, et tema vanglatingimused polevat piisavalt head.
Markus Pasi Pönka tappis ja tükeldas oma äripartneri laiba Maakri tänaval, miljardär Annuse väitel siseminister Ken-Marti Vaherile poolt omandatud korteris. Ken-Marti Vaheril oli Tallinnas terve kinnisvaraarmaada, mille ta otsis kokku oma elukaaslase Kairi Tenistega, kes sai hiljuti Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt pealinna aukodaniku teenetemärgi.
Laibatükeldaja Pönka on seotud ühe teise huvitava juhtumiga eelmisel nädal. Nimelt on ajaleht Äripäev ilmselt kasutanud koputajana laibatükeldaja teist äripartnerit Rene Kuuskmanni, kes on Šveitsis elav erainvestor, et heida valgust Reformierakonna perioodika väljalaskmise saladustele.
Rene Kuuskmann ja soomlane Markus Pönkä rajasid 2004. aastal koos laenuäri Fenno OY.
Ülieduka laenuäri üks asutajatest "Maakri tükeldajana" tuntud Markus Pönka istub nüüd trellide taga ning kannab kohtu poolt määratud 12 aasta pikkust vanglakaristust oma äripartneri tapmise eest.
Minu ettepanek on et kui Pönkale praegune vangla ei meeldi, toome ta üle Tallinna vanglasse. Äripäeval ka lihtsam ligipääs, ehk saab veel mõned saladused teada. 

pühapäev, 10. juuni 2012

Korrakaitsekomisjoni esimees: korrarikkujaid Rumeenia mustlased tuleks saata kodu!

Kaks aastat terroriseerivad Eesti pealinna Euroopa Liidu riikidest, eeskätt Rumeeniast tulnud mustlased. Soome saadab need mustlasi loomulikult edasi Eestisse.
Siseminister Ain Seppik lahendas 2002 alguses Eestis tuuritavate mustlaste küsimuse operatiivselt, kihutades need tagasi Lätti. Oli tunda selgelt solidaarsus selles osas nii ühiskonnalt kui ka pressilt.
Tabasin ise Rumeenia mustlased Tallinna Sadama piirkonnas pakkumas turistidele kahtlase päritoluga kaupa, lärmates ning aktiivselt korda rikkudes.
Sel aastal näeme igal pool, et mustlased kerjavad! Teesklevad invaliide ja püüavad meie turiste pügada.
Ole sa mustlane või mitte, kui oled euroriigi kodanik, on sul omad õigused. Me austame neid õigusi. Kui ka meil on õigused. Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et pole vaja taluda meil siin enda kodus võõramaalastest korrarikkujaid. Lööme korra majja!
Usun, et MUPO koostöös riigi politseiga, välisministeeriumiga ja Rumeenia Suursaatkonnaga lahendavad operatiivselt selle küsimuse. Me peame kaitsma tallinlasi ja pealinna külalisi.