laupäev, 9. juuni 2012

Eile nägin ma Riias Ulmanist

Olin sel nädalal Balti pealinnas Riias. Tallinn jälgib tähelepanelikult Riia kogemust kriisi aegadel toimetulemiseks, näiteks linna juhtimise kulude osas. Riia on kaks korda suurem kui Tallinn, ometi on seal ainult üks abilinnapea. Likvideeritud on ka linnaosa valitsused. Nii et on, mida õppida.
Viibisin Riias  Euroopa Demokraatia Arendamise Keskuse (European Center for Democracy Development) poolt organiseeritud rahvusvahelise ümarlaua raames, kus  osalesin kutsutud eksperdina. Ürituses osalesid eksperdid Balti riikidest ja Venemaal, sealhulgas NATO ühingu esindaja. Eesti, Läti ja Venemaa poliitikud peaksid tihedamalt suhtlema, mitte ainult parlamentaarsel tasemel. Poliitikate koordineerimine, infovahetus kõikidel tasemetel aitavad murda eelarvamusi, mis sageli on takistuseks oluliste projektide realiseerimisel. Eeskuju näitas siin Riias samal ajal visiidil olnud Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Riia Duuma ees vestlesin linnapea Nils Ušakovsiga, kes meenutas et paar päeva tagasi oli Riias ka Savisaar. Vahetasin ka mõtteid Riia Duuma kõige äärmusparempoolsemate saadikutega, kah kogemus.
President Zatlersit nägin, Läti Seimis.
Loomulikult kohtasin Riias Ulmanist. Kui lätlasele on Eesti - president Päts ( lätlased alati mõtlevad, kas tema nimi ikka lõppes "s" iga). Siis eestlastele on Läti - Ulmanis: läbi nagu Läti latt!

neljapäev, 7. juuni 2012

Minu võitlus: Meikar helistas Mikserile

Polnud küll ise juures, aga sahistajad sahistavad: Meikar helistas 
sotside füürerile Sven Mikserile ja tegi talle ettepaneku, millest on raske keelduda. Nimelt minna prokuratuuri ja tunnistada üles kõik oma rahastamispatud. Mikser jäi raskelt mõttesse. Tunnistaja juuresolekul?  Huvitav, kas Meikar laulis Kadriorus asja ette ka Vabariigi presidendile?
Kas see on Mikseri kukkumise algus? Hirmunud Mikser juba tunnistas, et ta ei välistada, et sotside paturegister avatakse. Kas Eesti esikommunisti Jaan Anvelti pojapoeg saab tõesti Mikseri asemele? Muide tuttavad Tartust kannavad ette, et Meikarit finantseerinud Villu Parvet olla pappi visanud ka tänasele sotsile Karel Rüütlile. Kas jälle tuleb prokuratuuri tee jalge alla võtta?

esmaspäev, 4. juuni 2012

Mustvee on Eesti Jeruusalemm

3.juuni 2012 a. külastas Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kohalike linnavolikogu liikmete kutsel Mustveed, et osaleda Püha Kolmainsuse Ainuusu Kiriku 135. aastapäeval. Üritusel osales ansambel „Ortodox Singers“, tuntud dirigendi ja helilooja Valeri Petrovi juhtimisel. Kohal olid ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Riigikogu liige Aivar Kokk.
„Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm. Unikaalne koht ning mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki Eesti rahvas ja Euroopa Liit alguse. Peispisäärne pealinn Mustvee oma 500. aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile, " kiidab poliitik Max Kaur.
Kogudus tegutses Kirikus kuni 1957. aastani, nõukogude kompartei liidri Hruštšovi antireligioosne kampaania muutis kirikuhoone jahu- ja mööblilaoks. 1980. aastal sai hoone tagasi pühakoja funktsioonid baptistikoguduse käsutuses. 2004. aastal avati Kirik aga taas Õigeusu Kirikuna. Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus on iseseisev õigeusukogudus, mis pole ei Konstantinoopoli ega ka Moskva patriarhaadi kanoonilises alluvuses, kujutades endast seeläbi ainulaadset nähtust Eesti religiooniloos.


esmaspäev, 28. mai 2012

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon läheb Kirikusse

29.mail 2012.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses.
Istungil antakse ülevaate Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse tegevusest ning tutvustatakse edasist arengukava, ettekandja Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse direktor Mati Sinisaar. Samuti tutvutakse Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse ruumidega.
"Kirik on üle aegade tulnud raskel ajal ühiskonnale appi. Peeteli Kirik näitab meile, mida tähendab kristlik osadus. Abikäsi ligimesele, see ei ole mitte alati tühjad sõnad, linn peab aktiivselt toetama sellist kodanikualgatust tugevalt ka edasipidi. Siin kohal tahaks tänada kõiki Eesti Kirikute Nõukogu liikmeid kõige selle heategevuse eest, mida nad teevad Tallinnas ja kogu Eestis,“ tunnustab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus on pakkunud alates 1997. aastast vaesuses ja ebasoodsas kasvukeskkonnas elavatele lastele ja noortele toetust hariduse omandamisel. Päevakeskuses on avatud 14.00-18.00 ning seal pakutakse iga päev lastele sooja toitu ning abi koolitarvete, riiete, jalanõude ja bussipileti muretsemisel, võimalus on kasutada dušši ja pesumasinat. Peale ühist lõunasööki tegelevad lastega sotsiaaltöötajad ja vabatahtlikud, kes aitavad lapsi koolitöös ja pärast seda on võimalik veeta turvalises keskkonnas vaba aega. Aitamaks suuremate õpiraskustega noori, töötab Peetelis viiel päeval nädalas ka õpetaja, kes tegeleb lapsega individuaalselt. Valdav osa lastest pärineb muukeelsetest peredest ja Peetelis on neil hea võimalus õppida eesti keelt. Lastega käiakse ujumas, teatris, ratsutamas, uisutamas, kanuu-, kajaki- ja rabamatkadel, korraldatakse väljasõite ning erinevaid noorteüritusi. 2012. aasta suvel korraldatakse partnerite abiga mitu erinevat suvelaagrit, kus osaleb kokku üle 50 lapse. Laagrist osavõtt on lastele tasuta.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Lisaks, korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 14:00 Peeteli Kirikus aadressil, aadressil Preesi tn 5. Tallinn.

kolmapäev, 23. mai 2012

Variser Ilves, mine küsi Mikseri käest

Olen hämmastunud. President Ilves, Ärma skandaalide keskne kuju, teatas järsku, et "topeltmoraali taunimine on meie kohus". Parteide väidetavat varjatud rahastamise skeemi tulevat uurida, demokraatia tervise huvides tuleb välja selgitada, kas varjatud rahastamise sündmused aset leidsid. Olen tõepoolest segaduses, kuna pöördusin Ilvese poole pärast seda, kui kuulsin, et sotside vana esimehe Ilvese vana protežee, sotside uus esimees Sven Mikser viskas valimiskampaania ajal parteikassase 9000 eurot! Toho tonti.
Kindlasti oli see uudis. Ometi ükski ajakirjanik ei tõstatanud küsimust, kuivõrd realistlik stsenaarium see siis oli. Paljude teiste annetajate puhul teistest erakondadest on tõstatud kahtlusi, Mikseri puhul mitte. Sotside ootamatutele rahaallikatele jälile saada pole kuigi keeruline. Ossinovskite sajad tuhanded tundub olevat jäämäe veepeale osa. Lihtne googeldamine näitab, et Äripäev ise nimetab Ossinovskeid miljardär Mordašovi ja transiidiärimehe, miljardär Filatovi kannupoisteks (Äripäev, 21.12.2006).
Kõigest viis aastat tagasi oli sidemed Filatoviga Äripäeva jaoks saatanast. Kui aga Ilvese partei Mordašovi, Mahmudovi ja Filatovi kannupoistega kokku heidab, siis on kõik kõige paremas korras nagu Norras. Kõigest viis aastat tagasi tõstis Kaitsepolitsei ja Teabeamet põrgulärmi, väites et Mordašov ja Filatov kujutavad endast julgeolekuriski. Nüüd kui nende kannupoisid õige partei taha hüppasid, siis selgub et pole enam mingit ohtu, ja üldse pole ajakirjandusel sotsidele enam ühtegi küsimust, Ilvesest rääkimata. Ilves, äkki kutsud Sveni ikka vaibale? Topeltmoraali taunimine on ju meie kohus!


esmaspäev, 21. mai 2012

(Video) Max Kaur toetab pistrikujahi taaselustamist Eestis


Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur toetab pistrikujahi taaselustamist Eestis, kuna tegemist on Euroopa lahutamatu, sajanditevanuse kultuuripärandiga. Poliitiku arvates, need õilsad linnud võiksid ka täna tuua kasu ühiskonnale, näiteks heakorra kaitsel.
Videol näete poliitik Max Kauri kuningliku stepipistriku Sokratesega ning tema instruktori Dmitri Saksaga.
Video: http://www.youtube.com/watch?v=XWbknMjNv74




esmaspäev, 14. mai 2012

Surematu Frank Sinatra

Täna on Francis Albert Sinatra surmaaastapäev. Surematu Sinatra, nii võiks hinnata lauljat, kelle hääl jääb igavesti helisema inimkonna südames.
Tema "My Way" on meie tee. Sinatra oli tõeline suurilma mees. Ta oli nii John Kennedy kui ka Ronald Reagani sõber. Aga ka Monaco vürstipaari Rainer III ja Grace`i sõber. See tundubki uskumatuna, kuna ta oli raske iseloomuga, äkiline, meeleoludes, kohti liiga lihtne. Kuid ta oli sarmikas. Sarm oli mitte ainult tema hääles, vaid ka tema isiksuses. Ta polnud filmitähe välimusega. Kaugel, kaugel sellest. Ja ometi see tavaelus ilmselt hinnangut pälviv kui liiga tagasihoidliku välimusega mees suutis alati võluda kõiki.
Ta oli andekas. Ei mäleta meelelahutusartisti, kes oleks ajanud mingit oma suurt äri. Sinatra oli kasiinode omanik Nevadas. Ilmselt kui ta poleks loobunud, siis oleks ta surres olnud miljardär. Aga pärast poja röövimist, pani meeleolude alluv Sinatra poe kinni. Ning pühendas end jälle ainult laulmisele. Ja lõpetas elu multimiljonärina.
Frank suutis jätta endast maha tütre Nancy, kelle hitid "Sugar Town" ja "These Boots Are Made for Walkin'" , olid tuttavad ka Eesti melomaanidele nõukogude ajal, kuna avaldati ühel välismaa muusikale pühendatud viniüülil. Kuigi tal on teisi lapsi , siis ikkagi Nancy oli see, kes tema ande päris. Ja tütar oli talle kõige suurem kaotus, sest üüratult andekana, realiseeris ta end oma ilmakuulsa isa varjus selgelt liialt vähe. Nancy Sinatra olulisus on alles tänapäeval õiget hindamist leidnud.
Frank Sinatra oli külvaja. Hea meel, et seda vilja saavad maitsta veel arvutul hulgal inimpõlvi.