kolmapäev, 17. detsember 2014
pühapäev, 7. detsember 2014
Kandideerin esmakordselt Riigikokku
45 aastaring on kogenud riigimehele õige aeg, et tõsiselt mõelda tulevikule, linna, maakonna ja kogu riigi arengule ning see on põhjus, miks otsustasin kandideerida Riigikokku. Tartumaa-Jõgevamaa maakondade areng on mulle tähtis ning Peipsi pealinna linnapeana tean, mida peaks tegema riigi tasandil kogu piirkonna heaks.
9.detsembril 2014 tähistan oma 45. sünnipäeva. Just aasta tagasi, 5.detsembril 2013 valisid Peipsi pealinna rahvaesindajad mind juba teistkordselt Mustvee linnapeaks. Tõsi küll, 45.aastapäev pole juubel, kuid kindlasti jälle tähis teel igavikku, mida iga inimene hindab ja tähistab. Just selle aastaringi sisse mahtus kõrge teaduskraadi omandamine, Bologna klassifikatsiooni järgi olen nüüd filosoofiadokt0r PhD.
Olen oma sünnipäevi tähistanud nii Londonis, Pariisis , Moskvas kui ka Piiteris. Viimased aastad tähistan oma sünnipäeva mulle armsaks saanud Peipsi pealinnas, Mustvees.
neljapäev, 4. detsember 2014
Peipsi pealinna Mustveed külastas USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine
3.detsembril 2014.aastal külastas Mustveed USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine koos teiste USA diplomaatidega. USA suursaadik kohtus Mustvee linna juhtkonnaga, linnapeaga Max Kaur-iga ning linnavolikogu esinaisega Riina Pajulaga.
"USA suursaadiku visiit on Mustvee linnale oluline, sest Peipsiäärne rahvas loodab tugevale koostööle Ameerika Ühendriikidele oma elukvaliteedi parandamiseks. Mustveest algab mitte ainult Eesti, aga ka Euroopa Liit. Mustvee reisisadama valmimine muudab oluliselt linna staatust. Peipsi pealinn areneb intensiivsemalt kui ei kunagi varem oma 500 aastases ajaloos, " märkis Mustvee linnapea Max Kaur.
Suursaadik käis Mustvee Vene gümnaasiumit. Euroopa Liidu rahadega renoveeritud Mustvee Kultuurikeskuses külastatae kaalude muuseumi. Samuti vaadati üle Euroopa Liidu poolt finantseeritud uus Mustvee reisisadam. Suursaadik tutvus ka Eesti idapiiri olukorraga Mustvee piirivalvekordonis, Eesti idamere kaldal.
esmaspäev, 1. detsember 2014
Peipsi pealinna Mustveed külastab USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine
3.detsembril 2014.aastal külastab Mustveed USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine koos teiste USA diplomaatidega. USA suursaadik plaanis kohtuda Mustvee linna juhtkonnaga, linnapeaga Max Kaur-iga ning linnavolikogu esinaisega Riina Pajulaga.
"Ameerika Ühendriikide suursaadiku visiit on Mustvee linnale oluline, sest Peipsiäärne rahvas loodab tugevale koostööle Ameerika Ühendriikidele oma elukvaliteedi parandamiseks. Mustveest algab mitte ainult Eesti, aga ka Euroopa Liit. Mustvee reisisadama valmimine muudab oluliselt linna staatust. Peipsi pealinn areneb intensiivsemalt kui ei kunagi varem oma 500 aastases ajaloos, " märkis Mustvee linnapea Max Kaur.
Suursaadik käib Mustvee Vene gümnaasiumit ning osaleb koolitunnis. Euroopa Liidu rahadega renoveeritud Mustvee Kultuurikeskuses külastatakse kaalude muuseumi. Samuti vaadatakse üle Euroopa Liidu poolt finantseeritud uus Mustvee reisisadam, kus kaalutakse piirkonna majandusarengu võimalusi. Suursaadik külastab Püha Nikolause õigeusu kirikut ning Raja vanausuliste kirikut. Suursaadik tutvub ka Eesti idapiiri olukorraga Mustvee piirivalvekordonis, Eesti idamere kaldal.
esmaspäev, 17. november 2014
Valitsus ei keela internetikasiinosid hasartmängumaksu tõttu
"Kas valitseb teatud korralagedus kasiinonduses Eestis? Vastus on "jah", sest rahandusministeerium tegelikult ei ole huvitatud kasiinode sisulisest kontrollist, neid huvitab ainult hasartmängumaks, kasiino klientide seaduslike huvide kaitse on selgelt olematu," nentis kasiinovastase liikumise liider Max Kaur Pealinnale.Valitsuse ükskõiksuse tagajärg on aga Max Kauri sõnul see, et online kasiinod suisa petavad Eesti inimesi."Reklaamitakse minimaalpanuseid kolmeeurostena, aga tegelikult võib-olla minimaalpanus kuni 75 korda kõrgem! Selline jama on võimalik, sest kasiinod teavad, et rahandusministeerium ning maksu -ja tolliamet neid sisuliselt ei kontrolli," tõi Kaur välja murettegeva fakti.Lahendus on tema sõnul aga ameerikalik variant, kus kasiinode kontroll tuleks anda mitte riigiametnike, vaid sõltumatu kontrollorgani kätte, kellel on loomulikult ka vahendid reaalse kontrolli teostamiseks.Kas ka mängusõltlased internetikasiinodes käivad, ei oska Kaur öelda, nentides, et sõltlane on tavaliselt endale ise kasiinokeelu peale pannud.
"Tuleb aga mõista, et tegemist on täielikult inimesest endast sõltuva sammuga, ta võib endale keelu panna ja siis jälle selle maha võtta."
pühapäev, 9. november 2014
Meikar toetab Reformierakonna valitsust
Eesti poliitiline elu on üllatusmune täis. Viimaseks pommuudiseks on, et Silver Meikar on end taas leidnud ning on asunud toetama Reformierakonna poolt juhitud koalitsioonivalitsust. Nimelt astus Meikar sotsialistide sekka ja kandideerib nende nimekirjas Sven Mikseri enda nõusolekul , sotsialistid on aga ju koalitsioonivalitsuses Reformierakonnaga, neil on ühine valitsuslepe ja Mikser on Rõivase minister. Seda kõike nüüd Meikar on asunud toetama. Kuid ega midagi imestada pole. Meikarit on alati tõmmanud võimuleolijate poole, soov olla koos võimuritega on tema loomuses, nõrgad pole tema jaoks, sest nõrk nõrka ei aita. Nüüd, kus Meikar on omandanud Luganski ja Donetski rahvademokraatia kogemusi, on minek marksistide sekka loogiline. Rahvale võib sellest kõigest ka kasu sündida, äkki Meikar mõne aja pärast hüppab jälle ära ja seda koos Mikseri sotsialistide raha saladustega!
kolmapäev, 29. oktoober 2014
Mis juhtus Jürgen Ligiga?
Läbi aegade Eesti üks tugevamaid filme on "Mis juhtus Andreas Lapetusega?", Peipsiäärse mehe, lavastaja Grigori Kromanovi meistriteos. Täninigi tundub uskumatu, et selline film 60-aastatel valmida sai. Legendaarse Einari Koppeli kangelane Tallinna oblasti juhtkonnast (tõesti, selline asi oli Stalini ajal olemas) on täiesti läbi teda ümbritsevast silmakirjalikusest ja survest ning on allakäiguteel. See oleks kui paralleelmaailm tänapäeva Eestiga, kus välimise ja sisemise surve tugevnemine muudab järjest võimatumaks mugandumist ja variserlikust vihkavate inimeste elu.
Reformierakonna raudvara juba 1995. aastast on Jürgen Ligi kukkunud juba korduvalt. Ta pidi ajalehte klaperjahi tõttu tema pojale tagasiastuma Riigikogust, 2007. aastal aga ei jätkanud üllatuslikult valitsuses ministrina. Ometigi on Ligi sajaprotsendiline eesti eliit. Akadeemik Moora lapselaps, professor Ligi poeg on oma vanaema kaudu sugulane Viidingute suguseltsiga, ega Ligide enda suguseltski väike ole. Ligi on mees , kes on sugulane nii Andres kui ka Indrek Tarandiga, Hando Runneliga, Kaljo Kiisaga jt. Rahandusministrina kriisiaegadel tuli ta esile. Ligi kukkumise juured ongi tema ministriametis. Teda kangutati sellelt kohalt juba Eesti Panga presidendi valimiste ajal. Loodeti temast lahtisaada sellisel moel. Ei saadud. Alatest sellest oleme lehtedest lugenud lõputuid rünnakuid tema aadressil. Kaja Kallase salajases paberis Reformierakonna kontorile, oli Ligi esimesena nimetatud nende hulgas, kellest tulevat lahti saada. Kust see tuleb? Äriringkondade survest. Ligi on ees inimestel, kes leiavad et Ligi segab nende äri. Ligi ajas taga maksudistipliini. Ei lasknud ärimehi riigiettevõtete vara juurde. Ühesõnaga kukkumise hetkel oli Ligi vastu juba kogunenud võimas koalitsioon, milles osalesid ärimehed, opositsiooniparteid, koalitsioonierakondade juhtkond jne.
Ligi kukkumine oli poliitiliselt vältimatu. Isegi vaatamata sellele, et Kadri Simsoni isa Aadu Must oli professor Ligi õpilane ja assistent. Kas saabub Jürgen Ligi lahkumisega Eesti poliitikasse uus aeg, kus rahanduskonservatiivsete Don Quijote`de jaoks pole kohta nii valitsuses kui ka poliitikas?
Maris Lauriga, uue rahandusministriga, lõunatamise Tartus üsna hiljuti. Esimene naisrahandusminister toob kindlasti uusi tuuli.
Tellimine:
Postitused (Atom)



.jpg)

