Linnapea Max Kaur: Kevad saabus sel aastal Mustvees teisiti

Mustvee linnavalitsus astub 2013.aasta teise kvartalisse eesmärgiga koostöös linnavolikogu liikmetega, linna ettevõtluse esindajatega, linnarahva ja kodanikuühendustega aktiviseerida linnaelu ning lahendada linna arengu jaoks olulised küsimused.

Tänastes, konkreetsetes tingimustes tuleb ellu viia linna arengukava. Selleks on vaja linnavalitsuse töös rakendada kaasaegset juhtimiskultuuri, Mustvee linnavalitsusel ning valitud linnapeal üle minna operatiivrežiimis tegutsemisele.

Esmaselt on vaja korda teha need asjad, mis vahetult puudutavad iga Mustvee elanikku, mõeldes samas aga ka Mustvee külgetõmbejõu suurendamisele. Otsida tuleb reserve omavalitsuse enda seest: nii kavatseme näiteks ära müüa liigse transpordi. Mustvee linn peab eeskätt näitama, et hoolib neist, kes kõige rohkem vajavad toetust.

Teha on väga palju ning paljud neist tegemistest saavad realiseeritud alles aastate pikkuse töö tulemusena. Nii on vaja tegeleda sotsiaalküsimuste lahendamisega, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega, Mustvee sadama arenguga, renoveerida president Konstantin Pätsi poolt 1938.aastal avatud linna sild, asuda promenaadi rajamisele Peipsi järve kaldal. Koostöös investoritega avada linnas veelgi rohkem kaubandus - ja toitlustuskohti. Arendada turismi mitte ainult suvisel hooajal, vaid ka talvisel perioodil ning üritada tulevikus leida välisinvestor SPA hotelli väljaehitamiseks, kasutades Rakvere ja Toila kogemusi. Jätkata Mustvee linnaruumis asuva Pepsi järve ranniku korrastamist tervikuna ning linna teedevõrgu asfalteerimist. Äärmiselt mõistlikult ja hoolikalt teostada riiklikku haridusreformi Mustvee linnas.

Üle 500-aastase ajalooga Mustvee linna areng on ka Eesti areng. Täna peame kasutama innovaatilisi ja paindlikke koostöövorme, et toetada keerulistel aegadel linnakodanikke, väikeettevõtjaid. Põhieesmärk on säilitada linnas töökohti ja tekitada uusi. Üritame kasutada kõiki võimalusi, et kaasata linna riiklikke- ja välisinvesteeringuid. Piirkonna arengu eesmärgil aktiviseerida regionaalpoliitilist koostööd naaberomavalitsustega ning teiste Eesti piirkondadega.

Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm - unikaalne koht mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki alguse eesti rahvas ja kogu Euroopa Liit. Peipsi pealinn Mustvee on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal.

Alati on oodatud linnakodanike hea nõuanne, huvitavad ideed ning lihtsalt toetus ja tugi, kuidas kaasaegselt, arendada meie Mustveed 21. sajandil.

Lugupidamisega
Teie linnapea Max Kaur

Riigikogu aseesimees Juri Ratas õnnitles Mustvee linnapead

5.aprillil 2013.aastal õnnitles Riigikogu aseesimees Jüri Ratas värskelt valitut Mustvee linnapead Max Kauri.

Oma telefonikõnes õnnitles Riigikogu asespiiker uut linnapead ning soovis kiireid arenguid Mustvee linnale ning edu vaprale Mustvee rahvale. Kasutades võimalust kutsus Mustvee linnapea Max Kaur Riigikogu aseesimeest ametlikule visiidile Mustvee linna, kohtumisele linnarahvaga.

„Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal, siin on vajalik meie Riigikogu ja omavalitsuste tihe koostöö," kinnitab Max Kaur.

Mustvee uut linnapead õnnitlesid esimeste seas Tallinna linnpea Edgar Savisaar, Tallinna linnavolikogu esimes Toomas Vitsut, Maardu linnapea Georgi Bõstrov, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ning Riigikogu liige Marika Tuus.

2.aprill 2013.aastal valiti Mustvee linnavolikogu erakorralisel istungil uueks Mustvee linnapeaks Tallinna linnavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur. Max Kauri poolt hääletas üle poole Mustvee linnavolikogu liikmetest, kes kuulusi erinevatesse valimisliitudesse. Max Kauril on omavalitsusjuhi kogemusi nii Tallinna linnapea nõuniku kui Maardu abilinnapeana.

Max Kaur kavatseb Mustvee linnapea ametis jätkata ka Tallinna linnavolikogu liikmena.

Max Kaur valiti Mustvee linnapeaks

2.aprill 2013.aastal valiti Mustvee Linnavolikogu erakorralisel istungil uueks Mustvee linnapeaks Tallinna Linnavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur. Max Kauri poolt hääletas üle poole Mustvee Linnavolikogu liikmetest, kes kuuluvad erinevatesse valimisliitudesse. Max Kauril on omavalitsusjuhi kogemusi nii Tallinna linnapea nõuniku kui Maardu abilinnapeana.

„Eestis aeg tegeleda regionaalpoliitikuga, ühendada omavalitsusi, arendada Peipsiäärseid sadamaid, luua uusi töökohti, julgelt meelitada investoreid Eestimaa parimatesse paikadesse. Mustvee oma viie kirikuga on tegelikult meie Eesti Jeruusalemm. Unikaalne koht ning mitte ainult Eesti mõttes. Sellistest väikelinnadest saabki eesti rahvas ja kogu Euroopa Liit alguse. Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Just väikestes piirkondades, kus rahvas annab oma panuse meie riigi majandusse, peitub meie riigi potentsiaal," kiidab poliitik Max Kaur.

Max Kaur kavatseb Mustvee linnapea ametit pidades jääda ka Tallinna Linnavolikogu liikmeks.

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas, Peipsi järve looderannikul. Mustvee kohanimena on teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad. Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest. Aastal 1869.aastal sai Mustvee omaette vallaks, 1921.aastal muudeti aleviks ning 1938.aastal linnaks. Praeguseks tegutseb viis kirikut: Apostel Nikolai Õigeusu Kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu Kirik, Mustvee Luteriusu Kirik, Mustvee Vanausuliste Kirik ja 2008.aastal valminud Mustvee Betaania Koguduse palvemaja. 

Marginaal otsib alati tehnilist lahendust

Õhtuleht, 20.märts 2013

Pole juhus, et kõige suuremat huvi on nn rahvakogus leidnud valimiskorraldus. Marginaalid, kes on põrunud kõikidel valimistel järjest, otsivad ikka ja jälle uusi tehnilisi lahendusi, et võimule ligi pääseda. Ilmselt ikka ei mõisteta, et need tehnilised lahendused ei muuda midagi. Otsustav on valijate toetus.

Leian, et Eestis peab jääma erakondlik valimissüsteem. Segasumma suvila taolise segaduse korraldajad saavad ise hästi aru, mida nad tahavad, tavaline kodanik ehk mitte nii päris. Eesti edu võti on poliitiline korrastatus, stabiilsus.

Kui vaadata välja pakutud tehnilisi lahendusi tänase seadusandluse muutmiseks, siis leian, et valimiskünnise muutmine pole õigustatud. Nimekiri, kes 25 000 - 30000 häält üle riigi ei suuda korjata, ikkagi Riigikogus esindust saama ei pea. Tegemist oleks sageli ka mingite ohtlikke ideoloogiaid toetavate äärmuslastega. Pole selliseid Eesti parlamendis vaja.

Riigikogu väiksemaks

Riigikogu liikmete arvu vähendamine praeguse 101 asemel 81-le võiks kõne alla tulla küll. Rohkemat vähendamist ei kannata Eesti rahvusvahelised kohustused ja esindamisvajadus ära. Tallinna linnavolikogus võiks olla kuni 51 liiget, kunagi oli 63, nüüd 79, mõlemad koosseisud olid liiga suured. Näiteks Moskvas on 36 ja Peterburis 55 rahvaesindajat.

Palju on ettepanekuid piirangute osas kandidaadile riigikokku valimisel. See on ebamõistlik, kuna Eesti inimressurss on piiratud. Ehk vaid vanusepiirang. Selleks pensioniiga päris ei sobi, kuid 75-aastane vanusepiirang võiks tõesti olla. Kandidaatidele esitatavate nõuete osas peame jälgima Euroopa demokraatia nõuded, igasugused tsensused siin on kohatud. Eestil ei lubata näiteks isegi keeletsensust kandidaadile kehtestada, seega oleks kõik need tsensused tühi töö, mis viiks Eesti asjatult ründe alla. Olen ka veendunud, et parlamendi liige peab saama tasu riigikogus töötamise eest ning jätkuvalt peavad olema piirangud, et ta kuskil mujal töötada ei saa.

Täiesti sassis on inimesed peibutuspartide teemal, ei saada aru, et kui Eesti on üks valimisringkond, siis ongi ainult peibutuspardid. Paar inimest korjavad kõik hääled üle Eesti kokku. Ka kompensatsioonimandaatidega on inimestel peas segadus, kui need mandaadid välja teeninud erakond neid ei saa, miks peaks selle mandaadi saama mingi teine erakond või üksikkandidaat?

Informatsiooni riigikogu kohta, statistilist materjali võiks olla rohkem. Kahjuks siin tegi tohutult kahju pikka aega riigikogu kantseleid juhtinud Heiki Sibul. Selle asemel, et tegelda tegeliku demokraatia arendamisega, tegeleti poliitiliste intriigidega. Riigikogu koduleht näeb välja nagu mingi kräpp.

Kategooriliselt olen vastu mistahes tagasikutsumise mehhanismidele. Eesti kogemus näitab, et poliitikute kohta on võimalik ajakirjanduses tellida laimukampaaniaid ja isegi kohtuprotsesse. Kui inimene osutub aga õigeks, siis mingit kompensatsioonimehhanismi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest ei eksisteeri. Kohus on juba isegi öelnud, et see ja see ajakirjanik valetas selle ja selle avaliku elu tegelase kohta, kuid ei määranud ajakirjanikule mingit reaalset karistust. Tagasikutsumismehhanismid lahjendavad demokraatiat, mitte ei tugevda seda. Tegemist oleks tänase Eesti tingimustes manipuleerimismehhanismiga.

Kõne alla võiks tulla presidendi otsevalimised. Räägitakse küll mandaadi ja valimisvormi vastuolu üle, kuid minu hinnangul mingit ohtu ei ole, kui volitused on äärmiselt selgelt määratud.

Eesti valija ei soovi rahvahääletusi?

Tuleb tõsiselt kahelda igasuguste lõputute üleriigiliste referendumite korraldamise osas. Minu hinnangul Eesti valijad ei soovi seda, neil pole huvi. Samas saaks kaasamise küsimuse presidendivalimistel osalemisega näiteks realiseerida, peale selle viiakse kohalike küsitlusi niikuinii läbi. Muide otsereferendumite käekäik maailmas on näidanud, et tendents on vasakpopulismilt mõne aja pärast paremradikaalsusesse, suisa fašismi. Järeldus: esindusdemokraatia välja mõelnud vanaaja inimesed said ikka päris hästi aru tänavademokraatia ja ohlokraatia (jõuguvalitsuse - toim) puudustest.

Kohaliku omavalitsuse osas on arvatud, et väga väikestes omavalitsustes, kus elanike alla 10 000, võiks olla ka otse valitud linnapea ja vallavanem. Kindlasti on päris keeruline valimissüsteemi selline muutmine, kus ühtedes omavalitsustes on ühed reeglid ja teistes teised. Mis on volikogu ja sellise otsevalitud linnapea suhe, see on ikkagi kõik päris keeruline. Kuigi Eesti tingimustes oleks väiksemates omavalitsustes omavalitsusjuhi otsevalimine õigustatud.

Piirangud, mis puudutavad kohalikke volikogudesse kandideerijaid, võiksid jääda enam-vähem praegusele tasemele. Tugevdada võiks piirangut, et kohalikku volikokku ei saa kuuluda isik, kes selle omavalitsuse eelarvest raha saab. See on praegugi sees osaliselt, aga keeld võiks olla täielik.

Korrakaitsekomisjoni esimees: kord majja, baarid ja kasiinod ööseks varem kinni

19.märtsil 2013.a., kutsub Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mille päevakorras on ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kaubandustegevuse seaduse muutmiseks. Ettekandjaks on Tallinna Kesklinna Valitsuse juriidilise osakonna juhataja Kaialiisa Koolberg. Samuti kannab Tallinna Kesklinna Valitsus ette turismihooajaks valmistumisest, ettekandjaks on Kesklinna Valitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Marika Pärn.

"Korrakaitsekomisjoni esimehena toetan ettepanekut, et kõik kesklinna baarid, kasiinod ja bordellid tuleb öösel varem kinni panna. Turistidele piisab meie Vanalinna nautimisest õhtusel ja öö ajal küll ja küll. Olgu pealinn Vanalinna öörahu tagatud hiljemalt kella kaheks, kolmeks öösel", leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete koosseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ka IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab 19. märtsil, kell 16:00, Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12.

Esimene Franciscus, esimene, kõiges

Paavstivalimise tulemus võis üllatav olla meediale, mitte asjatundjatele. Bergoglio oli Ratzingeri järel teine juba 2005.aastal. Tema isa on Torinost pärit itaallane, mistõttu tema Argentiina taust polnud kunagi takistuseks. Iseasi, et Bergoglio saamine ise Rooma kiriku hierarhia tippu on erakordne. Nimelt on ta jesuiit. Üldiselt jesuiidid mittemisjonärlikes riikides piiskoppideks ei saa. Bergoglio sai. Esimeseks mitte Euroopast pärit paavstiks. Kaval Argentiina itaallane on oma karjääri kavalt ülesehitanud. Siia kuulus nii teoloogiaõpingud Saksamaal, kui sebimine Rooma kuurias. Suitsukatteks tüüpiline Lõuna-Ameerika soga vaestest ning 100% populism: elamine üürikorteris, bussisõit tööle jne. Isegi Jeltsin harrastas sellist stiili, kuid teda ei jätkunud rohkem kui paariks kuuks. Pole kahtlust, et Bergoglio on inimene, kes tahtis, kes lausa trügis paavstitoolile. See on silmatorkav erinevus tema eelkäijatest. Tavaliselt on sellistel inimestel ka oma väga selge agenda. Paljud viitavad, et tal võib olla tugev side ameeriklastega. Samas pole ühe kopsuga Bergoglio noor, ta on väga vana. Kauaks teda jätkub? Ehk mõlkus see meeles Itaalia kardinalidel, kui nad talle oma hääle andsid.

MUPO juhiks saab tugev professionaal

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur, kommenteerides Tallinna Linnavalitsuse poolt tehtud kaadrimuudatusi sh. ka MUPO-s, leiab:

„2013.aasta on konkreetse tegutsemise aasta, majandusolukord Eestis on endiselt keeruline. Inimesed soovivad linnalt seepärast rohkem. Selleks on vaja tugevdada ametkondade kaadrit. Munitsipaalpolitsei etteotsa, mis käesoleval sügisel saab 10.aastaseks, määrati Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liige Raik Saart, tugev professionaal, kes enne munitsipaalpolitseisse tööle asumist on aastaid olnud Eesti päästeteenistuses juhtivatel kohtadel. Linnapea poolt ainuõige valik.“

Tallinna munitsipaalpolitsei loodi Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrusega nr.51 Tallinna Tuletõrje-ja Päästeameti koosseisu. Uue organisatsiooni ametnike ülesanneteks olid järelvalve teostamine avaliku korra üle, järelvalve teostamine heakorra eeskirja täitmise üle ning järelvalve teostamine koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Alates 1.jaanuarist 2006 tegutses munitsipaalpolitsei Tallinna Keskkonnaameti alluvuses. 1.jaanuarist 2007 on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisev amet, mis kuulub Tallinna Linnavalitsuse struktuuri, olles üks 14-st linna ametiasutusest. Käesoleval ajal kuulub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu 162 ametikohta.